Keel

  • Luule

    MISSIOON
     
    Pikaldases päikeseloojangus Säksijärvi rohked rõõmsalt kudrutavad
    lainekesed mängivad mu mõtetega. Nad kutsuvad endaga, kuigi
    tean, et see on juba teine novembri nädal ja olen külmetanud
    liigsest pingest. Nagu igal õhtul on tänagi igas ilmakaares
    erinevad värvid – olen siis nendega kääksuval purdel imekspandavalt
    puutumatust säilitanud vee kohal. Kui helistaksin sulle siit eemale Alpide
    vahele lihtsalt et jagada seda vallatut rahu, ma ütleksin tere
     
    ja et ma olen ammu tahtnud…
  • SUMITAKU KENSHIN

    vastu haiglaakent
    ja leevendab mu elutüdimust
    *
    aina külmem ja kalgim on toru
    mu mustal telefonil
    pilkases öös
    *
    ärkan vihmaladina peale
    on sadanud vahetpidamata
    ööd ja päevad
    *
    peeglist paistab
    mu ülespaistetanud silmnägu
    mida paitan hellalt
    *
    öös ripuvad
    tilkuv tilguti
    ja kaame kuu
    *
    piuksugi tegemata
    vahtida lakke
    öö läbi
    *
    näen aknast
    kauget mäeküüru
    millel on surnuaed
    *
    pärast tulekahju
    niriseb läbi söestunud seina
    sogane vesi
    *
    aken jäeti
    pärani lahti
    kui sinine on taevas!
    *
    surnuaed mäeküürul
    hauakivi hõõgub
    loitvast loojangust
    *
    haiglast väljakirjutamine edasi
    lükatud
    aknast vaatab sisse
    keskpäevakuu
    *
    kuu mis peegeldub
    tilguti tilkadelt
    on väändunud piinakuu
    *
    terve uneta öö
    ma pesen
    oma silmnägu
    *
    üksindus
    on musta…
Sirp