-
21. IX 1944 Matsalu lähedal Puises Reigo talu hoovis. Ülemises reas vasakult esimene on Tiit Kuusik, teine Friedebert Tuglas, paremalt esimene Paul Keres. Neile kõigile oli määratud jääda Eestisse ning koos sünnimaaga ja oma rahvaga üle elada kõik sõjajärgsed poliitilised, ideoloogilised, majanduslikud, moraalsed ja hingelised katsumused.
Foto J. REIGO PEREKONNAARHIIVIST
22. septembri õhtul 1944, kui venelased hommikutundidel pärast kolmeaastast äraolekut taas Tallinna tungisid, pidas Eesti Vabariigi valitsus Matsalu…
-
Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson
Mark Soosaare dokumentaalfilm “KOLM KUJURIT”. 2005, 20 min.
12. novembril, Amandus Adamsoni 150. sünnipäeval esitles Mark Soosaar Pärnu uue kunsti muuseumis oma viimast dokumentaalfilmi “Kolm kujurit”. Film kõneleb Anton Starkopfist, Jaan Koortist ja Amandus Adamsonist nende tütarde mälestuste kaudu.
Isade ja tütarde teema, üldse perekondlikud lähisuhted on Soosaare teema. Seda on vilksamisi juba “Eesti talufilmis” (1973) ning kolmkümmend aastat hiljem valminud “Liblikate…
-
“LIBAHUNDI NEEDUS”. Režissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Margus Kasterpalu, Ilmar Raag ja Rainer Sarnet, operaator Janno-Hans Arro. Mängivad Katariina Lauk, Raine Loo, Kersti Kreismann, Marje Metsur, Merle Palmiste, Elina Reinold, Viire Valdma, Tiit Lilleorg, Mait Malmsten, Raivo E. Tamm, Hannes Kaljujärv, Janek Joost, Tõnu Oja, Peeter Jakobi, Kalju Orro, Rene Reinumagi, Lembit Eelmäe jt. Esilinastus 26. XII 2005 kinos Sõprus, ETVs 1. I.
Eesti teatri aastat sisse…
-
Linnulennult tagasi vaadates võib nentida paradoksi, et tehti mitmeid, tuleviku suunas tähtsaid filmiotsuseid ja päevakajalisi filmitooteid, kuid vähe silmanähtavalt veenvat kunsti. Organisatoorsus toimib, kuid linateosed ei anna villa. Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) paistab kui meie filmi aju ja tõukemootor, aga vähem süda(metunnistus). Ja polegi mõtet piiritleda eesti filmi ühtset südant, see on väga laiali, tuksub ja tunneb sadat moodi.
EFSi peadirektor Martin Aadamsoo andis aasta alguses siin…
-
Režissöör Jüri Müür koos operaator Mihhail Dorovatovskiga mängufilmi “Inimesed sõdurisinelis” võtetel aastal 1967. kaader Enn Säde filmist “Jüri – see mulk. . . .”.
Dokumentaalfilm “Jüri – see mulk. . . .”. Režissöör ja stsenarist Enn Säde, operaator Ago Ruus, produtsent Maie Kerma, Profilm, 132 min, esilinastus 26. XI 2004.
Täispika filmi tegemine Johannes Hindist jäi pooleli, meil pole suurt filmi Arnold Seppost ega Jüri Kukest, Jüri Müürist aga nüüd on. Kahtlemata…
-
Starevitšit valdas aastaid eriline Gogoli-kirg, ekraniseeris ta ju ka “Vii”, “Portree”, “Maiöö” ja teisi noore Gogoli etnograafilis-fantastilisi lugusid. Starevitši ekraniseeringud olid iseäralised, ühest küljest säilitas ta kanoniseeritud Gogolile omistatud idüllilise värvingu ja huumori, olme ja ulme, teisalt aimus filmi tagant ka tasakaalutu kirjaniku “tsirkulaarset psühhoosi”, kus sisemine kindlusetus avaldus hüplevas sündmustikus, järskudes meeleoluvahetustes.
Gogolil oli kurat kirjeldatud lustlikult: eestpoolt “jumala sakslane”, tagant “ehtne mundris kohtuametnik”. Ent see…
-
Paar kuud tagasi ilmus Eesti Ekspressis suur Areeni kaanelugu dokumentaalfilmi populaarsuse tõusust laias maailmas. Edukaimad ning ambitsioonikaimad dokumentaalfilmid elavad oma elu enne telesse minekut kinodes ning festivalidel, mille hulgast üks tähelepanuväärseim on International Documentary Festival Amsterdam, lühendatult IDFA. Olles suurim dokumentaalfilmide festival maailmas, on IDFA ka üks suuremaid dokumentaalfilmide rahastusfoorumeid.
Eesti dokumentalistid küsivad raha peamiselt kahest kodumaisest fondist, Kultuurkapitalist ning Eesti Filmi Sihtasutusest. Televisiooni osa eesti…
-
Esimese asjana tuleb pähe lokku lüüa, ligemesi meeleparandusele kutsuda. Aga siis peaks ise õnnistegija olema, sest kesse muidu usub. Ja millega lüüa? Vana hea, kange jumalasõnaga või? Et peksaks patuseid kui reht. Ei tööta!
Niikuinii pekstakse palju. Pidev pimedik. Löömahullus tuleb pääle. Olekski justkui õige andmise aeg. Tuul peksab plöga näkku. Vihale ajab. Oleks kena kevadine aeg, läheks ja lööks isiksuse võluga inimesi pahviks, suisa uulitsa…
-
Õpetaja Carsten ja õpilane Pili Taani filmis “Tapmine”. kaader filmist
Tallinna Pimedate Ööde filmifestival on olnud ikka koht, kust avastada uusi maailmu ja uusi nägemisviise – juba festivali sedavõrd mitmekülgne geograafiline haare annab selleks head eeldused. Selleaastasel PÖFFil kuulus üllatavalt oluline osa selle avastusretke juures muusikale: mõnel juhul oli tegemist erakordselt õnnestunud filmimuusikaga, mõnel juhul oli muusikal kaalukas osa filmi ülesehituses, aga oli ka filme, mille teemaks…
-
PÖFF on selleks korraks taas möödunud ning arvan, et õnnestunult. Seda mitte ainult sellepärast, et paariks nädalaks peatati meie kinodes muidu vohav amerikaniseerimine ja seda isegi Ameerika suurfirma nime kandvas kobarkinos. PÖFF on meie kultuurimaastikul üsna ainulaadne sündmus – oma multikultuursuses iga-aastaste ürituste seas ilmselt ületamatu. Tegu pole ju mitte ainult võimalusega tutvuda maailma kinematograafia saavutustega, vaid see festival pakub ka üldisemat pilguheitu eri kultuuridesse, paikadesse,…
