-
EAVE kolmas töötuba koondab endasse kogu senise koolituse kogemuse ja tipneb audiovisuaaltööstuse juhtivatele esindajatele projekti kaitsmisega. EAVE korraldab individuaalsed kohtumised neljakümne rahastajaga, kelle hulka kuuluvad juhtivad teleostjad, finantseerijad, ostjad müügiagentuuridest, levitajad ja teised audiovisuaaltööstuse eksperdid. Töötoast osavõtjatel on võimalus ümarlaua kohtumistel omandada teadmisi filmitööstuse viimaste arengusuundade kohta Euroopas ja mujal maailmas.
Eesti filmiprofessionaalide jaoks tehakse EAVE ajal spetsiaalne koolitusseminar koostöös Eesti Filmi Sihtasutuse ja MEDIA Desk Eestiga.…
-
“Õhuässad” (“Flyboys”, Prantsusmaa/USA, 2006). Režissöör Tony Bill. Osades Jean Reno, James Franco, Scott Hazel, Martin Henderson, Abdul Salis, Jennifer Decker, Tcheky Karyo jt. Linastub kobarkinos ja Narvas, 139 min.
Tihtipeale juhtub meil nii, et kinokülastaja vaatab kõigepealt Delfi filmide lehekülge, alles siis teeb otsuse, kas minna vaatama või mitte. Seekord polnud sealt palju lootustandvat lugeda: “USA pläma oma mehi jälle taevani kiita”, “Ameeriklased ülistavad oma riiki nii…
-
Imesse uskus impulsiivne juudipoiss Kiievi uulitsailt juba sajandi esimesel kümnendil, teda oli jäägitult haaranud kinoime. Linnas vahetus võim iga nädalaga: sisse marssisid punased, siis petljurakad, siis Denikin, siis jälle otsast peale. Poisse ärritas asjaolu, et iga väevahetusega alustasid kinod paljuseerialise “New Yorgi saladused” näitamist jälle algusest peale, jõudmata kuidagi neljandast seeriast kaugemale. Aljoša Kapler tegi patsaanide salakoosolekul tulise ettepaneku tungida kinofirma juhi Rosenthali kontorisse ja nõuda…
-
Meeletu Toomas Jaansoo – Rain Simmul. kaader filmist
Mängufilm “Meeletu”. Režissöör Elmo Nüganen, operaator Mait Mäekivi. Osades Rain Simmul, Anne Reemann, Kalju Orro, Kalju Komissarov, Taavi Eelmaa, Rein Oja, Peeter Tammearu, Mari-Liis Lill jpt. Esilinastus 5. X kinos Sõprus.
Mis on hullumeelsus? Või miks on hullumeelsus? Vastustel on komme hajuda uduks. Hullus asub hämaruses, üksilduse kookonis, see libiseb seletusel ikka ja jälle käest. See on omamoodi üksilduse tüsistus, hulluse…
-
Kummaline, Sõpruses Elmo Nüganeni “Meeletut” vaadates meenusid tema esimesed klassikatõlgendused teatrilaval: Shakespeare’i “Tõrksa taltsutus” Ugalas (1987) ja “Romeo ja Julia” Linnateatris (1992). Toona üllatasid nende Shakespeare’i-tõlgenduste tempokus, eriti “Romeo ja Julia” puhul, oskus vallata sündmusi, jätta alles klassiku sõna ja psühholoogiline veenvus ning ühtlasi tegevus filmilikult jooksma kruttida. Mäletan, et Linnateatris igihaljast Romeo ja Julia lugu vaadates vilksatas peast läbi tookord vahest uskumatugi mõte, et Nüganen…
-
Ometi kiskus Lidiat poiste poole. Tema orvuveri himustas hellust ja kirge. Pärast tehnikumi pages ta näitekooli. Mehed otse kleepusid ta külge, kõigil üksainus kärsitu siht.
Kord kohtas Lidia suusaretkel pikka sportlikku noorukit, ajakirjanik Sergei Dobrušinit. Esimene, kes Lidiale abielu pakkus. Tüdruku kaootiline tundeelu sai distsiplineerituma suuna. Kolmekümnendate lõpul tormas Tairovi kooli ruumidesse režissöör Korš-Sablin, otsides oma filmi “sinisilmset blondiini”. Lidiast sinisilmsemat polnud. Ekstsentriline komöödia “Minu armastus”…
-
Olen alati huviga jälginud rahvakunstnik Vsevolod Larionovi (1928 – 2000) filmiosatäitmisi. Päritolu oli mehel üllalt aristokraatlik, sugupuujuurestik põimus Tolstoide ja Mamontovidega. Ema oli venestunud sakslanna, kelle vanemad sattusid Neeva kallastele Peeter Esimese lääneihaluses. Monarhistliku ilmavaatega vanaisa mängis edukalt imperaatorlikes teatrites, tema portreest ei loobunud Larionov läbi nõukogude aastate, see rippus väljakutsuvalt ta grimeerimislaua kohal Lenkomi ehk Leninliku Komsomoli nimelises teatris. Larionov oli seesmiselt uhke oma aadlivere…
-
Mängufilm “Jäine linn” (“Valkoinen kaupunki”, Soome 2006, 90 min), režissöör Aku Louhimies. Osades Janne Virtanen, Susanna Anteroinen, Santeri Nuutinen. Esilinastus kinos Sõprus 22. IX.
Aku Louhimiehe filmist “Jäine linn” on eesti filmiajakirjanduses juba nii palju kirjutatud, et midagi põhjapanevat lisada oleks raske. Suhtedraamat, mis räägib naisest ning lastest lahutatud taksojuhist Veli-Mattist, on küllaga kiidetud kui karmilt realistlikku ja sügavalt humaanset. “Jäise linna” peategelase taksojuht Veli-Matti elus hakkab…
-
“Võib kotka tiibu riivata ka maa, kuid kanad pilvedesse iialgi ei saa,” on kirjutanud klassik. ETV krimisari “Ohtlik lend” jääb sellel skaalal kuhugi vahepeale, nii umbes varese tasemele.
Nii “Ohtlikust lennust” kui sellega üsna sarnasest ja seega võrreldavast, Kanal 2 “Kelgukoertest” kulub pool kõigil ammu nähtud politseisarjade trafarettide peale. Keskendun sellele, mis üle jääb.
“Ohtlik lend” pakub ka kõige naiivsemates ja konstrueeritumates situatsioonides üllatusi. Näiteks kogu Västriku tütart…
-
Esimesed ajakirjanduslikud katsed valgustada filmielu
Aastatel 1921 – 1940 ilmus kümme nimetust filmiperioodikat. Enamikku neist tohib “perioodiliseks” nimetada üksnes väga tingimisi, kuna väljaandmise “periood” osutus olematuks, palju ajakirju ilmus maksimaalselt paar-kolm numbrit.
Aastatel 1921-22 ilmus vene- ja eestikeelse paralleeltekstiga Teater ja kino, detsembrikuust järgmise kevade maini 24 numbrit. Seda vihikukest ei saa pidada filmiajakirjaks, sest sisu moodustas mõne jutukese ja naljaloo kõrval Tallinna teatrite ja kinode reklaam, pärastpoole…
