-
(Jakob Karu/Andrus Kivirähk/Tiit Ojasoo)
Jan E. Uuspõllu show on väike samm kogu inimkonnale, kuid suur ühele inimesele.
Tüübina on Uuspõld omapärane, meenutades oma ilmetu näoilmega kunagist tummfilmikoomikut Buster Keatonit (?Meie külalislahkus?). Paraku ei saa võrdlust kaugemale arendada, sest Keaton võis väliselt tundetu kuju kontrastiks endale lubada pööraseid filmitrikke, mida Uuspõllu produtsendi rahakott kuidagi ei kannata. Senistest sket?idest on aga eredamalt meelde jäänud just need, kus…
-
Ka siis, kui ma Keni-Tolki inimestena tundma õppisin ning nad meeldivaiks ja terasteks (ehkki ikkagi parasjagu sõgedaiks) tegelasteks osutusid, ei olnud ma päris kindel, kas neist on adekvaatseid ühiskonnakriitikuid. ?Welcome To Estonia? oli punk koduvideo, aga sotsiaalse kommentaarina jäi ebamääraseks. ?Vali kord? on mulle ? nagu paljudele ? tunnistäheks, et nad hakkavad aru saama, mida teevad. Ning Maimik ja Ulfsak hakkavad aru saama, kuidas seda teha.…
-
Seni on mitmed kriitikud, allakirjutanu incl., olnud seisukohal, et Esto TV toodangul on sotsiaalne mõõde. Kuigi äraspidiselt, aga igal juhul tundus olevat tegemist pilasatiiriga millegi kohta. Pärast ?Valju korra? vaatamist tunnen, et mind on kergelt haneks tõmmatud. Muidugi on ka pohhuism ja nit?egoonlus laiemas tähenduses sotsiaalsed, rääkimata filosoofilisest nihilismist, ent see laius ulatub juba silmapiiri taha. Ei maksa siit otsida madalat valuläve, nii võib endal lauba…
-
Kes tunneb T?ehhovi biograafiat, sellele meenub kirjaniku enda lapsepõlv, kus valitses despoodist isa. 1889. aastal kirjutas T?ehhov vennale: ?Ma palun sind meenutada, et despotism ja vale rikkusid ära minu ema nooruse. Despotism ja vale moonutasid meie lapsepõlve sel määral, et on vastik ja kole meenutada. Tuleta meelde seda hirmu ja jälkustunnet, mida me tundsime ajal, mil isa tõstis mässu ülesoolatud supi pärast või sõimas ema lolliks??.
…
-
Esto TV nime all tuntust kogunud dokumendiloojate meetod tundub justkui arvutivõrgu otsingumootorite tööpõhimõtteist laenatuna. Et vastuseks saad küll seda, mida küsid, aga mida üldisemalt küsid, seda rohkem ka informatsiooni, mis vaid osaliselt soovitule vastab. Või siis tuleb küsitu sekka müra juhusliku kokkulangevuse tõttu.
Dokumentalistikale esitatav sotsiaalne tellimus paistab olevat dokument with a twist, nagu ütleksid Eesti märgimeistrid. Vintis reaalsus. Kruvi naela asemel, sest nii püsib paremini…
-
Samas ei loonud Jankovski uut ?psühholoogilist tüüpi?, ta tegelane on ju pärit optimistlikest kuuekümnendaist, kes nüüd sattunud umbejooksnult uude reaalsusse ja unustanud oma naiivse mineviku, mil kõnniti Moskva tänavail ja lauldi Okud?ava süüdimatuid laulukesi. Vadim Abdra?itovi ja Aleksandr Mindadze filmis ?Sõna kaitseks? (1977) vaatavad osalised vanu filmikaadreid kuuekümnendaist aastaist ja Jankovski kehastatud Ruslan küsib väsinud imestusega: ?Mille üle me küll toona vaidlesime??
Jankovski sai suureks osatäitmisega…
-
Kümneselt skaudilaagris rängalt külmetada saanud, jäi F.F.C. lastehalvatusse, mis oli sel ajal levinud. Ta oli üheksa kuud poolhalvatuna kodus ja läks siis longates kooli. Coppolat köitsid tehnika ja trikid, ta soovis saada tuumateadlaseks, oli võlutud salamikrofonidest, tundis kohutavat võimu, kui sai oma ?lutikaga? kedagi pealt kuulata. F.F.C. proovis ehitada televiisorit ja teha plahvatusi, kiindumus tehnikasse viis ta mõne filmi tegemisel liialdusteni. Näidendite kirjutamisega sai stipendiumi Hofstra…
-
?Tõlkes kaduma läinud? oli teatavasti esitatud kolmes vallas: parim re?ii, parim stsenaarium ja meesnäitleja, kusjuures esimesed kaks ähvardasid Sofia Coppolat ennast (ja originaalre?ii eest ta kuldkujukese saigi), viimane võis siis minna aga Bill Murrayle, kes on seni tuntud põhiliselt tolana Hollywoodi keskpärastes komöödiates. Ometi, olles filmi näinud, olen sunnitud möönma, et tegu on just seda laadi asjaga, millele mingi Oscar väga tõenäoliselt pidigi minema, kuna see…
-
Need on üldteada tõed keele dünaamilisusest. Erisused saavad aga minna teatud piirini ja tihti ei teagi, kust läheb piir slängi ja keele risustamise vahel. Senikaua, kuni släng, keelelised katsetused või toorlaenud jäävad kitsasse ringi, mingi seltskonna või huvirühma leksikoni, mis aitab neil endid määratleda ja oma identiteeti leida, pole selles midagi hukkamõistmist väärivat. Peaks see aga liigselt vohama hakkama avalikus sõnakasutuses, võib seda juba keele solkimiseks…
