
Paul Thomas Andersoni retrospektiivil võib näha kuut Ameerika autorifilmi meistriteost.
Vaino Vahingu taas ülesotsimine on teraapia neile põlvkondadele, kes ei suuda ja oska end ravida, kuna nad on liiga küünilised.

Sirel Heinloo „Tundekasvatus“ on kantud armastusest luule vastu, film, mis tõepoolest mõjub.

„2 tundi õnneni“ mõtestab Soome eestluse argipäeva: kahe rahva omavahelise suhtluse üldine iseloom on nüüdseks kõvasti muutunud.

Moonika Siimets: „Pealkiri „2 tundi õnneni“ on meelega pandud nii, et kas õnn on siis Soomes või Eestis. Kui õnn pole inimese sees, on igal pool häda ja tühjus.“

Terje Toomistu värske dokumentaalfilm „Põlvkond piiri taga“ on vajalik enesekaemus ühiskonna käekäigust uue kümnendi algusajal.

Raul Vaiksoo tuttavad on pärast filmi vaatamist tunnistanud: „Täitsa meie Raul! Selline ta just ongi!“ Äratundmisrõõmu ei maksa alahinnata. Mida ütleb aga film neile, kes teda ei tunne?

„Räägi ära“ on film kui psüühiline andmebaas pandeemia traumast, mis vääriks tuleviku-uurijate tähelepanu ka tuhande aasta pärast.
Max Richteri teos „Uni“ kestab kaheksa tundi ja on mõeldud inimestele, kes heidavad päriselt magama. Briti režissöör Natalie Johns on teinud sellest filmi.

„Arhiiv 81“ paneb mõtlema paralleelmaailmade võimalikkusele. Tõstatatakse ka küsimus, kas kummitused ei või olla hoopis inimesed teistest universumitest.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.