-
20. SSi grenaderidiviisi võitlejad 1944. Velikije Luki all Punaarmeest sakslaste poole üle tulnud mehed 1944
Mais tähistab maailm Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva Euroopas. Kas see sündmus on ühetähenduslik ka eestlastele kui sõja hammasrataste vahele jäänud väikerahvale? Selle küsimuse lahtimõtestamiseks on püüdnud appi tulla oma arhiivimaterjalidega rahvusarhiivi filmiarhiiv. Meenutamaks sõjasündmusi on arhiiv koostanud ja salvestanud CD-le 234 fotost koosneva fotovalimiku ?Eestlased Teises maailmasõjas?. Valimik on mõeldud illustratiivseks…
-
Muidugi on juba festivali pealkiri iseenesest intrigeeriv. Kas see peaks tähendama ?Drang nach Osten?? Just sellise küsimuse esitas festivali sümpoosionil Läti kirjastaja, filosoof ja filmiloolane Arnis (Redovit?s) Ritups. Ehei. Saksamaal müüakse sigarette goWest või midagi selletaolist ja festivali pealkiri pidavat olema tolle parafraas. Kena siis, igal juhul hoogne ja mul pole midagi selle vastu, kui Lääne-Euroopa filmitegijad meite maale tulevad, et oma hääoluühiskonnast tulenevat rutiini vähegi…
-
Vene ülestõusmispühad on sootuks tähenduslikumad, sest sealne ühiskond ihkab tõepoolest taas tõusu üles. Vene inimese mütoloogiline meel tahab välja karnevaliajastu irratsionaalsete kirgede virvarrist. Vene hing vajab primitiivset selgust, usku, vihisevat viirukipanni, mis jumalikustaks ka riigikorra ja osutaks konkreetsele ikoonile. Ma ei kõnele seda mõnitamisi, sest klaarumist vajame ka meie. Kestev karnevaliajastu kultuuris ja poliitikas, katkematu tants mineviku kontidel on ju karglemine kohapeal. Karnevali jõhker koomika ei…
-
Dokumentaalfilm ?ELUTÖÖ?. Idee ja re?ii Ants Paju, kaamera Ellar Sügiste, montaa? Karmo Kaasik ja Villem Tammaru, muusika Juhan Suits. 42 min. Esilinastus 12. IV Tallinna Kinomajas.
Film tekitab huvitava küsimuse: kes küll võiks olla selle töö autor? Esiteks muidugi formaaljuriidiliselt, sest tiitritest ei leia me pärisautori(te) nime, kes filmi puhul võiksid nagu olla kas stsenarist või re?issöör. Isegi stuudiost ei anta aimu! Ent anonüümsus ei olegi eriti…
-
I koha ja rändauhinna parima mängufilmi eest sai filmitudeng Asko Kase (Tallinn) teosega ?Kooma?, mis on sümbolitest kantud lugu filmi kangelase ja maailma suhtest.
II koht anti suurepärase operaatoritööga loodusfilmile ?Metsataguseid meenutusi?, autoriks Raivo Manglus Lääne-Virumaalt.
III koha saanud tallinlase Tõnu Aru (festivali vanima osaleja) tõsielufilmi ?Õletuust ja okastraat? kujutab Evi Mardna skulptuuride näitust ?Kõigi maade proletaarlased, põgenege!?. Ühiskonnakriitiline skulptor selgitas näitusel välja pandud XX sajandi poliitikute kujude…
-
Sõnaga, ehtsalt gorkilik pateetika-poeetika. Revolutsioon paiskas noormehe põhjast pinnale. Äkki olid temasugused elu keskpunktis. Ta sööstis võitlema Judenit?i vastu. Kodusõja lõppedes tegi nõukogude võim temast paugupealt Leningradi ?kinovabriku? re?issööri. Säilinud on ta tolleaegne isiklik toimik, kus kirjas: haridus ? 4 klassi linnakooli, parteis 1918. aastast, töölesuunaja ? partei rajoonikomitee.
Kohe alguses lõid tas välja aga kummalised sisevastuolud. Ta ihkas teha uut, nõukogulikku filmkunsti, ent vanade meetoditega. Tollased…
-
Türgi päritolu re?issöör Asen Balikci tuntus toetub eelkõige eskimote argielust vändatud filmidele.
Igavesti mõnus ja käepärane oleks pealkirjastada artikkel Tartu visuaalse kultuuri festivalist Kreutzwaldilt laenatud sõnadega: ?Maailm ja mõnda, mis sealt seest leida on?. Paraku on säärane pealkiri ajakirjanduses peaaegu sama sage kui ?Vägistajad kohtu ette? ja ?Ei saa me läbi Lätita?. ?Maailmafilmi?-nimeline üritus väärib veidi suuremat esiletõstu ? hirmuäratavalt mustvalges Sirbi-nimelises väljaandes veel seda enam.
Konkurentsitu üritus
Traditsioon…
-
25. aprilli Postimehes võrdleb Aimar Ventsel sakslaste eufooriat ?meie paavsti? ümber Eesti jalgpalliga. Täpsemalt öeldes võiduga Venemaa üle. ?Umbes nii, nagu igaüks Eestis rõõmustas 2002. aastal Eesti koondise võidu üle, ehkki tegemist oli vaid sõprusmänguga. Ja nii nagu Eesti koondise võit ei toonud rahvast massiliselt jalgpalli juurde, ei muuda ka saksa paavst sakslasi katoliiklasteks,? tõdeb rännumees ja rahvaluule uurija.
Olgu nüüd selle viimase väitega nagu on, küllap…
-
Ainult padunaiivne inimene võib arvata, et Hirohitost (Issey Ogata) tehtud kunstiline üldistus vastab mõne protsendi ulatuseski tõele. Hirohito ei olnud kahjutu tossike. Mõne ajaloolase arvates andis imperaator ise soovitusi 1941. aasta üllatusrünnaku aja ja viiside asjus. Just mõni kuu enne neid sündmusi ootasid keiser ja tema kabinet Saksa allveelaeva U-234 560 kilogrammi uraanioksiidiga.
Mängufilm ?PÄIKE? (?Solntse?, Venemaa-Itaalia-Prantsusmaa-?veits, 2005). Re?issöör Aleksandr Sokurov. Osades Issey Ogata, Kaori Momoi,…
-
Filmid läbi kaabli
Annan siinkohal väikese ülevaate praeguse Euroopa filmiilma ühest väga konkreetsest muutusest, mis puudutab seda, kuidas filmid kinno jõuavad. Hiljutise Tampere filmifestivali raames peeti muuseas seminare, kohtumisi, workshop?e, millest üks kandis nime ?New Digital Distribution Possibilities for Short Film ? A European Alternative?. Kõneldi digitaaltehnoloogia üha suuremast mõjust lühifilmide levitamise võimalustele ja filmide distributsioonile üldisemalt. Leiti, et on toimumas radikaalne pööre. Terve sajandi edukalt toiminud…
