Toeta

Keel

  • Miks üldse ja kellele ÕS?

    Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni pädenud arvamus, et see võib olla olukorrast ja eesmärgist johtuvalt kas mõttekas või kohatu.

    Eesti keelenõukogu koos Eesti Keele Instituudiga 1. märtsil korraldatud keelekorralduse seminaril1 käsitleti teemat eri vaatenurkadest ning anti ülevaade järgmise ÕSi koostamispõhimõtetest. Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga…
    Aili Künstler
    7 minutit
  • Eetrikute keel ja kõne
    ,

    Eetrikute keel ja kõne

    Eetriajakirjanike kõne peab olema selge ja sisu hõlpsasti arusaadav, kuna neil on kuulajate keele- ja muudegi harjumuste kujundajana suur vastutus.

    Uno Liivaku
    14 minutit
  • Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul
    Hando Runnelit tunnustati 2024. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinnaga mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse ja kindlustamisse luuletaja ja kirjanduselu korraldajana. Luuletaja 21. XI 2023 Tartu ülikooli raamatukogus oma 85. sünnipäeva puhuse näituse avamisel.            
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul

    Kas ei ole Runnelil just nimelt õnnestunud ületada see keelelõhe – projektkeel vs. rahvakeel ehk lobakeel – ja saavutada süntees, kui mitte mõtetes, siis igatahes luules?

    Tiit Hennoste
    4 minutit
  • Eesti keele pesa
    Valik sõnaleide eesti keele ühendkorpusest 2023.      
    Madis Jürviste

    Eesti keele pesa

    Tänu ühendkorpusele on keeleteadlastel suurepärane võimalus analüüsida empiirilisi andmeid tänapäeva keele mistahes küsimuse puhul.

    Margit Langemets, Kristina Koppel, Madis Jürviste
    4 minutit
  • Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
    Eestlased on tõesti sõnausku ja sõnasepitsejaid on XIX sajandist peale jagunud igasse kümnendisse. Ave Taaveti illustratsioon raamatus „Keele konksvingerdusi“.

    Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine

    Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.

    Jaan Õispuu
    4 minutit
  • Sõnatsunami
    Noor-Eesti ajal tunti Paul Viirese sõnul „valusasti keele üldist paindumatust, leksikaalset vaesust, mõistelist ebatäpsust ning varjundi­vähesust kui ka rohkeid grammatilisi vääratusi nii vormi- kui lauseõpetuslikul alal“. Lehekülg Tuglase parandustega „Felix Ormussoni“ kolmandagi trüki tarvis.       
      „Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum

    Sõnatsunami

    Harida õnnestub vaid juhul, kui keelekorraldust ei aeta segi keelekirjeldusega ja mõlemaga tegeldakse teaduslikult.

    Peep Nemvalts
    5 minutit

  • Abiks someturundajale

    Kui tahad selles sektoris olla tegija, eelista alati võõr- ja tsitaatsõna omasõnale! Sõnu „nägemus“ ja „visioon“ kasuta kindlasti järjest, näiteks „Meie nägemus ja visioon on“. Kui kirjutad suunamudijatest kui turunduskanalitest, siis kasuta väljendit „influencer turundus“, mis siis, et see on tõlkes „mõjuisik turundus“, mitte „mõjuisikuturundus“.
    Unusta ära, et ülakoma kasutatakse siis, kui nimi lõpeb mittehäälduva tähega. Kindlasti kääna ühtemoodi ülakomaga „Google’is“ ja „Facebook’is“. Kääna alati ülakomaga, eriti inimeste…
    Mart Niineste
    2 minutit
  • Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?
    Tallinna ülikoolis said keeletoimetajate liidu XXII toimetajaseminaril „Kus on meediateksti toimetaja piir?“ 7. novembril kutsetunnistuse kätte järjekordsed kuus keeletoimetajat: Anu Seppel, Svea Tarkin, Anna Edela, Kaja Randam, Egle Heinsar ja Anni Viirmets.      
     Airi Männik

    Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?

    Võib-olla oleks kohane lasta edaspidi EKI-l keelt kirjeldada ja uurida ning mingi keelehooldeasutus võiks korraldada kirjakeelt, anda välja ÕSi ja pakkuda keelenõu?

    Egle Heinsar
    5 minutit
  • Mis on ÕSi sõna?
    ÕSi saatesõnas on viimased veerandsada aastat kirjas, et see hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning esitab keelt, mida praegu räägime ja kirjutame.      
     Merily Remma

    Mis on ÕSi sõna?

    EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.

    Margit Langemets, Lydia Risberg
    6 minutit
  • Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni
    Pildil Nami-Nami lihtne kanapilaff. Sõnaveebi ühendsõnastiku ja valmiva ÕS 2025 järgi pilaff (trg pilav < vanaprs pilāw), plov (vene плов), plohv ja ploff. Veebitekstides on kohatud ka bilaffi ja bloffi. Kas keelerikkus või kirjakeele lagunemine?     
     Kaare Sova

    Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni

    Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.

    Hille Saluäär
    7 minutit
Sirp