-
I
Päike lõõskab lagipähe, keskpäevane õhk on kuiv ja tuline, valgus kalk ja ere. Palavus on kestnud vaid mõned nädalad ja juba hakkab see tüütama.
Siin, Hiiumaal, pole kaua vihma sadanud, vili ikaldub, kartul ei kasva, porgandid-peedid kiratsevad. Paar päeva tagasi tuli paar piiska, mille maa ahnelt neelas, aga pilved sõuavad endiselt nagu narritades saare kohalt kahelt poolt reas üle. Vahel kostab taeva äärest kauget müristamist, aga vett…
-
Nyyd jälle paikadest. Mulle on alati olnud oluline looduses kirjutamine, olgu siis hulkudes või kusagil istudes. See on ka teksti kirjalikkuse või raamatulikkuse kammitsast vabastav tegevus ja mõnusas kohas lugedes saad muidugi paremini aru. Koha vägi on miski, milles inimene kogub terviklikkust ja mida ta peab teistele selle maa ja keele asukatele vahendama. Ta on kihiline mentaalne päranditomp, mida igayks tunnetab natuke erinevalt, ja samas on…
-
ilmub piki raami hingederivi,
kes hüppevalmis, keda näib hoidvat ahel.
Mõni merelehel, mis on veekarva,
tabab elumärgi, peatab sel pilgu.
Mõni üksik kajakas ilmub harva.
OLLA PÄÄSUKE
Sööstavad
üksteisest välja
nood, pudenevad
välja oma esimesest soojast salgast, üks-
teise järel, löövad laiali
oma kärmed patrullid,
hajutavad väed kohkumatus ägeduses,
ja vaat kuidas viskuvad,
musta pideva joana,
üles, kõrgele õhku, ent sest on vähe ?
üksnes
esimene proov
on see, kokkusurutud leegi
esimene…
-
Ajalookirjutuses räägib alati kaasa ka ajaloolase kaasaeg.
Vanaaja, Altertum?i üks kuulsamaid uurijaid XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul oli Eduard Meyer (25. I 1855 ? 31. VIII 1930), kes ühe esimesena püüdis kirjutada selle muistse kultuuriajastu ajalugu täiesti modernselt ? paljuaspektse üldajaloona, Universalgeschichte?na. Ta sündis ajaloohuvi juba ühiskondlikuks teguriks muutnud nn ajaloolaste sajandi keskpaiku, perioodil, mida võib pidada historismi idealistliku teadusrevolutsiooni järjeks või moodsa ajalooteaduse institutsionaliseerumise…
-
Tuleb välja, et sellel, kes esimesena kirjutab, on õigus. Üks autor võib kirjutada sinust nii, nagu sa oleksid kuningas või ingel või väga hea inimene. Aga teine autor võib sinust teha igava ja halva inimese? Aga sa katsu jõuda kirjutada esimesena! Seda nimetatakse päästvaks iseteeninduseks. Ainult kes hakkab sinu juttu lugema? Küll keegi loeb. Võib-olla loeb esimesena sinu ema või sinu sõber.
Või ära kirjuta, kui suudad.
Mina…
-
Kevad kadus käest,
suvi samuti.
Sügis ütles üles ?
talve ei tulegi.
Indikaator
Nii nagu lakmus läheb happe sees punaseks,
tõmbun intellikõntsa sees kergelt pruunikaks.
Kultuurne
Harva raadiot kuulan, tuleb ELMAR sealt endiselt,
tihti telekat vaatan, kuid kindlasti kinniselt.
Valimised
Viimane presidendivalimine
oli täiesti presidenditu juhtum.
Mäluauk
Peaministri mälus on auk,
sada krooni kukkus sealt läbi.
Enne kui auk saab täis, käib pauk,
ja valitsusaeg on läbi.
Võrded ja pöörded
Poliitikud paneks võrdesse:
kela, kelam, kõige kelam,
kunstnikud pigem pöördesse:
mina lapin, sina lapid, tema lapib,
LAPIME!
Otsing
Sammas Vabaduse platsil
oleks…
-
Kõik, kes välismaalt, aga ka Moskvast või mujalt N Liidust Tallinna tulid, tahtsid seal ära käia, see oli justkui püha paik kõigile alandatud ja rõhutud soveti jobannõi intelligentidele. Seal sai mõistvas vennalikus õhkkonnas nii mõnegi klaasi hinge alla panna. Vene riiki avali sui kiruda, ka jõurata, klaase ja pudeleid lõhkuda, mõne lauagi ümber pöörata. Sigaduste eest muidugi määrati mõneks ajaks klubi keeld, mis peagi andestava personali…
-
)
(varem tuntud kui Kivisildnik)
mõni aeg tagasi
pärast kirjanike koosolekut
kohtusin kukus
hans h luik vanema
ja mihkel loodusega
ainult head mälestused
nad lasid vaikselt veini
ja meenutasid aegu
kui kogu liit nagu üks
mees pärast koosolekut
kukus prassis
ainult head mälestused
seda kuidas litsid
palja persega
oksese laua peal
liugu lasid toona
keegi ei meenutanud
ainult head mälestused
seekord oli nemad kahekesi
ja meie kahekesi
mälu mälu kes see neljas veel oli
statistika ütleb kirjanikest
lõõgastus üks
koma kolm protsenti
sekka valitud mälestused
kirjanike hiilgus on kadunud
kuku…
-
Sulnilt sisistav, teadmatust trooniv
Oled teadmatust trooniv ikoon,
ilma kindluseta ilus,
lärmakalt tumm.
Sinu lummus
on mu sisene madu,
sulnilt sisistav veresoon.
Pulbitsed kavalalt mu alakõhus,
jälgilt tahetuna,
hingest kinni.
Igatsus, asetuna rivvi,
ihast kleebituna
teineteise külge, magusas õhus.
Lööksin hambad Su habemesse,
näriksin huuli,
sööksin pilke.
Poeksin sisse
Su eetikakooli,
lõhuks teed Sinu salajasse.
Kirest pimestatuna nooliks Sult riided,
õitseksin mürgina Su juustes,
seotult hoiaksin Sind.
Seotult. Vangina. Omandina.
Ainult nii ju Sind
saaks armastada mu juures,
Sa mu aja lämmatav ?aamen?!
Oled teadmatust trooniv visioon,
purustamist ootav
vali idee.
Oh igavene kli?ee,
halastust…
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/241204/ulg.jpg” align=baseline border=0>
