-
Filmitakse Ukrainas, tegevus toimub Venemaal, filmi produtseerivad Saksamaa, Holland ja Ukraina”. „Kuidas see kõik Eestisse puutub?” pärin tagasihoidlikult. „Ei kuidagi. Režissöör Loznitsale avaldas muljet teie kostüümitöö „Somnambuulis”” [Režissöör Sulev Keedus, 2003, F-Seitse]. Nii lendangi paari päeva pärast Berliini Sergei Loznitsaga kohtuma. Loznitsa (s 1964) nimi on rahvusvaheliselt tuntuks saanud dokumentaalfilmidega nagu „Elu, sügis” (1998), „Maastik” (2003), „Vabrik” (2004), „Blokaad” (2005), „Revüü” (2008) jt, kokku 10 dokumentaalfilmi…
-
Miks?! Sest pole olemas korralikku üleriigilist politseiorganisatsiooni ega seadusi, mis lubaksid kurjategijat üleosariigiliselt jälitada. On ajalooline tõik, et just tänu Dillingeri ähvardavale kohalolekule, tema kuulutamisele riigi vaenlaseks nr 1 õnnestus võimuahnel Hooveril Föderaalne Juurdlusbüroo ka tegelikult föderaalseks muuta ning omandada FBI juhina pea pooleks sajandiks enneolematu politseivõim. John Dillinger on aga peategelane ka ühes teises suures müüdis. Suure Depressiooni ajal nägi lihtne ameeriklane Dillingeris õnnistet Robin…
-
Terminaator on bränd, mille iga uue filmi äranägemine on teatud inimestele ilmselt sama eksistentsiaalne kui teistele näiteks päevauudistega kursispüsimine. Mõistagi on see kõik äri, kunstikujuline toode, mitte kunst ise, see aga omakorda ajastu märk. Samas ei oska ma seesugust kommertsiaalsust lõpuni pahaks panna. Massikultuur, nagu nimigi ütleb, on võimalus jõuda massideni. Kui kõrvutada filmindust kirjandusega, siis on tänapäeval enim kuulatud luuletaja see, kelle luuletust laulab plaadil…
-
Ent ühel ilupedede väljanäitusel rikub takjarüü nii tema esinemise kui karjääri. Takjarüü on tugev sümbol. Just sellise takjana ripub lihtsate lääne tööliste ja kehvikute küljes vulgaarne ja primitiivne kodanlik kultuur, mis paiskab turule meeletus koguses seksi ja vägivalda, teenides sellega kodanluse huve ja rikastumispüüdeid. See hiigeltakjas roomab sisse ustest ja akendest, uimastab ning kisub töörahvast eemale aktiivsest klassivõitlusest, pannes inimesed unustama, et kehtiva reaktsioonilise moraali tingimustes on…
-
Nojah, ega kuningatel ja presidentidel üldiselt võttes pole siia maanurka ju seni asja olnud. Kui siis raadiost saame teada, et presidendipaar on juba Tartus, aulakõnegi peetud ja liikumas Käärikule, on otsus muidugi üksmeelne – Käärikule! Pole meil ju õrna aimu turvameestest, seda sõnagi ei tunta veel. Julgeolek, KGB – jah, see on tuttav kolmetäheühend. Ja kohe tutvume nendega personaalselt. Riburada maantee äärt pidi suusatades näeme igal…
-
Nõnda näibki triloogia olevat vaid sissejuhatus antoloogiaplaadil sisalduva tõelise pärandi juurde, mõjudes ise pigem reportaaži või pikaks venitatud treilerina Masingut mäletanud inimestest, kelle kohtumine filmiks vormunud kolme ja poole tunni jooksul ei sisalda justkui erilist intriigi ega interpretatsiooni. Ühe juhtmõttena pääseb küll mõjule kohavaimu olulisus ning nõnda mõtestabki „Kitsas rada keset metsi” Masingu kujunemisteed just Raikküla valla looduspiltide, Lipa küla elanike ning Einu talu ajaloo taustal,…
-
Karlo Funk (K. F.): Kes ei lähe kooli selle mõttega, et temast saab tingimata kohe režissöör, neil võib tegelikult minna päris hästi, sest filme tehakse ikkagi rohkem kui mõne aasta eest. On võimalik pääseda platsile väga erinevates ametites, teha oma nägu produtsentidele tuttavaks ja väikese harjutamise järel võib-olla jõuda ka oma filmini. Nende ees, kes tahavad kohe oma filmi teha, seisab aga endistviisi see küsimus, kuidas leida…
-
Nii ka filmis „Home” („Kodu”), mille globaalne esilinastus sokutati rahvusvahelisele keskkonnapäevale ja mille väljahõikaminegi leidis aset aasta varem just samal päeval, 5. juunil. Keskkonnapäev sellisena on muidugi õõvastav leiutis, peaaegu sama nuri nagu emadepäev. Viimase möönduseks võib ju arvata, et ehk tõesti mõni veatu renomeega kaanetegelane vajab koosolekute, komandeeringute, kosmeetika, aeroobika ja muu säändse sekka kalendrisse trükitud meeldetuletust, et aeg on mutile vanadekodusse sms saata, normaalse…
-
Lõik on 1955. aastal eesti keeles ilmunud Nikolai Gogoli raamatust „Tarass Bulba” ja tegelikult palju pikema monoloogiga, kus seegi jupp, algab ka samanimeline film. See kõne annab filmile helistiku kätte. Gogol ise on pühendanud jutustuses kasaklusele palju vaimustatud kirjeldusi, aga kuna ta oli geniaalne ja ehk ka skisofreenik, siis kirjutas ta oma kangelaste kohta järgmistki: „Sageli ilmusid zaporoožlased äkitselt niisugusesse kohta, kus neid kõige vähem teati…
-
Saksa liiminuusutajad ja tänavasullerid
Krieger on linale toonud kaasaegse muinasjutu. Siin on armetu vaeslaps, ülekohtune „võõrasisa”, head inglid ja õnnelik lõpp. Värvi nuusutava tänavaplika käest rebitakse tema ainus pereliige – väikevend. Tüdruk satub kurja Heasoovija meelevalda. Too viib ta Saksamaale, kus elatakse viletsas paneelmaja korteris luku taga ja päeval teenitakse Heasoovijale taskuvargustega pappi. Taskuvarastel on oma päevanorm.
Ometi pole elu veel kõige viletsam, sest varastab ka Bica…
