-
Gus Van Santi ?Elevant? on kaheldamatult hitt, paljudel ilmselt ka juba nähtud film. Lõdvalt Columbine?i keskkoolis toimunud tulistamisest tõukuv linateos räägib kahest noorukist (Eric ja Axel), kes plaanivad oma koolis analoogilist veresauna. Pikalt ja kiretult näidatakse plaane ja ettevalmistusi selleks, Internetist relvade tellimist jne. Sellega paralleelselt jooksevad kaadrid tavapärastest Ameerika keskkooli kujutavatest filmidest, teismeliste sotsiaalelust jm probleemsest hierarhilisest glamuurist, mis seda laadi filmides traditsiooniliselt esiplaanil. Kui…
-
1.
Michael Mann on üks neist harvadest praegu aktiivsetest Hollywoodi filmilavastajatest, kelle loomingu puhul võib kasutada sõna ?filmikunst?. Mann ei tee just sageli filme, kuid vähemalt 1990. aastatel lavastatud kolme linalugu ?The Last of the Mohicans? (1992), ?Heat? (1995) ja ?The Insider? (1999) võib rahumeeli pidada tähelepanuväärseteks.
Manni uusim film ?Collateral? haakub eelkõige eelnimetatutest keskmisega, pingsa krimisaagaga ?Heat? ? ja mitte ainult seetõttu, et mõlemad filmid kaevuvad Los…
-
Ostrovski heroiline Kort?agin istus Lanovoil leegitsevalt hinges juba lapsest saati. Esimest korda ahmis ta ?Kuidas karastus terast? salaja seitsmeaastaselt, sõja esimesel talvel, sakslaste okupatsiooni all ägavas Ukraina külas Strõmba. Võõrad väed kõmpisid ööpäev ööpäeva järel läbi porise lume Odessa poole, külarahvas piidles neid läbi aiavõrede, Vasja Lanovoi õuekoer Tuzik tegi ühe soldati suunas häält ja sai poisi silme all tapva automaadivalangu. Strõmba jäi tollal õnne kombel…
-
Meedialiimil kannatavad katseloomad
Üha sagedamini võetakse sõna meedia inimvaenulikkuse teemal. Eelmises Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen kirjutab Tanel Veenre uuelaadsetes teleshow?des osalejatest: ?Tegelikult oleks ülekohtune süüdistada siin katseloomi, kes eneselegi arusaamatult on sattunud täiesti uude reaalsusse, millel on omad mängureeglid. Hoopis telest on saanud salakaval ja ablas vampiir, mis muudab oma hammustustega kõik lihtsurelikud jobudeks ja toladeks.? Veenre esindab siin üldlevinud seisukohta, teatud kaasaegse vaimse olemisviisi kli?eed, mille…
-
Rūta, lätlannana! Sa tead, kuidas elavad lätlased Eestis. Küllap oli sul seetõttu oma filmi tehes kergem mõista eestlasi, kes elavad Lätis?
Kindlasti. Praegu räägitakse palju integratsioonist kui äärmiselt keerulisest ülemaailmsest probleemist. Jätta kõik ja minna. Ometi ei tähenda see igakord pagulaslaagrit oma lootusetuses, põgenemist virelevalt kodumaalt, üksindust võõrsil. Keeleõpet välisabiga. Inimesi, kellega kohtusime, oli tihti toonud Lätimaale armastus: mitte kunagi tunda, et oled võõras, ebasoovitav, ülearune.
Sellest…
-
Filmid alaealiste sulide ümberkasvamisest ideelisteks nõukogude kodanikeks koonduvad vene filmiloos terveks omaette ?anriks. Kuulsaim neist Nikolai Ekki ?Lähetus ellu? (1931), itaalia neorealistide mõjutaja, kust kummitusena meeles mari poisi Jõvan Kõrla mängitud pilusilmne taskuvaras Mustafa ? Keigar. Pole kahtlust, et ka Poloka 1966. aastal vändatud ??kidi vabariik? on saanud impulsse Ekki filmist. Olgugi et Poloka töö aluseks on kindel kirjanduslik materjal, Grigori Belõhhi ja Leonid Pantelejevi 1927.…
-
1001 filmi, mida peab nägema. Koostanud Steven Jay Schneider. Inglise keelest tõlkinud Timo Diener, Eva Eensaar, Lauri Kaare, Elen Lotman, Eva Toome. Tõlke toimetanud Sulev Teinemaa. Varrak, 2004. 890 lk.
?1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema? ? muidugi ilmne liialdus, sest esiteks pole ju üldse usutav, et neid filme just täpselt nii palju peaks olema. Teiseks ma ei arva, et keegi üldse midagi peaks nägema või…
-
Siinkohal tekib kriteeriumide küsimus.
Kunst on lihtsa valemi järgi see asi, mida me näeme, pluss midagi muud. Algajal tegijal tuleks seega kõigepealt kätte saada selle asja jäädvustamise nipid, seejärel lisada sinna midagi muud, mis vaatajale lisaks fakti fikseerimisele ka mingit laadi elamuse pakuks, fakti kujundiks muudaks. Ja mida siis hinnata? Kas seda asja või midagi muud?
Mina hoiaksin need debütantide puhul lahus. Nõnda tunduski mulle, et…
-
Maire Aunaste juhitav ?Meie? ETVs teisipäeviti kell 20.10.
Ma ei saa sinna midagi parata, kuid asendis, milles saatejuht oma külalisi intervjueerib, paljastuvad tema sääred täpselt nii nagu ühes Herluf Bidstrupi naljapildis. See Bidstrupi koomiks, mida mäletan oma lapsepõlvest iseäranis selgesti, läks edasi kõhedusttekitavalt. Nimelt, munk, kes istus rongis sarnaste põlvedega naisterahva vastas, andis lõpuks kiusatusele järele ja võttis need põlved oma pikkade luidrate näppude vahele. Selle peale…
-
Ta mängis ligi neljakümnes filmis, ka vene esimeses helilises, kuid ainult lühikesi osi. Tema kõrvalrollid on aga surematult legendaarsed, tema kohta öeldi: episoodi-kuninganna. Ta improviseeritud väikeosad tuhmistasid teiste suured. Ta oli pursuide soost (vanaisa oli olnud Moskva linnaduuma liige), ent teda soosis Stalin ja jumaldas Gorki. Temast maalisid portreid akadeemikuist kunstnikud. Ta arvele jooksis raha, tal oli portselanikogu ja suvila. Ta oskas varjata oma suhet ümbritsevaga…
