Keel
-
Sel aastal lehvisid liivi pärandi päeval üle Koiva jõe viiva Sigulda silla ühel poolel liivi, teisel Läti lipud.Edgars SemanisLiivi varakamber
Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“
9 minutit -
Asjalikku sorti teksti alusmüür on terminid – iga kirjutaja, toimetaja ja keeletoimetaja proovikivi. Eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja edendaja, normingute esitaja ja ühtlustaja ning suurim oskussõnavara looja oli Johannes Voldemar Veski, kelle sünnist sai 27. juunil 150 aastat. Tartu ülikooli peahoones Veski auditooriumis peeti sel puhul tähtpäevakohane LVI Veski päev „Eesti keelest ja läänemeresoome keelteperest“, mis oli ühtlasi pühendatud UNESCO põliskeelte kümnendile. Ettekannet „Johannes Voldemar Veski eesti oskuskeele arendajana 1920–1940“ peab Reet Kasik.Emakeele SeltsKus on keeletoimetaja piir?
Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?
7 minutit -
In memoriam Helmī Stalte
7. VIII 1949 – 6. VI 2023
Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil lahkus igaviku teele rahvamuusik ja liivi folklorist Helmī Stalte.
Helmī Stalte sündis 7. augustil 1949. aastal liivlaste perre, tema vanemaid Oskarit ja Mariat peetakse liivi keele ja kultuuri ühtedeks silmapaistvamateks kandjateks.
Muusikaõpetaja ja kooridirigendi haridusega Helmī Stalte oli koos abikaasa Dainisega (1939–2014) seniajani tegutseva liivlaste legendaarse folklooriansambli Skandinieki asutaja ja juht. Pikka aega oli ta Riia linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja,…1 minut -
Kalmõkid ja Georgi lint – kuidas see kokku sobib?Aleksandr BelenkiVenemaa polevat rahvaste sulatusahi nagu USA
Venemaa rahvad on Putini sõnul konsolideerunud: kui 2017. aastal määratles end eelkõige venemaalasena 63% elanikkonnast, siis 2023. aastal 94% – rahvus ja emakeel pole oluline.
4 minutit -
I võrokeste kongressi delegaadid hääletamas võru keele staatuse eelnõu üle.Andres TreialVõru keelest võrokeste kongressi taustal
Võrokeste ja Eesti keelenõukogu ettepanekutest võiks sündida võrokeste organisatsioonide, omavalitsuste ja Eesti riigi tõsine koostöö, et jääks ellu võru keel ja teisedki lõunaeesti keeled.
4 minutit -
Eesti Rahvusraamatukogu, digar.eeEesti kirjakeel – kas ohver või trikster?
Keeleteemad põhjustasid ka aastatel 1632–1732 kohati keemistemperatuurini viivaid pingeid, aga lõpptulemus osutus igati kaaperdamiskõlbulikuks.
4 minutit -
Pealelend – Sirli Zupping, HTMi keelepoliitika osakonna nõunik
Targa riigi võti on haridus, hariduse võti on terminiloome. Kuidas meil sellega lood on?
Riiklikult on terminitööd katkematult toetatud sihtprogrammidega alates 2008. aastast. Praegu on käimas programm „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“. Seega on paras aeg hinnata, kas see, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi. 2022. aastal valmiski HTMi eestvõttel memorandum „Analüüs ja ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamiseks“.
Rahvusvahelises võrdluses oleme eeskujulikud,…2 minutit -
Wiedemanni auhinna laureaat Peeter Päll: „Paljude rahvaste kohanimesid tuntakse ametliku keele vahendusel, aga on suur vahe, kas nimi on Ufa või baškiiri Öfö, Tšeboksarõ või tšuvaši Šupaškar. Miinimumkava on valmis saada soome-ugri vabariikide kohanimeloendid.“ Pildil Päll kõnelemas 2022. aasta keelekorralduskonverentsil.Liis ReimanKohanimed kuuluvad kogukonnale
Peeter Päll: „Mis puutub süsteemiarmastusse, siis süsteem ei saa olla liiga range, muidu see ei hakka tööle. Alati leidub elemente, mis sinna hästi ei sobitu.“
4 minutit
