Keel

  • MERJE KLAMAS

    Tundsin, et mu juures on soe keha, kes armastab mind. Vaatasin üles. Seal oli ilus niiske roosa keel ja allpool  tumedamate ja heledamate triipudega pehme karv. Ta lakkus mu külge ja mul oli ütlemata mõnus olla.
    Pööningul, kus me elame, on hallid sarikad ja nende peal hall laineline katus. Siin-seal ripub mõni ümaraharuline ämblikuvõrk või turritab samblatutt.
    Aga palju huvitavam on see, mis on allpool. Seal on lõpmatud…
  • Vabaduse

     
     
    János Háy
    Kogumikust Budapesti sillad” tõlkinud Hedda Maurer
     
    Ronimissild. Saab üles ronida küll, sild lausa kutsub ronima. Ongi arusaamatu, miks ei istu kogu aeg kõrgel sõrestiku otsas inimparv nagu pääsukesed elektriliinidel poolel teel lõunamaale, et jätta selleks aastaks hüvasti kontinentaalse kliimaga, selle kodukohaga, mis meile on alaline, neile aga kõigest ajutine peatuspaik. Seal võiks kogu aeg keegi istuda, et karjuda ülalt kotka kõrvalt kogu maailmale või vähemalt Budapesti…
Sirp