-
(Algus esiküljel.)
Kolme peaosalise tüpaa?ide jaotus on üksteist täiendav ja re?issöör on need pea veatud rollid nauditavaks trioks sidunud. Modelli moodi t?ikk Janat mängiv Evelin Pang etendab süüdimatut seksõunakest; kalkuleerivat ja manipuleerivat moekunstnikku Alice?it kehastav Maarja Jakobson loob ambitsioonika, ent samas empaatilise ärinaise; Anne Reemani emotsionaalselt (miimiliselt) väga nüansseeritud rollitäide kontsentreerub asise ja nutika, ühiskonna muutustest rõhutud eht eestipärase õmbleja AV-portreeks. Kolm naist moodustavad sõbraliku ja ühtehoidva…
-
Eelmise aasta Sirpe sirvides leidsin artikli, mis rääkis peda filmitudengite projektist ?Ground Zero?. Lugesin sealt, et tudengid said võttepaviljonis enda kasutusse viis päeva, mille jooksul ehitada üles oma dekoratsioon ja filmida seal üles oma lühifilm. ?Ground Zero? on kursuse juhendaja Jüri Sillarti pandud nimi ja tähendab selle filmiprojekti kontekstis nulltasapinda, kuhu iga re?issöör ehitab üles oma maailma. Ehk nagu Sillart ise ütleb: ?Sul on ainult pind,…
-
Venelane ei sobi iga rahvusega. Nõukogude aegu klappisid suurvenelased enim grusiinidega. Muidugi on need kaks verelt ja kultuurilt kontrastsed natsioonid, kuid mingi vahetult rõõmus ja äratundev usaldus venkude ja grusside vahel püsis. Pilusilmsetesse jurtarahvastesse suhtusid venelased üleolevalt, kohvikukultuurilisi baltlasi aga ei usaldatud. Ka vennad slaavlased, väike- ja valgevenelased olid valusate ajalooepisoodide tõttu kahtlased.
Mis sütitas venelaste ja grusiinide hinges vastastikust sümpaatiat? Üles võib lugeda ohtralt elemente, alates…
-
Ma ei oska seda põhjendada, aga Kaljo Kiisk on minu teadvuses alati olnud vana tegija, raudvara. Filmi algul ta ütlebki, et tal pole noorusaega olnud. Elulugu on filmis palju vähem kui loomelugu. Esimese alalt kuuleme pisut lapsepõlvekodust ja pärast paar sõna perekonnast, samuti õpinguist ja esimestest tööotstest. Väga paljudest asjadest sel keerulisel ajal me ei kuule. Kaljo Kiisk ainult ütleb, et naise ja lapse pärast olen…
-
?Külili? on juba teine film viimasel ajal, mille pärast alkoholi- ja tubakatootjad peaksid Ameerika sõltumatutele otse vaataja närvisüsteemi lastud reklaami eest kopsaka summa maksma. KAADER FILMIST
Mängufilm ?KÜLILI? (Usa/Ungari, 2004). Re?issöör Alexander Payne. Osades Paul Giamatti, Thomas Haden Church. Linastub Tartu Ekraanis.
Alexander Payne?i ?Külili? oli film, millele pakuti sõltumatute Oscarit. Läks aga teisiti. Puudu jäi küllap eepilisest mõõtmest, suurtest kannatustest jms. Filmi tegelased, kaotajast kirjanik Miles…
-
Tänases Eestis on järelejäänud vähestest psühhiaatriavooditest saanud suure käibega ravivoodid. KAADER FILMIST
Dokumentaalfilm PAREMA ELU NIMEL. Re?issöör Märt Sildvee. Operaatorid Arvo Vilu ja Erik Norkroos, heli Mallar Prandi, produtsent Erik Norkroos, tootja Rühm Pluss Null OÜ, 52 min, BetaSP. Esilinastus 30. III kinos Sõprus.
Käisin eelmisel nädalal Sõpruse kinos vaatamas Märt Sildvee dokumentaalfilmi ?Parema elu nimel.? Film on õigeaegne. Aus ja huvitav vaadata. Eraldi tänan filmis…
-
Mitmed mu elitaarsed sõbrad suhtuvad Kont?alovskisse sapise põlastusega, pidades teda kunstiliseks tuulenuusutajaks. Iseäranis ilgutakse ta Hollywoodi perioodi kallal. Nõus ? Kont?alovski on ilget narri mänginud. Maksnud jälki lõivu edevusele ja suuruseihale. Ta on alati end pidanud vastupandamatuks nii naiste kui filmimaailma anastamisel (lugege vaid ta memuaare!), feminiinne ollus ongi talle läbi aegade andunud, ent kinoilmaga on tõrksamad lood. Pärast pikki ponnistusi Ameerikas pääses ta lõpuks filmiga…
-
A. M.: Ma usun, et me veetsime pedagoogikaülikoolis õnneliku lapsepõlve. Ei olnud ülemäärast vere ja higi maitset ega meistrite käekirja püüdlikku jäljendamist. Meie filmid olid ulakad, pöörased ja lõpuni vormistamata, nagu tudengifilm peakski olema. Kindlasti sündisid need grupivaimust ja loomingulisest sünergiast. Meie dokumentalistide kursuse juhendaja Rein Maran püüdis küll süstida meisse autorikinole omast individualismi, aga meie kippusime ikka tegema kollektiivset loomingut. Maran oli püsti hädas, et…
-
Kuid nüüd olukord muutus. Kuuekümnendate keskpaigas jõudis Lääs esimest korda pärast Vana-Rooma riigi kokkuvarisemist tagasi olukorda, kus elanikkonna toitmine polnud enam eriline probleem ning kodanikele oli tarvis lihtsustunud töö kõrvale või hoopiski selle asemele mingit muud hõivet. ?Leib? oli olemas, aeg oli küps ?tsirkuseks?.
Nutikad musavennikesed
Pole midagi imekspandavat, et selle muutuse tabasid esimesena ära anglosaksid ? nagu teame, on ärikunst sisuliselt ainus nende tõugu iseloomustav talent…
-
Eisenstein kirjutab mälestustes, et see ?lühiformaatide voog? oli kui forsseeriv kuulirahe vaenuväe suunas. Peagi valmisid ka kirglikud täispikad ?edöövrid, Donskoi ?Vikerkaar? ja Ermleri ?Ta kaitseb kodumaad?. Need olid filmid täis pulbitsevat vihkamist, mille fookuses polnud üksnes ühe tegelase dramaatika, vaid mis kajastasid sümfoonilise jõuga kogu rahva traagikat. Roosevelt oli teispool ookeani ?Vikerkaart? vaadates vapustatud, Euroopas möllava sõja tegelik sünge säsi jõudis temani alles Donskoi filmiga.
Pärast Stalingradi…
