-
Seejärel sadas Striþenovile filmipakkumisi hulgi. Ja kohe sündis ka ðedööver, Grigori Tðuhrai väntas Boriss Lavrenjovi kuulsa jutustuse järgi mängufilmi ?Neljakümne esimene? (1956), milles Striþenov etendas valgekaartlikku ohvitseri. Linatöö kajastab külatüdrukust punaväelase Marjutka ja aristokraatliku porutðiku Govoruhha-Otroki siirast-kirglikku armulugu üksikul saarel Araali meres. Filmi lõpus kõmmutab tüdruk oma armsama klassivihas maha ja porutðikust saab snaiper Marjutka neljakümne esimene ohver, kelle merelainetes laiba kohal plika meeleheites ulub. Muidugi…
-
Mind on alati huvitanud, kust läheb (lühi)filmi ja videokunstitaiese piir. Miks üks on üks ja teist peetakse teiseks? Kord vaatasin ma Helsingis Kiasmas seitse tundi arvutist videokunsti, ja uskuge mind, vähemalt veerandi neist töödest võiks vabalt defineerida filmideks. Neil on oma lugu, mis areneb, neil on sõnum (tihti karjuvalt publitsistlik), mõned lõppesid koguni puändiga. Videokunst peaks minu meelest olema sisult sarnane tahvelmaaliga, ainult et see ei…
-
Aastal 1922 vabanes teenistusest Punaarmees Vertovi vennas Mihhail ja otsis endale rakendust. Vertov, kes oli juba kinos tegija, kutsus ta enda juurde. Kaufmanil oli kinoks rohkemgi eeldusi kui Vertovil, sest koolipõlves oli ta kirglikult tegelenud fotograafiaga. Nii kujunes avangardne kamp, millega peale vendade liitus veel Jelizaveta Svilova (kellest sai peagi Vertovi naine), Ivan Beljakov jmt. Avalikkuse ette paisati manifest ?Meie?, eesmärgiks seati dokumentaalne tõde, kus elu…
-
Aadamsoo: Þürii, kes valib kaksteist paremat, koosneb kuni viiest inimesest, kuhu kuulub kindlasti Jaanus Rohumaa kui selle idee autor ja algataja. Siis veel kaks-kolm inimest, kes puutuvad ametialaselt iga päev kokku stsenaariumidega.
Arvate, et kahe lehekülje pealt osatakse lugu üles leida? Kas sinna suudetakse see kirja panna? Þürii peaks olema võimalikult laiapõhjaline. Räägiks veidi loo leidmise kombitsatest, äratundmise andureist.
Rohumaa: Tegelen teatris peamiselt uue dramaturgia lavastamise…
-
Dokumentaalfilm ?Kasvamise aeg?. Idee Tiina Lokk, stsenaarium Arvo Iho ja Ulvi Pihel, reþissöör Arvo Iho. Filmimees, 2004.
Olen viimasel ajal näinud ja ka arvustanud mitmeid uusi eesti dokumentaalfilme ning tabanud end mõttelt, et need erinevad positiivselt meie mängufilmidest. Kui mängufilmide autoritest jääb sageli mulje, et nad üldse ei tea, milleks nad filmi teevad, või õigemini, et nad teevad filmi üksnes selleks, et seda teha, siis dokumentalistide…
-
Festival algas antropoloogiafilmi klassiku, 56aastase austraallase Gary Kildea retrospektiiviga, mis koosneb Manila aguliperekonda jälgivast filmist ?Celso ja Cora? (1983) ning Tðehhi päritolu viiuldaja tegevust Austraalias kajastavast ?Viiulimehest? (1999). Kildea oli üks neist, kes panid 1970. aastail aluse uuele lähenemisele antropoloogilises filmikunstis. Tänavuse NAFA festivali korraldajate kinnitusel lähtub valdav osa tänapäeva antropolooge filme luues nn. osalev-vaatlevast suhtumisest oma loomingu objekti. Säärane käsitlus sunnib loojat maksimaalselt taandama oma…
-
Nilseni prognoos labase stiili valitsema pääsemise kohta täitus täpipealt. Ülimenukaks kujunenud ?Lõbusad semud? käivitas plahvatusliku muusikaliste komöödiate ohtruse, mis laiutas veel aastaid pärast sõda. Eriliselt kuumaks kujunesid konkureerivad nimepaarid Aleksandrov-Orlova ja Põrjev-Ladõnina, kaks abielupaari, kus mees re?issöör ja naine diiva. Minu meelest erinesid kahe paari filmid oluliselt. Esiteks kunstilise kvaliteedi poolest. Aleksandrovi filmid olid valguvad, ilma plastilise konstruktsioonita, banaalsete käikudega, poliitiliselt pugevad. Ka Põrjevi lindid ilustasid…
-
Mehhiko filmikunstiga on viimase kolme aastaga midagi juhtunud. Vaevalt et seda täpselt mõne lausega kokku saab võtta, kuid asjaolu, et Mehhiko filmid kandideerivad filmifestivalidel auhindadele, nende filmiloojad satuvad pahuksisse katoliku kirikuga ning on tekkinud rahvusvaheliselt tuntud näitleja, räägivad enda eest.
Häid Mehhiko filme on näidatud ka Pimedate Ööde filmifestivalidel, viimati sai nende tähtnäitlejat Gael Garcia Bernali näha Mehhiko kirikutegelasi ärritanud filmis ?Isa Amaro kuritöö? ja Inglise-Hispaania…
-
Viimast kümmet aastat võib täiesti õigustatult nimetada muutuste ajaks, sest muutunud on inimesed, infotehnoloogia, hinnad, arusaamad ja harjumused. Pidevate muutuste kiuste on mõned jonnakad ja järjekindlad ettevõtmised püsima jäänud. Ja loomulikult ka ise ajaga kaasa muutunud. Üheks selliseks kangekaelseks sündmuseks on nn. Pärnu fideo- ja vilmifestival, mille traditsioon on just täpselt kümme aastat pikk.
Kuidas siis kõik algas? Mis on muutunud? Milline nägi välja X üritus?…
-
?Samal planeedil? on üks pullimaid nõukaaegseid Lenini-filme ja pole ime, et ofitsiaalne kriitika seda ei tunnustanud, sovetlikes kinoleksikonides Smoktunovski sellest osatäitmisest ei kõnelda. Justkui poleks olnudki! Juba Smoktunovski kehalised parameetrid ei vastanud Lenini omadele, näitleja oli ju pikakasvuline, objekt aga näss. Seepärast pani re?issöör Ilja Ol?vanger Smoktunovski kõrvale olulist osa mängima korvpallikasvu Bruno Oja, kelle foonil Smoktunovski justkui füüsiliselt vähenes. Sageli seisis filmi-Lenin kaaslastest astmekese allpool…
