-
Ajalooline võit
Räägime siin üksnes Lennart Mere filmidega seostuvast. Filme sai kokku valmis viis, mitu huvitavat kavatsust, nagu näiteks „Paat”, jäigi paberile. Ajaloolase koolitusega kirjanikust režissöör säilitas pedantselt oma koduses arhiivis kõigi oma filmidega seotud kirjavahetuse, dokumentide koopiad, märkmed, lepingud, stsenaariumivariandid, tõlkeversioonid jms. Riigiarhiivis hoiul Tallinnfilmi ja Eesti NSV Kinematograafia Komitee kaustad, samuti Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi toimikud täiendavad kodust arhiivi (mis on praegu ju tegelikult Riigiarhiivi korrastamisel…
-
Joonisfilmid ja esindusfilmid
Rein Raamat teeb viimasel ajal esindusfilme. Meelde tulevad tööd Lembit Saartsist, Signe ja Arseni Möldrist, Lemming Nagelist, Ants Viidalepast, Inge Tedrest, neid on märksa rohkem. Vanasti tegi Raamat joonisfilme, oli kuulus ja originaalne, tema looming oli avangardne, paistis silma ka sellega, et kasutas oma töö põhjana klassikateoseid, ehk kõige tuntum neist on Wiiralti kolme graafilise lehe põhjal tehtud „Põrgu”. Tihti oli Raamatu filmimeeskonnas mõni nimekas…
-
See mitteseos ongi mu ainus seos selle filmiga, ja ilmselt just selle eest on mind ja Vilbret ka lõputiitrites nimeliselt tänatud, ja mitte niisama, vaid lausa loetelus esimesena. Võtke heaks! Aga see oli niisama infoks kirja pandud – et järsku keegi tunneb huvi. Ega ma mingit kibestumist või vimma küll tunda ei viitsi, nii et seda paluks mitte arvata. (Muide, see „päike” venekeelses pealkirjas on siiski…
-
„Inglise patsiendi” poeetika ja läbimurre
Minghella kui lavastaja filmikarjäär algas kahe romantilise komöödiaga: „Truult, pööraselt, sügavalt” („Truly, Madly, Deeply”, 1990) ja „Härra Imeline” („Mr Wonderful„, 1993). Kriitikud andsid neile mõlemale küllaltki kõrge hinnangu, ent kumbki film autorile suuremat kuulsust ja menu ei toonud. Minghella läbimurdeks ja suurimaks saavutuseks sai 1996. aastal valminud mängufilm „Inglise patsient”. Linateos võitis ühtekokku kuus BAFTA auhinda, kaks Kuldgloobust ja üheksa Oscarit,…
-
Alustan tõdemusest, et abstraktseid mõtteid, tundeid ja termineid on päris raske filmiks teha, eriti dokumentaalfilmiks. Või koguni võimatu? Me kõik tajume, mis asi on õiglus, aga kuidas seda kätte võtta? Kuidas seda filmida? Sama on lugu isamaa-armastusega, uhkuse ja paljude muude mõtteliste-mõisteliste nähtustega. Ikka tuleks panna paar tarka seletama, millega on tegemist ja kuidas neid asju hinnata. Ent siis kriitik pahandaks: polnud filmi, olid vaid „jutustavad pead”.…
-
Millest see tingitud, et plaanid luhtusid? Kas produtsendid avaldasid survet?
”Buratino” tegemise kaks aastat on minu elu kõige raskemad. Väga keeruline on praegu telekas või raadios sellest filmist rääkida, sest olen ikka väga kurnatud. Kui alustasin seda filmi, siis arvasin, et kõik on väga lihtne ja loogiline: et teen stsenaariumi, et see meeldib otsustajatele, et ma saan seda kohe eriliste probleemideta filmima hakata. Siis selgus, et…
-
Eesti Telefilm, ETV allüksus, elas neil aastail rasket elu. Ideoloogiamehed KKst olid – ime küll! – taibanud TV-meedia võimalusi ja nii oli televisioon alatasa neil hambus. Ühel järjekordsel ETV läbivõtmise koosolekul nähvas Johannes Käbin: „Televisioonis tuleb poliitõpet anda kella kuuest õhtul kuni saatepäeva lõpuni!” (Tallinnfilmist räägiti KKs ootamatult vähe, küllap oli enesetsensuur Harju tänaval nii toimekas, et midagi üle ääre ajavat eriti ei juhtunudki.) Telefilmis aga:…
-
1968. aasta „pööre”
1968. aasta oli Ameerikas pöörane: tapeti mustanahaliste karismaatiline vaimne juht Martin Luther King ja venna kiiluvees liikunud Robert Kennedy, jätkusid rassirahutused, sõjavastased demonstratsioonid, hipiliikumine koos igasugu kontrakultuuriga, narkootikumid ja muudki panid USA keema. See omakorda ajas ärevile (valge) kesk- ja töölisklassi, kes igatsesid tagasi „vanu häid aegu”. Põhiliselt nende häältega õngitsetigi presidendivalimistel kuumast supist välja vana pelmeen Nixon. „Ühtki sedavõrd võltsi tegelast nagu…
-
Fincheri ratsukäik
„Benjamin Buttoni uskumatu elu” filmilinale seadnud David Fincher on juba mõnda aega olnud teatud filmihuviliste silmis nn kultuslavastaja seisuses. Tema senised filmid on järginud küllalt selget üht joont, välja arvata mõned muusikavideod nagu Madonna „Express Yourself” („Väljenda end”) või „Vogue” („Mood”) või Stingi „Englishman in New York” (”Inglane New Yorgis”). Fincher sai kuulsaks 1992. aastal filmiga „Alien 3” (tõlgitagu seda siis „Tulnukas” või „Võõras”) ja…
-
11. märtsil algavad Tallinna Kinomajas 11. Eesti filmi päevad, mis kestavad kuni 20. märtsini. Ürituse korraldaja Dagmar Reinolt , millised olid programmi koostamise põhimõtted, kes filme valisid?
Filmid valisid kinoliidu juhatus ja seenioride ühenduse juhatus.
Mis on seekord teisiti kui varem?
Seekordsete filmipäevade raames on esmakordselt kohal ka väliskriitikud, kes kohtuvad meie filmitegijatega ja filmihuvilistega, ning toimuvad avalikud arutelud. Esmakordselt Eesti filmi päevade raames tulevad tänavu ööseansid, kus…
