-
Ega see üpris ebatõenäoline vabandus meil päris mööda külge maha ei jooksekski. Kuid pea igal meist eestlastest ja muudest tublidest eestimaalastest on sovetiajaga ka isiklik suhe. Seepärast olengi ma siin isiklik. Mina mingit vabandust Venemaa valitsejalt ei oota isegi siis, kui ta tahaks seda teha. Raske on uskuda, et härra Putin pole silmakirjalik. Kunagine luureresident Saksamaal valdab piisavalt demagoogilist retoorikat, et ideoloogiliselt vingerdada. Kõik ju nägid…
-
Bruno Ganz mõjub kui ehe Hitler. Goebbelsite perekond Reichstagi punkris.
Mängufilm ?ALLAKÄIK? (?Der Untergang?, Saksamaa-Itaalia-Austria, Constantin Film Produktion GmbH, 2004).
Re?issöör Oliver Hirschbiegel, Berndt Ehringeri stsenaarium Melissa Mülleri ja Traudl Junge raamatu ?Viimse tunnini? järgi. Operaator Rainer Klausmann, originaalmuusika autor Stephan Zacharias.
Osades Bruno Ganz (füürer), Corinna Harfouch (Magda), Alexandra Lara (Traudl Junge), Ulrich Matthes (Goebbels), Juliane Köhler (Eva), Thomas Kretchmann (Fegelein), Heino Ferch (Speer), Christian Berkel (dr Schenk),…
-
Mõni aeg tagasi näitas ETV prantslaste Patrick Barbéris? ja Dominique Chapuis? vene filmioperaatorit ja -re?issööri käsitlevat dokumentaalfilmi ?Roman Karmen, kineast revolutsiooni teenistuses?. Talutavalt amorfne lugu, piisavalt näitlik õppematerjal Karmeni võltsdokumentalismist, tema massiivsetest instseneeringutest kogu oma filmimehe karjääri jooksul. Kõige muu filmimaterjali hulka on monteeritud ka punalipu, hiljem võidulipuks nimetatu heiskamine 1. mail 1945 Berliinis Reichstagi (Riigipäevahoone) katusel asuva skulptuurigrupi külge. Diktoritekst annab täiesti ühemõtteliselt teada, et…
-
Ta tegelik nimi oli Adelaida Leventon, sündis ta 1879. aastal Jaltas, Musta mere embuses, juudist apteekri egotsentrilises peres. Kui tüdruk oli kolmene, puhkesid juudipogrommid ja perekond pages ?veitsi. Ühel hommikul peksis isa Jakov äkki naise korterist välja ja andis tütre juudist anarhisti kasvatada. Anarhistil oli vaimselt kiivas poeg, kes väikest Allat seksuaalselt pruukis. Saadud hingetrauma oli üheks tõukuriks, mis suunas Alla tulevikus biseksuaalsele teele. Kustumatult miilas…
-
Kunagine Ereda koonduslaagri vang (1943-1944) Helga Verleger Eestis 2001.
Dokumentaalfilm ?SU NIMI OLGU IISRAEL?. Re?issöör Peeter Brambat, autor ja produtsent Irina Stelmach, helilooja Avi Benjamin. Adel TV, 2004, 51 min. ETV eetris 19. IX 2004 ja 5. V 2005.
Algul on film traditsiooniline ja vaoshoitud. Oma lugu räägivad endised juudi vangid, kes koonduslaagri üle elasid, sedapuhku Eestis. Sõna saavad ka mõned teised teemaga seotud. Põhitekst…
-
20. SSi grenaderidiviisi võitlejad 1944. Velikije Luki all Punaarmeest sakslaste poole üle tulnud mehed 1944
Mais tähistab maailm Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva Euroopas. Kas see sündmus on ühetähenduslik ka eestlastele kui sõja hammasrataste vahele jäänud väikerahvale? Selle küsimuse lahtimõtestamiseks on püüdnud appi tulla oma arhiivimaterjalidega rahvusarhiivi filmiarhiiv. Meenutamaks sõjasündmusi on arhiiv koostanud ja salvestanud CD-le 234 fotost koosneva fotovalimiku ?Eestlased Teises maailmasõjas?. Valimik on mõeldud illustratiivseks…
-
Muidugi on juba festivali pealkiri iseenesest intrigeeriv. Kas see peaks tähendama ?Drang nach Osten?? Just sellise küsimuse esitas festivali sümpoosionil Läti kirjastaja, filosoof ja filmiloolane Arnis (Redovit?s) Ritups. Ehei. Saksamaal müüakse sigarette goWest või midagi selletaolist ja festivali pealkiri pidavat olema tolle parafraas. Kena siis, igal juhul hoogne ja mul pole midagi selle vastu, kui Lääne-Euroopa filmitegijad meite maale tulevad, et oma hääoluühiskonnast tulenevat rutiini vähegi…
-
Vene ülestõusmispühad on sootuks tähenduslikumad, sest sealne ühiskond ihkab tõepoolest taas tõusu üles. Vene inimese mütoloogiline meel tahab välja karnevaliajastu irratsionaalsete kirgede virvarrist. Vene hing vajab primitiivset selgust, usku, vihisevat viirukipanni, mis jumalikustaks ka riigikorra ja osutaks konkreetsele ikoonile. Ma ei kõnele seda mõnitamisi, sest klaarumist vajame ka meie. Kestev karnevaliajastu kultuuris ja poliitikas, katkematu tants mineviku kontidel on ju karglemine kohapeal. Karnevali jõhker koomika ei…
-
Türgi päritolu re?issöör Asen Balikci tuntus toetub eelkõige eskimote argielust vändatud filmidele.
Igavesti mõnus ja käepärane oleks pealkirjastada artikkel Tartu visuaalse kultuuri festivalist Kreutzwaldilt laenatud sõnadega: ?Maailm ja mõnda, mis sealt seest leida on?. Paraku on säärane pealkiri ajakirjanduses peaaegu sama sage kui ?Vägistajad kohtu ette? ja ?Ei saa me läbi Lätita?. ?Maailmafilmi?-nimeline üritus väärib veidi suuremat esiletõstu ? hirmuäratavalt mustvalges Sirbi-nimelises väljaandes veel seda enam.
Konkurentsitu üritus
Traditsioon…
-
25. aprilli Postimehes võrdleb Aimar Ventsel sakslaste eufooriat ?meie paavsti? ümber Eesti jalgpalliga. Täpsemalt öeldes võiduga Venemaa üle. ?Umbes nii, nagu igaüks Eestis rõõmustas 2002. aastal Eesti koondise võidu üle, ehkki tegemist oli vaid sõprusmänguga. Ja nii nagu Eesti koondise võit ei toonud rahvast massiliselt jalgpalli juurde, ei muuda ka saksa paavst sakslasi katoliiklasteks,? tõdeb rännumees ja rahvaluule uurija.
Olgu nüüd selle viimase väitega nagu on, küllap…
