Tegevus leiab aset kusagil jääst lossis. Kuidas näitlejatega rahule jäid?
Täpselt nii, kaks teineteist tihendavat stiihiat. Elust suurem, julm ja ilus keskkond, haprad tunded, mis seal väikseid inimlikke sildu ehitavad. Mind huvitavad nüansid ja virvendused armastuse argipsühholoogias. Ega ma alguses ise ka täpselt tea, kuhu me näitlejatega välja jõuame. Aga see teekond peab olema huvitav. Ma valin näitlejad selle järgi, kelles ma aiman peidus olevat midagi…
Mis peab olema ühel publitsistil? Eelkõige sotsiaalne südametunnistus, vastutus kaasinimeste eluõiguse eest. Jaanis Valk on teemavalikuga tabanud naelapea pihta: ta näitab meile inimesi, kellele headus, omakasupüüdmatus ja teiste aitamine on elunorm, kes on head nõnda loomulikult, et isegi ei teadvusta endale oma headust. Need on ravikindlustuseta inimeste ambulatooriumi õed ja sanitarid oma haiglas kuskil äärelinnas, tsaariaegses paekivimajas. Juba viletsavõitu hoone väljanägemine ajab hirmu peale, aga seespool,…
Režissöörina on Hans algaja, sestap on täna meiega ka filmi stsenarist ja toimetaja Ülo Tambek. Minule, üsna nappide kogemustega linnapoisist helioperaatorile, on selletaoline võttepäev ülepea suur avastusretk ja armetule Reporteri makile salvestatud helid sookurgedest, rabavee mulksudest, saabaste lirtsumisest, sügisvihma rabinatest männiokstel teevad mu nägijaks, õieti ju kuuljaks . . . . Rein Marani loodusfilmideni on siit Sanglast veel mitmeid pikki aastaid. Üks õige vana mees kaevab labidaga rabakraavi, on…
Eesti kinosid „Variautori” leviplaanides esialgu ei ole. Kuldkaru saanud türgi lavastaja Semih Kaplanoğlu „Mesi” on kolmas film tema Yusufi triloogias. Varasemadki filmid on võitnud tähelepanu tähtsatel kinoareenidel: „Muna” ja „Piim”, vastavalt Cannes’is aastal 2007 ja Veneetsias 2008. Kui varem valminud käsitlevad Yusufi täisiga (lavastaja on keeldunud kinnitamast, kas tema kolmikfilmis tegutseb sama tegelane või on ainult nimi sama), siis nüüd on peatähelepanu kuueaastasel poisikesel, kes käib…
Õnneks pole metsas vaikne
Tõsi, ühtki nii õnnestunud kinopilti, mille võiks pärast „Berlinale’le” järgnenud maailmalevi paigutada filmiklassika kuldriiulile – ah-haa, vaat just see – küll kuue päeva kestel veel mällu lugeda pole saanud. Midagi, mis oleks nii vapustavalt andekas nagu Jean-Luc Godard’i „Viimsel hingetõmbel” või Michelangelo Antonioni matiuntlik „Öö”, mida mängiti retrospektiivis „Play It Again” ja mille uuesti vaatamist – ikka jälle – ei tule nüüdki…
Alpinistid olevat siis enne ekspeditsiooni operaator Söödi peale vaadanud ja öelnud, et, ei, see pisike mees küll sinna üles ronida ei jaksa. Selleks ajaks polnud ükski professionaalne filmioperaator filmikaameraga nii kõrgel käinud.
Oli võetud küll, aga filmikaamera oli antud mõne tublima…
Ka täpsed sakslased ei oska öelda, palju inimesi selle laevaga põhja läks. Tõenäoliseks peetakse, et 9000 ümber. Eluga pääses 1239. Kõik laevale pääsenud ju enam nimekirjas ei olnud ja põgenikud olid valmis kõigeks, et pääseda punaarmee ning poolakate eest. Laev jäi silma ühele Nõukogude allveelaevale, mis lasi tema pihta kolm torpeedot. Sellest piisas, natuke rohkem kui tunniga vajus „Wilhelm Gustloff” põhja. Väljas oli miinus 20 kraadi,…
Lumi on võitnud
Berliini Mäletan, et viimati oli Berliini filmifestivali ajal niisama palju valget maad nagu tänavu 1999. aasta veebruaris. Siis peeti festival veel Budapestenstrasse teljel endises Lääne-Berliinis, peakino oli Zoo-Palast, festivaliõhkkond veel ülimalt vabameelne, õhtusel punasel vaibal liikus kampsunites filmiarmastajaid. Käisime tookord koos sõbralike filmieestlastega üle lume lageda vaatamas Potsdami väljaku ehitustöid: seal kerkisid uhked hoonekompleksid, mis majutavad „Berlinale’t” tema 50. sünnipäevast saadik. Nüüd on…
Tegelikult oli eesti filmikriitikutel juba selle sajandi alguseks oma animafilmiraamatu käsikiri olemas, aga tagantjärele tundub, et see kollektiivne ja pude vaade meie animafilmile olnuks juba väljatulemise paiku aegumas ning nii seisab see kümnete autorite ja artiklite käsikiri tänini. Paljusus pole paha, aga kirjust vaatest ja kogelevast koorist on etem ühe mehe hasartne sissejooks. Pole vaja omal punnitada, kui tuleb tegema tubli ja innukas teine. Toapoisid saavad…
Sellele küsimusele on eeskätt vastatud tegelikult, juba aastate eest, sellega, et on vändatud eesti mängufilme. Kuigi need katsed on jäänud juhuslikeks, kujunemata pidevaks tegevuseks, siis ei olnud süü põhimõttes ja algatuses eneses, vaid selle teostamises, ka materiaalse aluse nõrkuses.
Küsida, kas on meile vaja oma filmi, on sama hea kui küsida, kas on meile tarvis oma teatrit, oma kirjandust, oma ajalugu jne.
Ja kui me ka juure peame…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
