-
Kunagi ammu-ammu valmis Tallinnfilmis filmikassett „Karikakramäng” (1976), režissöörideks toonased debütandid Peeter Simm, Peeter Urbla ja Toomas Tahvel, kunstiliseks juhendajaks ei keegi muu kui Andrei Tarkovski. Tänaseks on kahest esimesest saanud elavad filmiklassikud, Toomas Tahvel meie hulgast kahjuks lahkunud. Muide, tema oli ka ainus, kes juhendajast loobus, ükskõik kui ahvatlevalt kõlas tol ajal kõikide iidoli Tarkovski nimi.
Tänavu on meil tänu kultuurkapitalile ja EFSile uus kassett. Tulevik näitab,…
-
„Oh saaksin käia!”
-
„Armulaud” pole uus teos, kaader sellest ilustab ka Jaan Toomiku eelmisel aastal ilmunud kataloogi kaant. Põhjus, miks sellest uuesti ja jälle rääkida, peitub selle edus Oberhauseni filmifestivalil. See ehk annab põhjuse arutleda eelkõige „Armulaua” vormiliste iseärasuste teemal – kui palju on tegu filmiga, kui palju videoga? Juhul kui tegu on filmiga, siis kuidas on seotud siin dokumentaalfilmi ja mängufilmi võttestik? Jah, juba Eha Komissarov nimetas mainitud…
-
Euroopa lühifilmi preemia ARTE (2500 eurot) sai Neil Beloufa film „Kempinski” (Prantsusmaa 2007).
Rahvusvaheline žürii märkis eraldi veel ära Mara Mattuschka ja Chris Haringi filmi „Running Sushi” („Jooksev sushi”, (Austria 2008) ja Anocha Suwichakornpongi filmi „Jai” (Tai 2007).
Nordrhein-Westfaleni presidendi preemia (5000 eurot) sai Alexia Bonta film „Parlez-moi d’amour” („Räägi mulle armastusest”, Belgia 2007), rahvusvahelise kriitikute preemia aga Pavel Medvedevi film „Nezrimoe” („Nähtamatu”, Venemaa 2007).
-
Juba veebruarikuise „Berlinale” ajal kriitikute ja festivalidel käijate hulgas liikuma läinud nurin kehva filmiaasta pärast sai uue hoo Cannes’is. Eriti jahedaks hinnati selle aasta sombuse ilmaga Cannes’is filmituru kauplemisõhkkonda. Aga ega sellepärast muidugi sõit seisma jää, filme toodetakse jätkuvalt rohkem kui varem ja festivalide valikukomisjonidel on aasta-aastalt raskem valida, sest valikusse pakutakse muudkui rohkem ja rohkem. Ja filmitegemise professionaalne ning kunstilinegi tase on maailmas endiselt kõrge,…
-
Žürii preemia – „Täht”, lavastaja Paolo Sorrentino (Itaalia)
Parim režii – „Kolm ahvi”, lavastaja Nuri Bilge Ceylan (Türgi)
Parim käsikiri – „Lorna vaikimine”, autorid Jean-Pierre ja Luc Dardenne (Belgia)
Parim naisnäitleja – Sandra Corveloni, „Linha De Passe”, lavastajad Walter Salles ja Daniela Thomas (Brasiilia)
Parim meesnäitleja – Benicio Del Toro, „Che”, lavastaja Steven Soderbergh (USA)
61. Cannes’i filmifestivali eriauhind – Cahterine Deneuve ja Clint Eastwood
Parima lühifilmi Kuldne Palmioks – „Megatron”, lavastaja…
-
Herzog taasekraniseerib Ferrarat
1967. aastast peale enamasti kõrvalosi kehastanud Harvey Keitel leidis teenitud tunnustuse mitmete sõltumatute kineastide tippteoste peaosatäitjana. Omaette saavutuseks võiks pidada ka meie aja Humphrey Bogartiks kutsutud karmi ilmega karakternäitleja nimiosatäitmist režissöör Abel Ferrara sümbolistlikus kannatusdraamas „Bad Lieutenant” (1992), mida on nimetatud dostojevskilikuks uurimuseks patu, rivaalitsemise ja lunastuse teemal. Harvey Keitel kehastas filmis anonüümseks jäetud korrumpeerunud New Yorgi politseiinspektorit, pidevalt vandesõnu tarvitavat katoliiklasest pereisa, kes…
-
Šotimaal elab neli korda rohkem inimesi kui Eestis, aga mullu tehti seal sama palju mängufilme kui meil. Šotlastel on sellele vaatamata ette näidata üleilmseid filmitähti, eelkõike ehk Bond Sean Connery, Ewan McGregor, briti dokfilmi isa John Grierson ja mõned silmatorkavad libašotlased nagu Mel Gibson.
Läinud nädalavahetusel otsisid Tallinnas Balti filmi- ja meediakoolil (BFM) külas olnud Šoti ja Iiri rahvuslike filmikoolide tudengid ja direktorid võimalusi, kuidas teha Eestiga…
-
PÖFFil ja Goethe instituudil on viimastel aastatel kujunenud välja tore ühistraditsioon: näidata suveõhtuti Tallinna vanalinnas Saksa filmiklassikat. Rahvast on oma filmidega kokku meelitanud nii tummfilmi-isakesed Fritz Lang ja Friedrich Murnau kui ka sootuks hilisemad vennad, uue laine harjal ratsutanud Werner Herzog ja Rainer Werner Fassbinder.
Ernst Lubitsch, tänavune väljavalitu, torkab eeltoodute seas teravalt silma. Esiteks juba selle paradoksi poolest, et kuigi Eestis on ta nimetatud režissööride…
-
„Lotmani maailm” on viimase aja Eestis jälle üks ilmekalt õnnestunud näide, kuidas meie dokumentaalfilm filmiliike sünteesib, mitmeid ainese kihistusi üksteisest läbi kasvatab ja paljusid haruteemasid omavahel harmooniliseks linateoseks seob.
Galaktika ja inimsilma ühtsus
Vaatluse alla võetud geniaalse teadlase ja humanisti Juri Lotmani maailm on sõna otseses mõttes terve universum. Aga Lotman ei tegelnud mitte üksnes ekspansiooniga, välise ja nähtavaga, vaid ta liikus ka maailma mikrostruktuuridesse, selle varjatud…
