-
?KUTSE IGAVESSE LINNA?, Rein Raamatu film Einar Laignast. OÜ Raamat Film 2003, ETVs 12. IX 2004.
27. veebruari Sirbis intervjueeris Tarmo Teder Eesti suuri mõtlejaid Mart Nutti ja Jaan J. Leppikut ?Igavese linna kutse? asjus. Viimasele küsimusele ?Ma ei saa hästi aru, miks see film tehti?? vastasid usutletud järgnevalt. Nutt: ?Sellest ei saa ka mina aru.? Leppik: ?Andke andeks, aga ka mina ei saa aru.?
Usklikule, kes aeg-ajalt…
-
Olgu, ehk ongi selles, et ?Mina, robot? praegu nii hea mulje jätab, oma osa ajastul, mil vähegi kriitikat kannatavad stsenaariumid on kassafilmide kategoorias traagiliselt haruldaseks muutunud. See suuresti arvutiefektidel põhinev actionirohke ulmepõnevik pole omasuguste seas midagi epohhiloovat nagu esimene ?Matrix? või ?Viies element?, ent on kahtlemata näide väga heast professionaalsest käsitööst. Olukorras, kus enamik suvisteks kassamagnetiteks väljapakutavaid Hollywoodi filme ei suuda reklaamiga ülesköetavatele ootustele vastata, st…
-
Kõik tolleaegsed värvifilmid võluvad oma erilise valguse ja värviga. Ma pole spetsialist ütlemaks, millist keemiat siis filmilindi valmistamiseks kasutati, kuid värvid on keemilised, mitte orgaanilised. Valge on valgem kui valge, punane punasem kui silmaga näha. Muidugi mängiti valgusega. Igasuguste kulakute salasepitsused on filmitud hämaras, kuid uue elu ehitajatel olid puhtvalged pluusid, rätikud, kitlid, isegi sidemed oleks nagu äsja Arieliga pestud ja triigitud. Rääkimata siis Stalini kipspeast.…
-
Viinis filosoofi perekonnas sündinud, juurat õppima asunud, siis stuudiumi hüljanud Rappapordist sai juba noormehena saksa kinokunsti suurmehe Georg Wilhelm Pabsti parem käsi. Saksamaalt emigreerudes tegid nad koos kuulsa ?Don Quijote? Fjodor ?aljapiniga peaosas. Edasi viis tee Hollywoodi, kuid seal mindi peagi poliitilistel põhjustel raksu: Pabstile ei meeldinud assistendi kommunistlik suunitlus. Samal, 1935. aastal viibis USAs külas nõukogude kinokunsti pealik Boriss ?umjatski, kes kutsus Rappaporti hasartselt tööle…
-
Nagu vene kultuuris ikka, jagunes rööpkino kaheks: Moskva ja Leningradi koolkonnaks. Moskva rühmitus grupeerus ajakirja Sinine Fantoom ümber, sellesse kuulusid peale Juhananovi veel vennaksed Igor ja Gleb Aleinikovid, Jevgeni Kondratov jmt. Üheks loominguliseks tähiseks kujunes Aleinikovide lühifilm ?Traktorid?, millest kujunes ?nõukogulikestereotüüpide ? nõukoguliku teadvuse, nõukoguliku lüürika, nõukoguliku paatose kunstiline ümbermäng? (Kirill Razlogov). Peagi võis Moskva rööpkinotegijate seas aduda iha väljuda põranda alt, pääseda otsati ka kommertskino…
-
?Cambridge?i spioonid? jäi olümpiamängude varju. Kuigi tegemist pole kunsti mõttes tipuga (arvestades BBC standardeid ja siinkirjutaja ootusi), kompenseerib seda ainuüksi käsiteldav ainestik. Muu hulgas seondub sellega sotsiaalne hoiak, mis tekkis XX sajandi algul ja mille tähtsus meie päevini on üha kasvanud. Sest just tollest ajast alates võime kõnelda lääne intelligentsi vasakpoolsusest tänapäevases mõttes.
Kuidas oli võimalik, et niisuguse taustaga noorukid otsustasid teadlikult töötada oma ühiskonna vastu?…
-
2004. aasta Läänemere maade dokumentalistikafoorum peetakse 11. ja 12. septembril Tallinnas rahvusraamatukogus. Enne foorumit, 8. ? 10. septembrini, viiakse läbi kaastootmise ja filmiprojektide kaitsmise ehk pitching?u treeningkursus hotellis Central, eesmärgiga aidata produtsentidel lihvida foorumile valitud projekte.
Foorum on erialane üritus, kus filmiprodutsendid esitlevad oma dokfilmiideid telejaamade hankejuhtidele ja filmifondid eesindajatele, kes sõlmivad huvi korral kaastootmise või eel-ostulepingu ning näitavad filmiomamaal. Dokumentaalfilmiprojekte esitletakse telejaamade ja filmifondideesindajatele 11. ja…
-
Meeletu suvi ajab eesti kultuuri(tööstus)töötajad leili, tivolit jätkub igasse külla, kontserte, suveetendusi, muusikale on kohe kogu aeg ja igal pool. Iga tuuril olev heategevuslik lauljatar tahab pärast kontserti pauku teha. Mis sest, et see kontserdipaigas ? iidse linnuse müürides ? pesapaika pidavad linnud, pääsukesed, surnuks ehmatab. Rõve müra on sellel suvel Eestis justkui kohustuslik. Seda isegi maailma vaiksema puhkekohana reklaamitud provintsikuurordis. Nii et kui saunaahju ees…
-
Nukufilm ?MIRIAMI PEITUSEMÄNG?. Rezissöör Priit Tender, stsenaristid Leelo Tungal ja Peep Pedmanson, operaator Ragnar Neljandi, kunstnik Ivika Luisk, heliloojad Märt-Matis Lill ja Tiit Kikas, produtsent Arvo Nuut. Nukufilm,2004.Digibeta,5min.
Joonisfilm ?KARLSSONKATUSELT?(?Karlsson på taket?, Norra-Rootsi, 2002.) Astrid Lindgreni raamatu ainetel, re?issöör ja stsenarist Vibeke Idsøe, kunstnik Ilon Wikland, dublaa?i re?issöör Lembit Ulfsak.
Miriam ja tema väikevend valmistuvad võitluseks ?koletisega?.
20. augustist hakati kinos Sõprus näitama kaht uut lastele tehtud…
-
Niisiis, Erdmanis askeldas kaks loojaisiksust, ühelt poolt võimas tõsikultuuriline satiirik, teisalt üsna odav ja kerge produtseerija. Taas tuleb kõnelda pöörastest vene paradoksidest. Ühelt poolt oli Erdman baltisaksa võsu, kes palus, et isa kirjutaks talle saksa keeles, teisalt oli Erdmanil just vene keele suhtes absoluutne kuulmine, selle keele filoloogilisi salamaid adus ta paremini, kui puhas venelane. Ühelt poolt arreteeriti ta oktoobris 1933 Gagras filmivõtete aegu kui rahvavaenlane,…
