-
Kui Venes on kellegi nimi Barnet, siis öeldakse – juut. Aga Boris oli inglane. Ta vanaisa, tüpograaf Thomas Barnett jõudis Venemaale XIX sajandi keskel ja veel ta pojalegi jätkus jõukust. Aga pojapoeg Boris jäi ajalootormide tõugata, kinotudengina larpis ta putru, mida jagati neile, kes vabal ajal vaksaleist laipu lohistasid. Moskvas möllas kõhutüüfus.
Poisikesna oli Barnet osalenud verises vennatapus – kodusõjas. Rahuellu naasnuna sai tast profipoksija, kes vehkles…
-
“Laps” (Belgia-Prantsusmaa), 2005. Režissöörid Jean-Pierre ja Luc Dardenne.
Vendade Jean-Pierre ja Luc Dardenne’ide viimane film “Laps” on kino Sõpruse mängukavast nüüdseks maha võetud. Kahekordsete Kuldse Palmioksa laureaatide viimane film on lugu, mis hargneb belgia tööstuslinnas Seraingis. Kaheksateistkümneaastane Sonia (Déborah François) tuleb sünnitusmajast koju, kaasas äsja ilmavalgust näinud poeg Jimmy. Paraku leiab ta koju jõudes, et temast viis aastat vanem teinepool Bruno (Jérémie Renier) on korteri vastutustundetult allüürnikele…
-
Kahekümnendatel aastatel elati hoogsalt ja täie rinnaga, sest kust sa ikka enam vabadust saad, kui sind juba niiskesse vangikoopasse viiakse? Tunti, et elu põletab rinda, ja nauditi seda.
Film “Lindpriid” on aga õieti tõeline hingeahastus, spliin, mis tuleb välja elada. Tumedad ristmikud ja pimedad tühermaad on selle sümboliks. Põrandaaluse võitluse liider Papp (Veljo Tormis) organiseerib võitlussalka. Selle toimivaimaks osaks saab salatrükikoda, mille eest hoolitsevad Kill (Ago-Endrik Kerge)…
-
Tuntud ameerika kunstniku Robert Smithsoni (1938-1973) fotokollaaž “King Kong Meets the Gem of Egypt” (1972).
Mängufilm “KING KONG”, USA/Uus-Meremaa 2005. Režissöör Peter Jackson. Peter Jacksoni, Fran Walshi ja Philippa Boyensi, stsenaarium Merian C. Cooperi ja Edgar Wallace’i algupärase käsikirja põhjal. Peaosades Naomi Watts, Jack Black, Adrien Brody, Andy Serkis jt. 187 min.
1933. aastal kinodesse jõudnud “King Kong” on osutunud äärmiselt produktiivseks hüpertekstiks, mis on oma vooluvees paisanud…
-
Aastal, mil Aafrika film võitis parima võõrkeelse filmi Oscari, on ilmselt paslik rääkida selle mandri kinematograafiast pisut lähemalt. Seda enam, et just äsja jõudsid mõned Aafrika linateosed koju kätte. Nimelt linastus 13. – 19. märtsini Tartus peetud III visuaalse kultuuri festivalil “MaailmaFilm” antropoloogiliste filmide kõrval kaks mängufilmi Burkina Fasost ja üks Tšaadist. Saaliväliselt oli soovi korral võimalik ära vaadata ka Senegali režissööri Mansour Sora Wade teos…
-
Ent jahmatavalt suure osa lapsnäitlejaid neelas ahvatlev kuritegelik allilm või lõpetasid nad oma elu räpase prükkarina. Serjoža Tihhonovi saatuse kohta levis hulganisti kriminaalseid versioone, lõpuks olla ta vastaskamba poolt tõugatud mööda vurava trammi alla. Volodja Semjonov, kes kaotas kasvades samuti režissööride silmis oma lapseveetluse, ei leidnudki enam endale elus väärikat rakendust ja kärvas aastal 2004 lõdiseva joodikpätina.
Kihutava ekspressina tormas kuristikku Sergei Ševkunenko. Põngerjas sirgus intellektuaalses perekonnas,…
-
“Tabamata ime” filmiprojekt on kriitikutelt ja muidu arvajatelt ohtralt kiitust pälvinud. Sümpaatiat on tekitanud tegijate no budget põhimõtted ja palju kiidetud grupitöö vaim. Arvestades režissööri natuuriga kaasneva ego ja iseteadlikkuse kohustusliku osaga, on niisugune koostöövõime päris hea tulemus. Lähestikku seisvad ühe ala tegijad leiavad põhjust rivaliteediks ja altkulmu konkurentsiks palju sagedamini kui tugeva ühisrinde moodustamiseks. Usaldus ja suur sõprus on oluline väärtus, seda maksab filmiloojatel kindlasti…
-
Arbo näitab neid stseene kõigest hoolimata, aga lisab filmile esilinastuseks audiotiitrid, kus ta kõik kaasrežissöörid läbi sõimab, vabandab oma filmi mõttetuse pärast ja annab oma ausa hinnangu kogu võttegrupile. Ometi lisavad Arbo kolm täiesti seosetut filmistseeni “Tabamata ime” kuuest filmist koosnevale tervikule täiesti uue sürreaalse nüansi, ühe vormiliselt ja sisuliselt täiesti ebakorrektse osa. Pärast Sarneti, minu enda ja Raadi tõsise kunstifilmi vaatamist on kinokülastaja enda jaoks…
-
Vilde intriigiasetus on geniaalne, sest annab õigustuse kõikidele osalistele võrdselt, mis lubab luua lõputul hulga interpretatsioone. Pealegi on Leo kontsert viidud lava taha ja hinnangud tema geniaalsusele on samuti interpretatsioonid.
Andres Maimik on oma filmilõigus keskendunud kunsti ja kriitika suhetele, tuues mängu terve galerii kriitikuid, nende motivatsioonid ja sõnavara. Seal on kriitik, kes võidukalt triumfeerib, et ei saanud “munnigi aru”. Seal on provintslik-patriootilist demagoogiat, mis ülistab Leod,…
-
Foto: reet aus
Käimas on ülevabariigiline performansikunsti ülevaatenäitus. Oma kavadega astuvad üles nii vabariigi teenekaim kunstiplejaad kui parnassile pürgiv järelkasv. Lavataguses lokaalis hõljub sigaretiving ja veiklevad hämarad pilgud, kriitik pillub metafoori ja kiibits painutab paradigmat. Outfit on ultracool – märksõnad on “must nahk” ja “läikiv lateks” ning “gootiglämm” (Reet Ausi ning Grimm Sistersi suurepärane koostöö). Kordamööda käivad artistid püünel üksteist üle trumpamas. Performansid on koreograafilised ja morbiidsed, eneseteadlikud…
