-
Otsuste tegemisel peame kinni eelmiste AV sihtkapitalide välja kujundatud traditsioonidest, et tagada eesti filmikultuuri areng ja filmitootmise järjepidevus. Kõlab kulunult, kuid omab sisu.
Viimaste aastatega on 60% kogu AV sihtkapitali eelarvest läinud mängufilmide, dokumentaal- ja anima- ning eksperimentaalfilmide tootmise toetamisele. Eesti filmi suur häda on (nii nagu tegelikult ka mujal maailmas) filmiprojekti arendus ja eelkõige stsenaarium. Loodame, et saame lähitulevikus anda välja suure hulga loomingulisi…
-
Et selgemalt mõista, milles on küsimus ja missugused on foto- ja filmikunsti piirid, selleks tasub analüüsida veel üht moodsat kunstiliiki, rokkmuusikat.
Rokkmuusika näib esimesel pilgul olevat samasugune muusika, nagu seda on sümfooniline muusika või ooperikunst, on vaja samuti heliloojat, kes kirjutab noodid, ja esitajaid, kes valdavad teatud instrumente. Kuid siingi on üks ?aga?. Ja nimelt: rokkmuusika ei saa eksisteerida ilma elektrita, s.t. ilma tehnikata.
Antonioni…
-
Üks võimalusi Kristuse kannatustega suhestumiseks on näha Jeesusega sündinut näitena sellest, mis ikka ja jälle aset leiab. Näha seda kui sotsiaalset instinkti, käitumismaatriksit, inimkoosluse toimimisviisi, mis liiga erinevat enam parandada ei püüa, vaid nii nagu organism võõrkeha, lihtsalt ära heidab. Kas siis tapab või pagendab. Nii tehti Jeesusega ja nii tehti meiegi libahuntide ja teistega, kes kogukonnale liiga võõraks jäid. Pagendamine või hukkamine loob alati sootsiumisisest…
-
Hiljuti poetas re?issöör Ivan Dõhhovit?nõi kanal Kulturas väite, et Majakovski inimloomus avaneski kõige kirkamalt ta kinoloomes. Luules justkui vähem. See on jõuliselt paisutatud tees, ent peidab endas ka intensiivse tõeiva. Majakovski oli koletuslikult lõhenenud figuur. Ta kõneles kõmisevalt rahva nimel, ent tegelikult oli rahvast kaugel nagu Marss Maast. Oma loomes jälestas ta bravuurselt bur?uaa kulinaarset aplust ja jookide peenust, päris elus aga ihkas ka ise ?ikilt…
-
?Kristuse kannatused? (?The Passion of the Christ?, USA 2004). Re?issöör Mel Gibson. Osades James Caviezel, Monica Bellucci, Maia Morgenstern, Francesco Cabras jt. Esilinastus Eestis 9. aprillil.
Katoliiklik film
Gibson on nimetanud, et on tahtnud ikka teha viikingifilmi. Sisuliselt ei ole ?Kristuse kannatuste? näol muuga tegemistki. Ongi viikingifilm ju, ainult selle vahega, et viikingite asemel rooma sõdurid ja Skandinaavia asemel Palestiina. See väike olm ei seganud Gibsonil…
-
Teisalt on ju vanema põlvkonna filmitegijatel ikkagi võõra kooli maik man, tegid Moskva filmikooli läbi, puudub Emajõe Ateena pühendus.
Üldise suhtumise võib kokku võtta: ah, see on ju eesti film?
Tehatahtmise maagia ja pildikasti võim
Kui eesti film ei tõmba, siis filmitegemisel ja tema erivormidel, vaatamata ikkagi kusagil hingitsevale arusaamale filmist kui ?madalast? vormist, on mingi maagiline kutse. Ka kõige kaunimate ja pühade kunstide esindajad kipuvad…
-
Teist aastat järjest peetud festival on võtnud tõeliselt rahvusvahelise mõõtme: foorumile saadeti üle kolmesaja filmi, millest valiti välja 108 linateost. Umbes sama palju filme on maailma ühe mainekama Annecy animafilmifestivali eeskavas. ?üriisse, mida tänavu juhatas Ameerika palju ja kõrgesti pärjatud re?issöör Bill Plympton, kuulus teist aastat järjest ka tema Eesti kolleeg Rein Raamat.
-
(Jakob Karu/Andrus Kivirähk/Tiit Ojasoo)
Jan E. Uuspõllu show on väike samm kogu inimkonnale, kuid suur ühele inimesele.
Tüübina on Uuspõld omapärane, meenutades oma ilmetu näoilmega kunagist tummfilmikoomikut Buster Keatonit (?Meie külalislahkus?). Paraku ei saa võrdlust kaugemale arendada, sest Keaton võis väliselt tundetu kuju kontrastiks endale lubada pööraseid filmitrikke, mida Uuspõllu produtsendi rahakott kuidagi ei kannata. Senistest sket?idest on aga eredamalt meelde jäänud just need, kus…
-
Ka siis, kui ma Keni-Tolki inimestena tundma õppisin ning nad meeldivaiks ja terasteks (ehkki ikkagi parasjagu sõgedaiks) tegelasteks osutusid, ei olnud ma päris kindel, kas neist on adekvaatseid ühiskonnakriitikuid. ?Welcome To Estonia? oli punk koduvideo, aga sotsiaalse kommentaarina jäi ebamääraseks. ?Vali kord? on mulle ? nagu paljudele ? tunnistäheks, et nad hakkavad aru saama, mida teevad. Ning Maimik ja Ulfsak hakkavad aru saama, kuidas seda teha.…
-
Seni on mitmed kriitikud, allakirjutanu incl., olnud seisukohal, et Esto TV toodangul on sotsiaalne mõõde. Kuigi äraspidiselt, aga igal juhul tundus olevat tegemist pilasatiiriga millegi kohta. Pärast ?Valju korra? vaatamist tunnen, et mind on kergelt haneks tõmmatud. Muidugi on ka pohhuism ja nit?egoonlus laiemas tähenduses sotsiaalsed, rääkimata filosoofilisest nihilismist, ent see laius ulatub juba silmapiiri taha. Ei maksa siit otsida madalat valuläve, nii võib endal lauba…
