-
“Kivid sinu taskutes”: lavastuse särav
duo Argo Aadli ja Indrek Ojari. SIIM VAHUR
Marie Jones, “Kivid sinu taskutes”. Tõlkija Peeter Volkonski, lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnik Aime Unt. Mängivad Indrek Ojari ja Argo Aadli. Esietendus Tallinna Linnateatri väikeses saalis 3. III.
Tühjal mustal laval õlg õla kõrval seisab kaks T-särkide ja teksadega noort meest. Publik näeb aga mitmesajapealist ajaloolistes kostüümides statistide massi, nende selja taga Iirimaa erakordset loodust ning ees filmimaailma…
-
William Shakespeare’i “Lõpp hea, kõik hea”. Lavastaja Margo Teder. Mängivad Piret Eesmaa, Tõnu Einasto, Kärt Kase, Katre Kaseleht, Marko Kiisa, Artur Leemet, Margus Ots, Riina Ries, Anti Roots ja Lauri Vasko. Tallinna Tehnikaülikooli T-teater.
William Shakespeare’i “Lõpp hea, kõik hea” ei kuulu just tema tuntumate ega tänapäeval mängitumate näidendite hulka. Nagu kirjutatakse väljaande “Norton Shakespeare” vastava näidendi eessõnas, on tegu pahupidi pööratud muinaslooga: kui tavaliselt saab ettevõtlikule…
-
Dokumentaalfilm “Tervitusi Nõukogude Eestist!“. Režissöör Urmas Eero Liiv, produtsent Kiur Aarma, 59 min, esilinastus 16. II kinos Sõprus.
Eesti dokfilm, vähemalt mõnede produtsentide toodangu näol, on välja rabelenud olematutest tootmiskuludest. Filmide võttekohad on aina rohkem paigutunud väljapoole Eestit ja mitte ainult Euroopasse. Filmides leidub head dünaamikat ja montaaži. Valminud filme promotakse meedias nii, et vähe pole. Kas see võimalus ja võimekus on vaid väheste valitute privileeg, ei…
-
“Tagasitulek koju” on Eesti-Soome taustaga režissööri Maiju Ingmani muusikaline portreefilm Avi Nedzvetskist (Iisraelis tuntud kui Avi Benjamin). Kes aga on Avi Nedzvetski? Meie keskealised muusikud mäletavad teda kindlasti, nooremad mitte, sestap ka lühitutvustus.
Avi Nedzvetski (1959) on juudi rahvusest pianist ja helilooja, kelle muusikaline haridustee kulges Otsa-nimelisest muusikakoolist Tallinna konservatooriumi, kus ta õppis klaverit Toivo Nahkuri ning kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel. Juba siis avaldus tema harukordne mitmekülgsus:…
-
Filmiesitluste tungis alternatiivsesse kinosaali või sarassegi võiks näha filmi kui AV-etenduse teatraliseerimist, hädast tingitud lisaväärtusega mängitsemist.
Kobarkino avati Tallinnas pea üheksa aastat tagasi. Üle ilma karastusjoogi levitajad maksid kõva raha ja Finnkino otsustajad onud panid selle plekist hiigelküüni katusele reklaami, mida Helsingisse poleks ehk püssitikkude ähvarduselgi üles sokutatud. Kunagine kaskadöör ja edukas filmiärimees Aldo Tammsaar ütles siis, et “filmi ei saa näidata saras”. Jutt käis kunagise Heliose…
-
Meie Nukufilmi näitus “Hing sees” rändab Tamperest edasi Dresdeni animafilmide festivalile.
Kunagine Soome tööstus- ja töölismullistuste pealinn Tampere on moodsal ajal päev-päevalt üha rohkem kultuuri ja ka loov(tööst)use linn. Kes neid kultuurifestivale, mis seal aasta ringi toimuvad, “Teatrisuvi” jms, jõuaks üles lugeda. Liikumine tööstuselt kultuuriteljele kehastub kivis ja kujus kõige uhkemalt Finlaysoni tekstiilivabriku punastest tellistest hoonestikus, kus 2000. aastatest pesitseb kümne ekraaniga ja rohkem kui 1600 kohaga…
-
Näitlejad (Mait Malmsten ja Kersti Heinloo) kehastavad oma rolli, justkui oleks nende sees viimase vindini pingul vedru või liiga suur kogus rahusteid, virguteid ja Viagrat.kaader filmist
Et kohe hakkab saama karget ja põhjamaist kino, reedab juba fuajees eksponeeritav fotonäitus filmivõtetest. Siin ei ole kujutatud tavalist making of’i eblakat sibistamist, vaid tõsist pühendumust. Juba esimestest kaadritest kehtestab film oma väljendusjõudu. Pilt on krobe, ilm sompus, interjöörid askeetlikud ja…
-
Ajal, mil üks Eestis tehtud film tiirleb hiigelsuure Saksamaa kinodes ligemale 130 koopiaga, on küllap põhjust juttu teha maarahva filmiekspordi esimestest katsetest. Praegu on kõne all Leiutajatekülast pärit Lotte seikluslugu, mis kuuldavasti jätkub veel rohkem kui kümne maa ekraanidel. See on igati tunnustamist väärt saavutus pärast pikka mõõnaperioodi, mis järgnes kunagisele “õnnelikule” nõukogude ajale, kui Eestit okupeeriva riigi raha eest siin vändatud kinoteoseid levitati planeedikuuendikul rohkem…
-
Vaimustust jagab Christian Peitz (Der Tagelspiegel), kiites eriti “Roosi elu” struktuuri, mis “funktsioneerib suurepäraselt: elu, mida film edasi annab, pole rahulik voog, vaid rida lühikesi palavikulisi raputusi. Nähes Edith Piafi traagilisi maske, elab vaataja 140 minutit nagu agooniale kaasa.”
Die Zeiti artiklis “Suure rahva tundlik hing” ülistab Michael Mönninger näitleja Marion Gottilard’i, kes mängib Piafi nii, nagu oleks toimunud hingede vahetus. “Ta on veenev vulgaarse jõmpsikana, vapustava…
-
Ajaloolises kostüümidraamas “Marie-Antoinette” on Versailles’ pooside, pilkude ja kommete teater taastatud hoolikalt toonase etiketi käsiraamatuid kasutades. Esiplaanil Kirsten Dunst nimitegelasena. KAADER FILMIST
Ajalooline kostüümidraama “Marie-Antoinette” (USA-Prantsusmaa-Jaapan 2006). Režissöör Sofia Coppola. Osades Kirsten Dunst, Jason Schwartzman, Steve Coogan, Judy Davis, Marianne Faithfull jt. Linastub kobarkinos.
Võib pidada üsnagi tähenduslikuks, et just sellest pisut heitunud teismelisest on saanud ajaloosangarite universaalne mõõdupuu.
Sofia Coppola “Marie-Antoinette” on üsna ebatavaline film ühest üsna keskpärasest…
