-
Kinoliidu esimehena üldkogu juhatanud Arvo Valton püüdis süstida optimismi ja visata nalja: ?eestlastele ja kinoliidule omane aktiivsus paistab välja?, ?osa ei tõstagi kätt, aga eks see ole raske ka?, ?see, et kinoliit on elus, on omaette saavutus meie tormilisel ajastul?. Oma tegevusaruandes kordas Valton, et aastaid on kinoliitu kägistanud põhivõlg, lisaks intressid. Pole mingi saladus, et 1990ndatel polnudki kinoliidul mitu aastat raamatupidamist, mitmete esimeeste valitsusperioodil tekkis…
-
Kinobussid sõidavad peale Eesti ringi ka Iiri- ja Prantsusmaal ning ka seal on nende missiooniks filmide viimine väikeasulatesse, kus püsikino pidamine pole otstarbekas. Vahe on ainult selles, mida pidada väikeasulateks. Prantslastel ja iirlastel on mõlemal ligikaudu 11 000 elaniku kohta üks kinoekraan. Eestis on hetkel üks kinoekraan 60 000 inimese kohta ja tuleb veel silmas pidada, et pool neist paikneb ühe katuse all Tallinna Peapostkontori kõrval.…
-
Kuue T?et?eenia filmi vaatamise järel, mil me vist kõik olime jõletu vapustuse mõju all, toimus Kinomaja vestibüülis koosolek, mille avasõnad lausus Eesti T?et?eenia liikumise eestvedaja Andres Herkel. Boris Tuch analüüsis nähtud filme, üles astusid meie kodanikuliikumise aktivistid, Jaanus Raidal, Eesti t?et?eenid. Inimesed meenutasid ülekohut, mida oli teinud nõukogude võim meil ja Kaukaasias. Sügava vaikuse ajal esinemiste vahel rippus õhus täiesti tajutav õudus ja osadustunne. Mõnikümmend ringi…
-
Niisiis, täiesti ootamatult kerkisid ühe filmi kaks laulu teineteisele ideeliseks konkurendiks. ?Pimedal ööl? kujunes ofitsiaalselt soosituks, riigiraadiost lõppematult kostvaks nostalgiliseks sõjalauluks, mida veteranid kähistavad liigutatult siiani. ??alandad? kajasid aga vangilaagreis tsifiiriklaasi taga, seda laulsid vintis näitlejad ja muud intellektuaalid oma olengutel, tudengid ebamugavais ühikais.
Mõlemad laulud on omas laadis kunstiliselt suurepärased, ehkki mina huligaanina eelistan teadagi ??alandasid?. Olen mõtisklenud, et miks lasti patriootilisse sõjafilmi seesugune…
-
Iirimaa riiklik filmitoodang pole palju suurem ega uhkem kui Eesti oma. Kummalgi on omad ässad, keda kõikjal eksponeeritakse; kui meie meisteranimaator Priit Pärn annab oma oskusi edasi Soome filmikoolis, siis iirlane Jim Sheridan on oma rahvusaadetele truuks jäädes suutnud lüüa läbi Ameerikas. Kui rahvusvaheliselt tuntud tipptegijad kõrvale jätta, leiab eest kirju ja põneva pildi, mis kedagi naljalt ükskõikseks ei jäta. Iirlaste tänavust programmi vaadeldes tundub, et…
-
Otsuste tegemisel peame kinni eelmiste AV sihtkapitalide välja kujundatud traditsioonidest, et tagada eesti filmikultuuri areng ja filmitootmise järjepidevus. Kõlab kulunult, kuid omab sisu.
Viimaste aastatega on 60% kogu AV sihtkapitali eelarvest läinud mängufilmide, dokumentaal- ja anima- ning eksperimentaalfilmide tootmise toetamisele. Eesti filmi suur häda on (nii nagu tegelikult ka mujal maailmas) filmiprojekti arendus ja eelkõige stsenaarium. Loodame, et saame lähitulevikus anda välja suure hulga loomingulisi…
-
Et selgemalt mõista, milles on küsimus ja missugused on foto- ja filmikunsti piirid, selleks tasub analüüsida veel üht moodsat kunstiliiki, rokkmuusikat.
Rokkmuusika näib esimesel pilgul olevat samasugune muusika, nagu seda on sümfooniline muusika või ooperikunst, on vaja samuti heliloojat, kes kirjutab noodid, ja esitajaid, kes valdavad teatud instrumente. Kuid siingi on üks ?aga?. Ja nimelt: rokkmuusika ei saa eksisteerida ilma elektrita, s.t. ilma tehnikata.
Antonioni…
-
Üks võimalusi Kristuse kannatustega suhestumiseks on näha Jeesusega sündinut näitena sellest, mis ikka ja jälle aset leiab. Näha seda kui sotsiaalset instinkti, käitumismaatriksit, inimkoosluse toimimisviisi, mis liiga erinevat enam parandada ei püüa, vaid nii nagu organism võõrkeha, lihtsalt ära heidab. Kas siis tapab või pagendab. Nii tehti Jeesusega ja nii tehti meiegi libahuntide ja teistega, kes kogukonnale liiga võõraks jäid. Pagendamine või hukkamine loob alati sootsiumisisest…
-
Teist aastat järjest peetud festival on võtnud tõeliselt rahvusvahelise mõõtme: foorumile saadeti üle kolmesaja filmi, millest valiti välja 108 linateost. Umbes sama palju filme on maailma ühe mainekama Annecy animafilmifestivali eeskavas. ?üriisse, mida tänavu juhatas Ameerika palju ja kõrgesti pärjatud re?issöör Bill Plympton, kuulus teist aastat järjest ka tema Eesti kolleeg Rein Raamat.
-
(Jakob Karu/Andrus Kivirähk/Tiit Ojasoo)
Jan E. Uuspõllu show on väike samm kogu inimkonnale, kuid suur ühele inimesele.
Tüübina on Uuspõld omapärane, meenutades oma ilmetu näoilmega kunagist tummfilmikoomikut Buster Keatonit (?Meie külalislahkus?). Paraku ei saa võrdlust kaugemale arendada, sest Keaton võis väliselt tundetu kuju kontrastiks endale lubada pööraseid filmitrikke, mida Uuspõllu produtsendi rahakott kuidagi ei kannata. Senistest sket?idest on aga eredamalt meelde jäänud just need, kus…
