-
“Tagasitulek koju” on Eesti-Soome taustaga režissööri Maiju Ingmani muusikaline portreefilm Avi Nedzvetskist (Iisraelis tuntud kui Avi Benjamin). Kes aga on Avi Nedzvetski? Meie keskealised muusikud mäletavad teda kindlasti, nooremad mitte, sestap ka lühitutvustus.
Avi Nedzvetski (1959) on juudi rahvusest pianist ja helilooja, kelle muusikaline haridustee kulges Otsa-nimelisest muusikakoolist Tallinna konservatooriumi, kus ta õppis klaverit Toivo Nahkuri ning kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel. Juba siis avaldus tema harukordne mitmekülgsus:…
-
Näitlejad (Mait Malmsten ja Kersti Heinloo) kehastavad oma rolli, justkui oleks nende sees viimase vindini pingul vedru või liiga suur kogus rahusteid, virguteid ja Viagrat.kaader filmist
Et kohe hakkab saama karget ja põhjamaist kino, reedab juba fuajees eksponeeritav fotonäitus filmivõtetest. Siin ei ole kujutatud tavalist making of’i eblakat sibistamist, vaid tõsist pühendumust. Juba esimestest kaadritest kehtestab film oma väljendusjõudu. Pilt on krobe, ilm sompus, interjöörid askeetlikud ja…
-
Ajal, mil üks Eestis tehtud film tiirleb hiigelsuure Saksamaa kinodes ligemale 130 koopiaga, on küllap põhjust juttu teha maarahva filmiekspordi esimestest katsetest. Praegu on kõne all Leiutajatekülast pärit Lotte seikluslugu, mis kuuldavasti jätkub veel rohkem kui kümne maa ekraanidel. See on igati tunnustamist väärt saavutus pärast pikka mõõnaperioodi, mis järgnes kunagisele “õnnelikule” nõukogude ajale, kui Eestit okupeeriva riigi raha eest siin vändatud kinoteoseid levitati planeedikuuendikul rohkem…
-
Vaimustust jagab Christian Peitz (Der Tagelspiegel), kiites eriti “Roosi elu” struktuuri, mis “funktsioneerib suurepäraselt: elu, mida film edasi annab, pole rahulik voog, vaid rida lühikesi palavikulisi raputusi. Nähes Edith Piafi traagilisi maske, elab vaataja 140 minutit nagu agooniale kaasa.”
Die Zeiti artiklis “Suure rahva tundlik hing” ülistab Michael Mönninger näitleja Marion Gottilard’i, kes mängib Piafi nii, nagu oleks toimunud hingede vahetus. “Ta on veenev vulgaarse jõmpsikana, vapustava…
-
Ajaloolises kostüümidraamas “Marie-Antoinette” on Versailles’ pooside, pilkude ja kommete teater taastatud hoolikalt toonase etiketi käsiraamatuid kasutades. Esiplaanil Kirsten Dunst nimitegelasena. KAADER FILMIST
Ajalooline kostüümidraama “Marie-Antoinette” (USA-Prantsusmaa-Jaapan 2006). Režissöör Sofia Coppola. Osades Kirsten Dunst, Jason Schwartzman, Steve Coogan, Judy Davis, Marianne Faithfull jt. Linastub kobarkinos.
Võib pidada üsnagi tähenduslikuks, et just sellest pisut heitunud teismelisest on saanud ajaloosangarite universaalne mõõdupuu.
Sofia Coppola “Marie-Antoinette” on üsna ebatavaline film ühest üsna keskpärasest…
-
Heitlik poeg Ekke (Mait Malmsten) ei leia emalt (Elle Kull) mingit mõistmist.
Mängufilm “Nuga”. Peeter Sauteri ja Vaino Vahingu jutustuste ainetel. Režissöör ja stsenarist Marko Raat. Osades Mait Malmsten (Ekke), Kersti Heinloo (Tuule), Britta Vahur (karin), Kädi Metsoja (Ulla), Elle Kull (Ekke ema), Gert Raudsep (politseinik). Kaamera Mart Taaniel ja Marko Raat, kunstnik Jaana Jüris, monteerija Kaie-Ene Rääk, helirežii Ivo Felt, produtsent Pille Rünk. Stuudio Allfilm, 60…
-
Kuldkaru võitis Hiina režissööri Wang
Quani “Tuya abielu”, kus mängis peaosa Yu Nan. 2x repro
57. “Berlinale” peaauhinnad
Kuldkaru: “Tuya abielu” (režissöör Wang Quan, Hiina).
Hõbekarud: žürii grand prix “Teine” (Ariel Rotter, Argentina), parim režii “Beaufort” (Joseph Cedar, Iisrael), parim naisnäitleja Nina Hoss (Christian Petzold, “Yella”, Saksamaa), parim meesnäitleja Julio Chavez (“Teine”).
Viiekümne seitsmes filmifestival Berliinis on nüüd juba teist nädalat videomonteerijate keeles öeldes all-stop-režiimil. Linastunud filmidele otsitakse üha uusi esitamisvõimalusi, seekord…
-
Metsavahi tütar (Aksella Luts) ja
Vabadussõtta läinud sepp (Johannes Nõmmik)
Eesti esimeses suures mängufilmis “Noored kotkad” (1927).
EESTI FILMIARHIIV
Seoses Eesti Vabariigi 89. sünnipäevaga näidati neljapäeval Eesti ajaloomuuseumis Maarjamäel Theodor Lutsu 1927. aastal lavastatud mängufilmi “Noored kotkad”.
Oskar Lutsu noorema venna õnnestunud filmidebüüdist ei ole viimasel ajal eriti palju juttu olnud, viimati kirjutati tihedamalt seoses filmi ühe videoversiooni esitamisega Eesti TVs 1994. aastal. Tosin aastat pole Eesti filmiajaloo…
-
Parimagi tahtmise juures ei mahu kõik filmihullud mitte kunagi korraga Berliini festivalile, suurem osa peab eemal nina nokkima ja kõrvu kikitama, uudiseid seirama. Mina pean ajalehetoimetuses oma “väliagendiga” sidet hoidma, koordineerima, eesliinil olija valanguid rahulikumale ajalehelugejale vahendama, pilte pakendama jms. Näiteks klaarima hotelliasju.
Berliini narkomaania ehk “Berlinale” hullus on positiivne nakkumise vorm, mis annab tunnistust filmiarmastusest ja ajakirjanduslikust palavikust. Eestist on juba tosinkond aastaid Berliini festivali külastanud…
-
Olivier Dahani filmis “Elu on roos” istub Marion Cotillard Édith Piafina Gérard Depardieu süles.
Pealkirjas vihjatud Ang Lee kunagine film “Söö, joo, mees, naine” andis tänavusele “Berlinale’le” ühe väiksematest alaprogrammidest, milles on viisteist toitumisteemaga haakuvat dokumentaal- ja mängufilmi. Toit on tähtis. Festivali juht Dieter Kosslick valmistas festivali eel tele- ja fotokaamerate ees mereandidest rooga ning festivalipäevikud teles pühendavad niigi napist eetriajast palukesi ka hea toidu mekkimisele.…
