-
Ent jahmatavalt suure osa lapsnäitlejaid neelas ahvatlev kuritegelik allilm või lõpetasid nad oma elu räpase prükkarina. Serjoža Tihhonovi saatuse kohta levis hulganisti kriminaalseid versioone, lõpuks olla ta vastaskamba poolt tõugatud mööda vurava trammi alla. Volodja Semjonov, kes kaotas kasvades samuti režissööride silmis oma lapseveetluse, ei leidnudki enam endale elus väärikat rakendust ja kärvas aastal 2004 lõdiseva joodikpätina.
Kihutava ekspressina tormas kuristikku Sergei Ševkunenko. Põngerjas sirgus intellektuaalses perekonnas,…
-
Raadi mõte viia Vilde tegelased must-valgesse vesternikeskkonda kõlab iseenesest humoorika lahendusena. Pluss suures osas autentne Vilde tekst, mis peab tõestama end oma ebaorgaanilises kaunikõnelisuses. Õigemini küll selle kiuste. Eksperimendi puhtuse mõttes – s.o uurida, kuidas käitub vana tekst uues keskkonnas – oli originaalteksti kasutamine õige käik. Samas ka väljakutse. Reanimeerida kadunukest, proovides pigistada tast välja artikuleeritud kõne. Kuidas anda “arhailisele” tekstile kõnevõime? Kas panna Romeo ja…
-
“Tabamata ime” filmiprojekt on kriitikutelt ja muidu arvajatelt ohtralt kiitust pälvinud. Sümpaatiat on tekitanud tegijate no budget põhimõtted ja palju kiidetud grupitöö vaim. Arvestades režissööri natuuriga kaasneva ego ja iseteadlikkuse kohustusliku osaga, on niisugune koostöövõime päris hea tulemus. Lähestikku seisvad ühe ala tegijad leiavad põhjust rivaliteediks ja altkulmu konkurentsiks palju sagedamini kui tugeva ühisrinde moodustamiseks. Usaldus ja suur sõprus on oluline väärtus, seda maksab filmiloojatel kindlasti…
-
Arbo näitab neid stseene kõigest hoolimata, aga lisab filmile esilinastuseks audiotiitrid, kus ta kõik kaasrežissöörid läbi sõimab, vabandab oma filmi mõttetuse pärast ja annab oma ausa hinnangu kogu võttegrupile. Ometi lisavad Arbo kolm täiesti seosetut filmistseeni “Tabamata ime” kuuest filmist koosnevale tervikule täiesti uue sürreaalse nüansi, ühe vormiliselt ja sisuliselt täiesti ebakorrektse osa. Pärast Sarneti, minu enda ja Raadi tõsise kunstifilmi vaatamist on kinokülastaja enda jaoks…
-
Vilde intriigiasetus on geniaalne, sest annab õigustuse kõikidele osalistele võrdselt, mis lubab luua lõputul hulga interpretatsioone. Pealegi on Leo kontsert viidud lava taha ja hinnangud tema geniaalsusele on samuti interpretatsioonid.
Andres Maimik on oma filmilõigus keskendunud kunsti ja kriitika suhetele, tuues mängu terve galerii kriitikuid, nende motivatsioonid ja sõnavara. Seal on kriitik, kes võidukalt triumfeerib, et ei saanud “munnigi aru”. Seal on provintslik-patriootilist demagoogiat, mis ülistab Leod,…
-
Foto: reet aus
Käimas on ülevabariigiline performansikunsti ülevaatenäitus. Oma kavadega astuvad üles nii vabariigi teenekaim kunstiplejaad kui parnassile pürgiv järelkasv. Lavataguses lokaalis hõljub sigaretiving ja veiklevad hämarad pilgud, kriitik pillub metafoori ja kiibits painutab paradigmat. Outfit on ultracool – märksõnad on “must nahk” ja “läikiv lateks” ning “gootiglämm” (Reet Ausi ning Grimm Sistersi suurepärane koostöö). Kordamööda käivad artistid püünel üksteist üle trumpamas. Performansid on koreograafilised ja morbiidsed, eneseteadlikud…
-
Jaak Kilmil on õnnestunud koos Urmas Vadiga kirjutada kahe filmi stsenaarium ning on tajutav sujuv üleminek “Kohtumiselt tundmatuga” “Tabamata imesse”. Kasuks see kõrvutamine ei tule. Ühtemoodi, näitlejale raskelt kätte tulev, elustamist vajav tekst kannab Vadi-ilma pitserit mõlemas linateoses. Hägus, enesega rahuloleva (sõnades rahulolematu) supilinlase maailmavaade moonutab õela irve seltskonnakroonika üle turvaliseks naljalooks. Kust võikski üks tartlane võtta isiklikku kogemust glamuurist, sellest särast ja pahest, mida palju…
-
Katja Savinova sigitati Altai oblasti kolkakülas, lapserohkes kolhoosiperes, mis paistis silma sellega, et kogu talutäis laulis vägevalt. Kõik nad olid varustatud hullumeelselt ohjeldamatu häälematerjaliga. Muidugi ihkas Katja pääseda lavale. Või linale.
Pärast kooli Moskvasse tunginuna sattus tüdruk kõigepealt maaehitusinstituuti, ent järgmisel aastal pürgis juba kinokooli. Sisseastumisel luges ta Anna Karenina monoloogi. Ta tegi seda niivõrd sisenduslikult, et žürii nägi vaimusilmas teda juba end rongi alla heitmas.
Esimene ponnistus…
-
Ma arvan, et Rainer Sarneti “Tabamata ime” versioon on just selline isiklik film. Vilde on ainult suitsukate, autor räägib talle olulistest asjadest ja läheb sealjuures põlema. Siin on hoiakulisust, millest jäi pisut puudu tema eelmises lavastajatöös “Libahundi needus”, kus šarmantne lavastus takerdus etteantud krimimüsteeriumi skeemi otsa ning autoripositsioon jäi pisut leigeks. Nüüd on autoril olnud vabad käed jutustada seda lugu, mida ta ise tahab, ehk üht…
-
“Memories Denied” (“Tõrjutud mälestused”, režissöör Imbi Paju) linastus 8. märtsil europarlamendis.
Küüditamist ja muid nõukogude võimu õudusi meenutati 1990. aastate alguses massiliselt. Ausalt öeldes mõtlesin Imbi Paju filmist “Tõrjutud mälestused” lugedes, et mida seal ikka enam jutustada.
Enne veel, kui linateost nägin, kuulsin autorilt endalt, miks ta selle filmi tegi. Sirvisin ajusopid läbi ning tõdesin, et punase terrori kohta on ära räägitud umbes pool. Sündmused, arvud, kuupäevad, kirjeldused…
