Toeta

Keel

  • Ise tehtud, hästi tehtud ehk

    Uuemaid tuletisi ja liitsõnu eesti keeles

    Keele sõnavara muutub ja täieneb nii spontaanselt, et keegi ei jõua tekkivaid uusi sõnu kokku koguda ega sõnaraamatutes talletada. Vähem kui kümnendik eesti sõnadest on lihtsõnad, üle 90% on liitsõnad ja tuletised. Uusi lihtsõnu tuleb juurde põhiliselt laenudena, seevastu tuletisi ja liitsõnu moodustatakse tekstitegemise käigus üsna vabalt, nii et sageli on võimatu öelda, kes, kus ja millal neid esmakordselt…
    Reet Kasik
    4 minutit

  • Kümme aastat külma akent

    Lõpuks ometi on eestikeelse lugeja laual just talle mõeldud hiina keele õpik.

    Esimene eestikeelsele õppijale mõeldud hiina keele õpik ilmus möödunud aasta lõpus. Kasutada oli küll mõni tõlkeraamat,1 kuid senimaani õpetati põhiliselt Hiinas välja antud õpikute järgi, kus vahendajakeeleks on üldjuhul inglise keel. Puhtkeeleliselt on enamasti tegemist väga heade õpikutega ning kindlasti leiavad need kasutust ka edaspidi. Siiski on Hiina õpikutel eesti lugeja vaatepunktist…
    Mart TŠERNJUK
    4 minutit

  • Kümme aastat keeletegu

    Viimasel suurejoonelisel keeleteoliste premeerimisüritusel 18. III 2016 Jõhvi riigigümnaasiumis1 ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et keel on tähtsaim ja ühtlasi praktilisim kultuurinähtus – seda kasutavad kõik. Keele­tegude tunnustamist pidas ta oluliseks ja, mööndes, et muu emakeelega inimeste raskused seoses eesti keelega on teada, manitses: „Keelega on tõsised probleemid eestlaste endi hulgas“. Ometi ei leia HTMi avalehelt tähtsate keeletegude ürituste ülekandelinke ega ulatuslikumat teavet pärjatute ja kandidaatide kohta – avaneb vaid…
    Aili Künstler
    4 minutit
  • Keelekapten Uno Laur
    Kapten Uno Laur oma töölaua taga 2016. aasta 12. veebruaril.
    Madli Vitismann

    Keelekapten Uno Laur

    Tänavu määrati Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind kaugsõidukapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel. Keelehuviline kapten on merekeele nõukoda innustades ja juhtides teinud elutöö.
    Keeles edukas olemiseks on vaja keelevaistu, keelehuvi…
    Madli Vitismann
    4 minutit
  • Keelenõuandjate juubel ja spikker

    Keelenõuandjate juubel ja spikker

    Alanud aasta on keelenõuandjatele eriline: 2016. aasta augustis saab eesti keele instituudi keelenõuanne viiekümneaastaseks. Juubeliaasta alustuseks on jaanuari alguses ilmunud juba vanemkeelekorraldaja Maire Raadiku „Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik“, samuti keeleteadlase Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ viies trükk. Ilmselt on sel aastal põhjust oodata selle sündmuse…
    Aili Künstler
    4 minutit
  • Lihvitud elamuskunst
    Tallinna Kunstihoone suurde saali sisenejad võtab vastu Dora García installatsioon „Varasta see raamat“, tagumises otsas on koha leidnud poeetilise kunstniku Alex Cecchetti pilvedest inspireeritud impressioonid.
    Tõnu Tunnel

    Lihvitud elamuskunst

    „Tegevus-sõlmed“ on paljutahuline ja avastusterohke näitus, kus kohati keeruliste tükkide kokkupanemine pakub intellektuaalset naudingut.

    Liisi Aibel
    6 minutit

  • Keeleaasta

    Üleilmastumine survestab käivitama eestlaste identiteediprogrammi.

    Keeleaasta 2015 hakkab ajalooks saama. Mullu kirjutas Mart Rannut oma ülevaates, et „aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus“, tänavune eesti keeletegelikkus nii selge ei ole. Üle­ilmastumissurve jätkus – on näha märke valdkonnakaotuse kohta – ning jätkus ka vastuseis sellele. Mõnetist edu võisid nautida mõlemad.
    Administratiivne ja vabatahtlik valdkonnakaotus. Põhimõtteline vaidlus käis eesti lennunduskeele ümber: riigikogus jaanuaris tehtud seadusemuudatus Eesti õhuruumi täielikuks ingliskeelestamiseks jäi…
    Jüri Valge
    6 minutit

  • Mari keel ja teised soome-ugri keeled

    Umbes 40% Venemaa soome-ugri rahvastest peab oma emakeeleks vene keelt.

    Tihtipeale küsitakse minu kui soome-ugri rahvastega koostööd arendava inimese käest Venemaa soomeugrilaste ja nende keele olukorra kohta. Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata. Veelgi keerulisem on asi siis, kui võrrelda Venemaa soome-ugri rahvaste keeli, neile antud õigusi ja olukorda Euroopa Liidu riikide vähemusrahvuste ehk põliste põhirahvusest eristuvate rahvusrühmade võimalustega. Tuleb tõdeda, et peaaegu kõigis riikides on probleeme…
    Jaak Prozes
    4 minutit
  • Luuleprõmmud udmurdi moodi
    Betti Alveri read „Sündinud sõnad ei sure. Alasti süda ei aegu“ ühes Udmurdi külakoolis seinale riputatud vaibal.
    Muš Nadii

    Luuleprõmmud udmurdi moodi

    Udmurdi luuleprõmm on nagu metsaallikas: heliseb vaikselt, on puhas, õrn ja tugev.

    Muš Nadii
    4 minutit

  • Hõimurahvaste lähisuguluse taga on keel

    Soomlased ja soomerootslased on eesti ja soome keele sarnasust nägema tunduvalt altimad kui eestlased ja eestivenelased.

    Eesti ja soome keelt on võrdlevalt uuritud juba XVII sajandist peale. Vanima tuntud kontrastiivse võrdluse leiab Michael Wexoniuse väitekirjast, kus ta on Eskil Petraeuse soome keele ja Heinrich Stahli eesti keele grammatikale tuginedes esile toonud 14 sarnasust, sealhulgas käänamine ja pööramine.
    1980. aastatel sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste ühisprojekt…
    Annekatrin Kaivapalu
    4 minutit
Sirp