-
Teles on väga lihtne tunda ennast ekraanil kompetentsena: sul on meeskond taga, kes teeb kodutöö ära, ole sa siis Aktuaalse Kaamera diktor või vestlussaate juht. Urmas Ott on üks parimaid näiteid. Olen ise vaadanud tema ?Happy Hour?eid? ja mõelnud, et kui tark, erudeeritud ja informeeritud ta on, lausa fantastiline, kuidas ta orienteerub Eesti poliitika- ja kultuurimaastikus. Ja kuidas oskavad AK diktorid tuntud poliitikutelt nii tarku küsimusi…
-
43aastase kasahhi filmilavastaja Timur Bekmambetovi tänavu esilinastunud ulmesugemetega õuduspõnevik ?Öine patrull?, mis on juba jõudnud ka Eesti videoturule, on suutnud meelitada meie suure idanaabri kinodesse rohkem publikut kui ?Tähesõdade? saaga, ?Sõrmuste isanda? triloogia või ?Matrix?id?. Öö saabudes, kui võimust võtavad kurjad jõud, hakkavad tegutsema need, keda päeval ei kohta: mustad maagid, vampiirid ja muud paharetid. Nende jõud on suur ning nende vastu pole tavarelvast abi. Pahade…
-
Enam-vähem kõigega ja kõigesugusega rahutu tegelemine jäi Aleksandrile külge eluks ajaks. Keskkooli ta ei lõpetanud, aga sai sisse kirjandusinstituuti, seegi jäi ripakile, sest himu tärkas näitlemise järele. Näitestuudio vastuvõtukomisjonis istus ka rahvakunstnik Leonid Leonidov, kes poisi dramaatilist etteastet jälgides saatis kolleegidele laua taga kirjakese: ?See sell tuleb vastu võtta. Näitlejat temast ei saa, aga midagi tuleb temast tingimata.? Kõneldakse, et paberike on säilinud.
Peagi Aleksandr abiellus, siis…
-
Eile õhtul kinos Sõprus esilinastunud Peeter Simmi ?Söerikastaja? järgib Jaan Krossi mälestusteraamatu ?Kallid kaasteelised? sündmustikku valdavalt ajatelge mööda. Mõistagi mitte täies mahus ja ainet sama moodi proportsioneerides, ent ikkagi. Lugu algab lapsepõlvekoduga ja lõpeb Siberist naasmisega. Sidusa mõttelõnga ja ka suulises vormis paindliku keelekasutusega vanahärra (juba 84, küll aeg läheb!) käib taas noorusraal. Meenutab tuulega akna vahelt tuppa puhunud merepiisku ja eluolu vanematekodus Suur-Patarei tänaval. Kõnnib…
-
Revolutsioonide puhkedes olid Han?onkovi teened vene filmikunsti arendamisel juba grandioossed. Tema filmifirmasse koondusid vene varase kino suurkujud Jevgeni Bauer, Pjotr T?ardõnin, Vera Holodnaja, Ivan Mo??uhhin, Lev Kule?ov jt. Esiotsa pühendus Han?onkovi kinostuudio vene kirjandusklassika illustratiivsele linastamisele: ?Jevgeni Onegin?, ?Padaemand?, ?Surnud hinged?, ?Maskeraad?. Aastal 1911 lavastas Han?onkov koos Vassili Gont?aroviga ?Sevastoopoli kaitsmise?, mida vene allikad peavad maailma esimeseks täismetraa?iliseks filmiks. Aasta hiljem väntas Han?onkovi juures tööd leidnud…
-
Juba filmi pealkiri mõjub ekspressiivselt ja teeb ära poeetilise eelhäälese töö. F. W. Murnau linateos ongi saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on ?nitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Lisaks ajaloolisele väärtusele teevad selle filmi haruldaseks stiliseeritud ja ekspressiivsete (tänapäeva vaataja jaoks absurdsete) detailidega pingestatud re?ii ning vahemärkuste ebatavaliselt poeetiline, kujundlik ja jõuline keel. Viimane annab aimu sellest, mis me vahepeal (vähemalt kinos, kuid…
-
Tõenäoliselt polegi ma mitmel põhjusel õige mees seda filmi arvustama. Kõigepealt ei oska ma arvatavasti märgata filmispetsiifilisi detaile, mida oleks aga vaja teha. Teiseks ei suuda ma end enam ette kujutada inimeseks, kes pole Krossi ?Kalleid kaasteelisi? lugenud, kes näeb Krossi oma eluteed meenutamas esmakordselt.
Nimelt on Peeter Simmi film nagu Krossi memuaaridega kaasas käiv DVD ? kordab mälestuste põhipunkte, tegevuspaiku ja tegelasigi üsna autentselt. Ka saabub…
-
Aga siit saavadki kõik hädad alguse. Jaan Kross pole mingi suvaline taat, kes III aastatuhande alguses kuskilt võpsikust avastati. Jaan Kross on kirjutanud oma elust (1920 ? 1962) suurepärase mälestusteraamatu ?Kallid kaasteelised?. Esikluulekogu ?Söerikastaja? (1958), mille järgi film on saanud oma pealkirja, hõlmab praktiliselt sama perioodi. Siit ka küsimus: on?s tegemist illustreeriva õppematerjaliga neile, kes pole veel leidnud teed klassikuni? Vaevalt, film on selleks liialt lineaarne,…
-
?KUTSE IGAVESSE LINNA?, Rein Raamatu film Einar Laignast. OÜ Raamat Film 2003, ETVs 12. IX 2004.
27. veebruari Sirbis intervjueeris Tarmo Teder Eesti suuri mõtlejaid Mart Nutti ja Jaan J. Leppikut ?Igavese linna kutse? asjus. Viimasele küsimusele ?Ma ei saa hästi aru, miks see film tehti?? vastasid usutletud järgnevalt. Nutt: ?Sellest ei saa ka mina aru.? Leppik: ?Andke andeks, aga ka mina ei saa aru.?
Usklikule, kes aeg-ajalt…
-
Viinis filosoofi perekonnas sündinud, juurat õppima asunud, siis stuudiumi hüljanud Rappapordist sai juba noormehena saksa kinokunsti suurmehe Georg Wilhelm Pabsti parem käsi. Saksamaalt emigreerudes tegid nad koos kuulsa ?Don Quijote? Fjodor ?aljapiniga peaosas. Edasi viis tee Hollywoodi, kuid seal mindi peagi poliitilistel põhjustel raksu: Pabstile ei meeldinud assistendi kommunistlik suunitlus. Samal, 1935. aastal viibis USAs külas nõukogude kinokunsti pealik Boriss ?umjatski, kes kutsus Rappaporti hasartselt tööle…
