-
Võistlusprogrammi ja þürii töö tulemuste kohta võib ütelda, et tunduvalt selgemini kui ühelgi viimasel aastal võib tänavuste auhinnasaajate valikut seostada þürii esimehe ja mõnede þürii liikmete maitsega. Üheksast þürii liikmest kindla peale kolm, s. o. reþissöörid Quentin Tarantino ja Tsui Hark ning soome filmikriitik Peter von Bagh, on suured oriendi filmi armastajad ning on teada, et oma valikus kalduvad nad eelistama pigem kummastavat assortiid, mitte välja…
-
Seejärel sadas Striþenovile filmipakkumisi hulgi. Ja kohe sündis ka ðedööver, Grigori Tðuhrai väntas Boriss Lavrenjovi kuulsa jutustuse järgi mängufilmi ?Neljakümne esimene? (1956), milles Striþenov etendas valgekaartlikku ohvitseri. Linatöö kajastab külatüdrukust punaväelase Marjutka ja aristokraatliku porutðiku Govoruhha-Otroki siirast-kirglikku armulugu üksikul saarel Araali meres. Filmi lõpus kõmmutab tüdruk oma armsama klassivihas maha ja porutðikust saab snaiper Marjutka neljakümne esimene ohver, kelle merelainetes laiba kohal plika meeleheites ulub. Muidugi…
-
Mind on alati huvitanud, kust läheb (lühi)filmi ja videokunstitaiese piir. Miks üks on üks ja teist peetakse teiseks? Kord vaatasin ma Helsingis Kiasmas seitse tundi arvutist videokunsti, ja uskuge mind, vähemalt veerandi neist töödest võiks vabalt defineerida filmideks. Neil on oma lugu, mis areneb, neil on sõnum (tihti karjuvalt publitsistlik), mõned lõppesid koguni puändiga. Videokunst peaks minu meelest olema sisult sarnane tahvelmaaliga, ainult et see ei…
-
Homerose kahest kangelaseeposest on filmiinimesi peaasjalikult paelunud Trooja sõja sangari Odysseuse aastaid kestnud kojutulek. Esimeseks katsetuseks oli filmipioneer Georges Melies? eksperimentaalne ?õudukas? aastast 1905, kus Ithaka saare kuningal tuli astuda võitlusse kannibalistliku kükloobi Polyphemosega. Odüsseust on aegade jooksul kehastanud ameeriklased Kirk Douglas (1954), Torin Thatcher (?Trooja Helena?, 1956) ja Armand Assante (Andrei Kontðalovski 1997. aasta telemängufilmis), albaanlane Bekim Fehmiu (1968. aasta Itaalia seiklussarjas) ja horvaat Kresimir…
-
Möödunud reedel peeti Tartu visuaalse kultuuri päevade raames Eesti Rahva Muuseumis eesti dokumentalistide ümarlauavestlus. Kuigi eetiline dilemma nn. vanema ja noorema põlvkonna visuaalsete antropoloogide vahel jäi suures osas vaka alla, leidsid ohtralt valgustamist siinsete filmitegijate motiivid ja Lääne-Siberi põlisrahvaste juures kogetu, millesse mahub nii masendav lootusetus kui soojad suhted ja ülevad elamused. Olgu siin toodud lühike kokkuvõte Eva Toulouze?i juhitud vestlusringist.
Eva Toulouze: Miks huvitab Siber…
-
Aastal 1922 vabanes teenistusest Punaarmees Vertovi vennas Mihhail ja otsis endale rakendust. Vertov, kes oli juba kinos tegija, kutsus ta enda juurde. Kaufmanil oli kinoks rohkemgi eeldusi kui Vertovil, sest koolipõlves oli ta kirglikult tegelenud fotograafiaga. Nii kujunes avangardne kamp, millega peale vendade liitus veel Jelizaveta Svilova (kellest sai peagi Vertovi naine), Ivan Beljakov jmt. Avalikkuse ette paisati manifest ?Meie?, eesmärgiks seati dokumentaalne tõde, kus elu…
-
Aadamsoo: Þürii, kes valib kaksteist paremat, koosneb kuni viiest inimesest, kuhu kuulub kindlasti Jaanus Rohumaa kui selle idee autor ja algataja. Siis veel kaks-kolm inimest, kes puutuvad ametialaselt iga päev kokku stsenaariumidega.
Arvate, et kahe lehekülje pealt osatakse lugu üles leida? Kas sinna suudetakse see kirja panna? Þürii peaks olema võimalikult laiapõhjaline. Räägiks veidi loo leidmise kombitsatest, äratundmise andureist.
Rohumaa: Tegelen teatris peamiselt uue dramaturgia lavastamise…
-
Dokumentaalfilm ?Kasvamise aeg?. Idee Tiina Lokk, stsenaarium Arvo Iho ja Ulvi Pihel, reþissöör Arvo Iho. Filmimees, 2004.
Olen viimasel ajal näinud ja ka arvustanud mitmeid uusi eesti dokumentaalfilme ning tabanud end mõttelt, et need erinevad positiivselt meie mängufilmidest. Kui mängufilmide autoritest jääb sageli mulje, et nad üldse ei tea, milleks nad filmi teevad, või õigemini, et nad teevad filmi üksnes selleks, et seda teha, siis dokumentalistide…
-
Festival algas antropoloogiafilmi klassiku, 56aastase austraallase Gary Kildea retrospektiiviga, mis koosneb Manila aguliperekonda jälgivast filmist ?Celso ja Cora? (1983) ning Tðehhi päritolu viiuldaja tegevust Austraalias kajastavast ?Viiulimehest? (1999). Kildea oli üks neist, kes panid 1970. aastail aluse uuele lähenemisele antropoloogilises filmikunstis. Tänavuse NAFA festivali korraldajate kinnitusel lähtub valdav osa tänapäeva antropolooge filme luues nn. osalev-vaatlevast suhtumisest oma loomingu objekti. Säärane käsitlus sunnib loojat maksimaalselt taandama oma…
-
Mehhiko filmikunstiga on viimase kolme aastaga midagi juhtunud. Vaevalt et seda täpselt mõne lausega kokku saab võtta, kuid asjaolu, et Mehhiko filmid kandideerivad filmifestivalidel auhindadele, nende filmiloojad satuvad pahuksisse katoliku kirikuga ning on tekkinud rahvusvaheliselt tuntud näitleja, räägivad enda eest.
Häid Mehhiko filme on näidatud ka Pimedate Ööde filmifestivalidel, viimati sai nende tähtnäitlejat Gael Garcia Bernali näha Mehhiko kirikutegelasi ärritanud filmis ?Isa Amaro kuritöö? ja Inglise-Hispaania…
