-
Ideaalmaailmas ei ole narkootikume ega sõltlasi. Meie maises hädaorus aga leiab suur hulk nendest inimestest, kes illegaalseid mõnuaineid hankida ei taha või ei suuda, mingi muu naudinguallika, millest sõltuvusse langeda – olgu tegu siis legaalsete uimastite, ergutite ja psühhedeelikute või mõne asendustegevusega. Kogu selle sõltlaste armee vastu ei ole mitmel põhjusel võimalik täisleppimatust üles näidata.
Seda, milliste peensusteni on kehtivate õigusaktide ja korralike kodanike suhtumise summa…
-
Küsimusele, kas mullune filmiaasta andis maailmale silmapaistvaid linateoseid, aitab osaliselt vastata 9. – 19. veebruarini aset leidev “Berlinale”. Osaliselt seepärast, et mitte kõik režissöörid, stuudiod ega filmibossid ei tõtta oma vastsete suurte filmidega Berliini; paljud eelistavad hoopis kevadist Cannes’i või hilissuvist Veneetsiat. Ometi, kui uued Kuld- ja Hõbekarude omanikud on leitud (žüriid juhib seekord Charlotte Rampling), võib pärast “Berlinalet” mõndagi järeldada.
Inimõigused ja jalgpall
“Berlinale” avamise au oli…
-
Ehkki Leonov sattus filmi juba 1947. aastal, seega 21aastasena, tuli ta tõeline läbimurre kinos 1961. aastal kui linale jõudis Vladimir Fetini esimene täispikk töö, ekstsentriline komöödia “Vöödiline reis”. Selle filmi tegelikuks sigitajaks tuleb pidada aga veel üht kiilakat junni – Nikita Hruštšovi. Nimelt oli viiekümnendate lõpul Kremlis külas Etioopia keiser Haile Selassie I ja Hruštšov vedas külalise kõmuliselt edukasse Moskva tsirkusse, kus sädelev etendus kulmineerus surmapõlgavalt…
-
Michael Haneke. Ulrich Seidl. internet
Varjatud
Kindlatel printsiipidel püsinud süsteemi kokkuvarisemist vaatab Haneke oma järgmises filmis “Varjatud”. Seekord on häving toodud mikrotasandile, tulejoonele on lükatud ühiskonna alustala, kõrgema keskklassi perekonnamudel. Ja jälle tõestatakse meile, et tsivilisatsioon ja barbaarsus ei ole antiteesid. Georges (Daniel Auteuil) ja Ann Laurent (Juliette Binoche) on üles ehitanud igati eeskujuliku elustandardi. Nad on üle keskmise intelligentsed, üle keskmise jõukad, üle keskmise tunnustatud, neil…
-
Mängufilm “TÜHIRAND”. Mati Undi jutustuse alusel lavastanud Veiko Õunpuu. Peaosades Rain Tolk, Maarja Jakobson ja Taavi Eelmaa. Kuukulgur Film, 2006, 40 min.
Esilinastus 19. I.
Tähendusliku looja surm muudab ka tema loomingu tähendust, õieti rõhutab, toob esile selle, mis juba niigi selle loomingu kasutajate teadvuses – vähemas või üleüldse väljaütlemata sõnastuses – eksisteeris. Tegu on paradoksaalse olukorraga. Ühelt poolt näitab see, et füüsiline surm ei tähenda loomingulist…
-
Kui tuleb jutuks Euroopa film, siis mõeldakse selle all enamasti vanade ja suurte filmimaade toodangut. Isegi kõige paadunum Hollywoodi fänn kujutab ette, mis asi on prantsuse esprii, on näinud mõnda inglise komöödiat, võib-olla peab lugu ka saksa eepikast või Fellini filmide karnevalimaailmast. Veidi rafineeritum filmisõber oskab hinnata tšehhi külarealismi ja poola sotsiaalkriitikat, vene religioosseid seisundifilme või hoopis Almodóvari lärmakat sentimentaalsust.
Viimased aastakümned on aga tugevasti kõigutanud suurriikide…
-
29. I “Andy Warhol’s Flesh” (1968), Paul Morrissey.
31. I “Andy Warhol’s Trash” (1970), Paul Morrissey.
2. II “Andy Warhol’s Heat” (1972), Paul Morrissey.
Jagades aastaid tagasi kogetud ja ikka veel kestvat vaimustuspuhangut seoses filmiga “Andy Warhol’s Flesh”, mis koos selle järgede “Andy Warhol’s Trash’i” ja “Andy Warhol’s Heat’iga” USA kultusfilmide festivali raames nüüd Sõpruse kinosaali jõuab, pean kohe ütlema, et ma pole kohe kaugeltki mitte Warholi-fänn.
Mage…
-
Praegu kraadiklaasi vaadates on paslik aeg muretsemiseks. Väidetavalt on juba tänavune pakane viinud Eesti Energia tootmisvõimsuse viimase piirini. Võib aimata, mis juhtub, kui mõne aasta pärast hakatakse lisaks oma rahvale läbi lennujaama terminali suuruse Raadi muuseumkasvuhoone ka kosmost kütma. Siis käib põmm ja elektrit pole. Millega kaasneb see, et paljud head asjad jäävad tegemata. Näiteks selline film nagu Rainer Sarneti “Libahundi needus”.
“Libahundi needus” on elegantne film.…
-
1. jaanuaril lõpetas naaberriigi pealinnas oma tegevuse ülemaailmselt tuntud kinomuuseum, mis veel hiljaaegu oli paljude filmihuviliste lemmikkoht. Kuuldavasti rändavad kolikambrisse (vähemalt määramata ajaks) sajad ja sajad filmilindid, hinnaline arhiivimaterjal ning Dolby helisüsteem, mille 1992. aastal kinkis muuseumile Jean-Luc Godard. Inimtühjaks on jäänud ka muuseumi neli suurt vaatesaali, mis kannavad Charlie Chaplini, Sergei Eisensteini, Marlene Dietrichi ja Satyajit Ray nime. Filmisõprade protestidemonstratsioonid Vene Filmitegijate Liidu peahoone juures…
-
Me elame haletsusväärselt ebamehelikul ajal. Feministlik ekspansioon ei triumfeeri üksnes seepärast, et naised ihkavad võrdõigust, vaid et meestest on saanud lõdvad nokud. Ehkki televisioonis möllavad maskuliinsed musklid ja kestab katkematu kätš, on see vaid imiteeriv gümnastika ja ohutu virtuaalsus. Kino toitub dekoratiivsetest kangelasmüütidest, muinasjuttudest ja ulmadest.
Viimane rahuaja tõeline meesollus jäi Nanseni-Amundseni aegadesse, mil maailm andus Arktikale-Antarktikale. Siis tõusid huvipunkti ühtaegu nii tehnikaimed kui Põhja primitiivrahvaste…
