-
Leida Laiuse „Õhtust hommikuni” (1962), Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (ÜRKI) diplomitöö, kannab muidugi oma aja pitserit. Lugu põgenenud vene sõjavangist (Kirill Lavrov), kes leiab peavarju ja päästmist eesti perenaise poolt (Viiu Härm), esitab ühest küljest poliitiliselt korrektse süžee, kuid viis, kuidas Laius oma töö on vormistanud, maksab vaatamist igati. Laius on jõuline juba oma diplomitöös: film on tehtud väga kindla käega, dünaamika, looline pinge ja pöörded…
-
Ehk võib see tunduda naeruväärse soovina võrrelda võrreldamatut, sest eelmisest kolmeliikmelisest nimekirjast on Tyson reaalne inimene, ülejäänud vaid tegelaskujud, kes ei pöördu enam ekraanile tagasi. Kuid kolme filmi sarnasus, reaalsuse ja väljamõeldu nii segadusse ajav segunemine lubab need üheskoos ette võtta küll. Reaalne Tyson räägib kroonikakaadritega vaheldumisi oma elust ja ta on isegi segamini taotud koludega profipoksijate hulgas olnud üks hullumeelsemaid. Kümneaastasena juba pätt ja varas,…
-
Jaapani majas Vinnis oli suve hakul väike esilinastus, aga nüüd saab seda dokut näha ainult rändkinos. Kas võiksid natuke seda jaapanlastega sõlmitud suusõnalist kokkulepet ehk näitamise keeldu selgitada. Millest see tuleneb? Miks ei või seda filmi tavapärastel kinolinadel ega televisioonis näidata, kui Baruto vastu on suur avalik huvi, ja mitte üksnes spordifännide hulgas?
Spordiüldsus ei peaks selle filmi vastu huvi tundma, sest see pole üldse spordifilm nagu…
-
Klassikuks tõusis 1919. aastal Itaaliasse ja seejärel Prantsusmaale emigreerinud Starewicz eeskätt oma nukufilmidega. Tunamullu üllitas Moskva kirjastus Algoritm-Kniga põhjaliku leksikoni Venemaal ja NSV Liidus animatsioonfilmiga seotud inimestest. Projekti initsiaatoriks oli filmiprodutsent Vjatšeslav Majassov (1954–2006), Moskva Kinomuuseumi asedirektor ja Suzdalis peetava avatud Vene animafilmifestivali (OR FAK) peaorganisaator. Raamatu koostas keemikuharidusega filmiteadlane Sergei Kapkov (s 1972). Koguteose (trükiarv 3000 eksemplari) 29-leheküljelises eessõnas antakse ülevaade kodumaise filmianimatsiooni kõrghetkedest ning…
-
Hämaruse neelus
Ilmselgelt kunstiline ülepaisutatus ja masenduse säärane rõhutamine käis mulle isiklikult närvidele. Kui ma peaksin „Kaht armukest” ühe lausega iseloomustama, siis ma ütlen nii: see on film, kus kõik tegelased on masendunud ja valgeks kunagi ei lähe. See läbiv tumedus ja masendus masenduse otsa oli vähemalt minu jaoks liig. Mõjus ponnistatult, tekitas mulje, et sügavus on kistud. Masendunud võib täiesti vabalt olla ka heledalt valgustatud ruumis või…
-
Alati uusi teid otsiv Pixar jätkab kursil, mis meenutab Disney kompanii kuldaegu. Pixarisse, kuhu on paarikümne aasta jooksul koondunud suurepärane meeskond, ei ihka tööle terve maailma digikunsti talendid üksnes sellepärast, et seal tehakse parimat, vaid kõrgelt kiidetakse ka stuudios valitsevat sünergiat ja sooje inimsuhteid. Teiseks edu saladuseks peetakse seda, et Pixari kauaaegne juht John Lasseter on ise ennekõike animaator ja režissöör, alles seejärel ärimees. „Üles” on…
-
Ulmeline demograafiline kriis
Kakskümmend kaheksa aastat enne filmi tegevuse algust saabub Johannesburgi kohale tulnukate kosmoselaev ja toob üleloomulike vallutajate asemel endaga kaasa 1,8 miljonit alatoidulist tulnukapõgenikku, kes moodustasid kosmoselaeva alla põgenikelaager. Aastatega on aga laagrist saanud taraga eraldatud slumm ehk 9. rajoon. Tulnukad on muudetud aga alaväärtusliku ning õigusetuteks olenditeks, kelle pealt kohalik Nigeeria maffia kasumit teenib. Saja aastaga on ring täis saanud ning rassism on arenenud…
-
See on osa kultuuriimperialismist. Meil võimutses varem nii-öelda ametlikuna Moskva arusaam, nüüd on selleks Lääne versioon, ja need kaks lähtekohta kattuvad meie õnnetuseks suuresti. Meie ja lätlaste suhtumine üldjoontes ühtib, seetõttu tunduski mulle Edvīns Šnore dokumentaal „Nõukogude lugu” olevat ideoloogiliselt „õige”. Jah, me peame selgeks tegema, et õigust oma ajaloole ei saa meilt keegi ära võtta, ja me ei pea seda klapitama ei Londoni, Moskva ega…
-
2.
Balansseerimine tõsiduse (või tõsiseltvõetavuse) ning meelelahutuse ja pullitegemise vahel iseloomustab ka Tarantino värskeimat, Teise maailmasõtta paigutuvat filmilugu „Vääritud tõprad”. Raske öelda, kas see tuleb filmile kasuks, kuid seda on huvitav jälgida. Võetagu kas või filmi esimene ja mu meelest kõige parem peatükk. Siin näitab ja teostab oma „missiooni” Christoph Waltzi tõesti suurepäraselt mängitud natsiohvitser Hans Landa, kelle tegelaskuju on ajaloolis-sotsiaalselt igati tõsiseltvõetav, lähtudes teatud koondkujust,…
-
Aga see Saksamaa juhtum näitab, kuidas väike, innukas ja nii kodumaal kui ka väljaspool toetust leidnud rühmitus võib suure riigi elu mõjutada. Saksamaa puhul on hämmastav, kuidas väike kuri kamp (langenute ja arreteeritute asemele tuli kohe järgmine käputäis) terroriseeris ühte Euroopa suuremat ja arenenumat riiki üle kahekümne aasta. Eesti on väike riik, siin võib kamp terroriste veel lihtsamalt väga palju saavutada.
Tegelikkus
Ulrike Meinhof oli tunnustatud vasakpoolne ajakirjanik,…
