-
Mis on üldse nn Aasia sõltumatu film? Kuidas teie festival oma kontekstis seda defineerib?
Jaapani jishu eiga ehk sõltumatu film on äärmiselt populaarne, kuna tsensuurita ja suurte kommertseesmärkideta filmis saab võtta luubi alla Jaapani suletud ühiskonna probleemid. Tegijatel on vaba voli rakendada oma loovust eri žanreid katsetades. Meie festivali eesmärk ongi näidata Jaapanit ehk veidi teise ja pisut objektiivsema nurga alt kui senine kuvand, mis paljudes eurooplastes…
-
Armeenia juurtega filmiloojatest on usutavasti rahvusvaheliselt tuntumad Hollywoodis hiilgavat karjääri teinud Rouben Mamoulian („Dr Jekyll ja mr Hyde”, „Kuninganna Kristiina”, „Zorro märk”), Sergei Paradžanov ja Prantsusmaal tegutsenud režissöör Henri Verneuil ning laulja ja näitleja Charles Aznavour. Nõukogudemaa kinoekraanidelt teatakse näitlejaist vahest Armen Džigarhanjani ja Dmitri Haratjani ning režissööridest Roman Balajani, „Tabamatute tasujatega” tuntust kogunud Edmond Keosajani ja Karen Šahnazarovit. Uuema aja nimedest meenuvad esmajoones kanada kineast…
-
Kinos Sõprus linastub praegu tema teine täispikk mängufilm „Tulevik”. Kes on näinud tema debüüti, 2005. aastal suure pauguga indiefilmide maailma sisenenud „Mina, sina ja kõik, keda me tunneme” („Me, You and Everyone We Know”), need pettuma ei pea. Juhul kui see film neile meeldis.
Miranda July käekiri, tema tegelaste maailm, kuhu tema tegelased paigutatud, on sedavõrd maast lahti, et väga lihtne on tema filme üldse mitte sallida.…
-
Orjapidajad ahvid
Tim Burton loobus oma versioonis täielikult tuumasõja temaatikast. See tõi paraadvormis ja poliitiliselt korrektselt esile varasemas versioonis tagaplaanile jäänud antirassistliku sõnumi. Burtoni film viis Ameerika filmivaataja ajas kaks sajandit tagasi kodusõjaeelsetesse Ühendriikidesse, ainult et valgete rollis olid ahvid ja orjade rollis inimesed. Omal ajal, kui ma seda filmi kinos vaatamas käisin, tuli mul tükk aega ajusid ragistada, et mõista, miks on Tim Burton selle filmi…
-
J P.: Siis mõtlesime ja leidsimegi, et ta peaks olema koer – ning esimene mõte oli muidugi poisskoer. Samas – mis iseloomuomadused tal on? Julge, vapper, mõned veel ja ongi kõik. Aga kui ta oleks tüdruk, siis säiliks kõik need samad asjad ja ta saaks olla ühtlasi õrn ning hoolitsev. Nii saame lõppkokkuvõttes palju huvitavama, rikkalikuma karakteri.
Ma pole tõesti ilmselt esimene, kes on mõelnud, et…
-
Sotsiaalne koherents
Kuid selles Trieri väljapoole igasugust poliitilist sündsust ja kommete piire jäävas lauses võib ka filmi Justine’i (Kirsten Dunst) ära tunda, kes ei suutnud pulmade rituaalistikust kinni pidada. Justine olevatki Trieri intervjuu järgi Trier ise, kes ei suutvat rituaale ja pidusid nautida, need jäävat pinnapealseks ja tühiseks. Justine ei suuda end pulmade kui normatiivsusega ravida, mis ju olevat tema eesmärgiks, ja pulmapidu on arusaadavalt ülim rituaal.…
-
II
„Melanhoolia” petegelased on kaks natuurilt vastandlikku õde Justine ja Claire ning film ongi nende järgi jaotatud kaheks osaks: „Justine” ja „Claire”. „Melanhooliat” määratleb ja hoiab koos aga hoopis vääramatu totaalse katastroofi eelaimus, hirmsa force majeure’i tajumine murtakse ja jagatakse filmi osades lihtsalt kahe erineva intiimse (naiseliku) spektri kaudu ning pööratakse peegelsuhtesse. „Melanhoolia” algab visuaalselt lummava kastroofikirjeldusega: Wagneri „Tristani ja Isolde” taustal põimuvad pildis ja meeleoludes üleloomulik,…
-
Sel juhul jääb nuriseda ainult selle üle, et mängule on asjatult külge poogitud mingi patriootlik vorm: sini-mustvalged nupud, küsimused, millisest imekaunist Eesti paigast üks või teine mängija pärineb, ajastatus taasiseseisvuse 20. aastapäevaga. Nii tekitatakse mulje, nagu oleks ka Eesti riik ebaõiglusele juhusel ja anarhial põhinev institutsioon. Loterii jäägu ikka loteriiks, ilma tarbetu patriotismita. Isegi nõukogude ajal polnud mingit „kommunistlikku lotot”, vaid Spordiloto. Oleks saate nimi „Lahe…
-
Üxkülli juhtum on niisiis juba ammu midagi palju enamat kui üks hiliskeskaegse Tallinna kohtuasi. Kuid võtkem siiski korraks ette tagasikäik. Püüdkem riisuda Üxkülli loolt sellele ladestunud tähendused ja käsitlegem seda kui oma aja intsidenti, millesse ei olnud segatud mitte sümbolfiguurid meie ajaloomälust, vaid lihast ja luust inimesed, kellele see kõik lõppes hukkumisega. Kui palju (või kui vähe) me teame sellest kuritööst ja karistusest? Küsigem nagu kohtusaalis…
-
Vormiuuenduslik eksperiment
Raske on eesti filmiloost leida midagi analoogilist „Tallinna kiludega”. Ühest tahust see nagu polegi film, teisest tundukse vormiuuenduslik eksperiment, kolmandast mõjub justkui parajalt süüdimatu pullitegemine ja neljandast paistab nagu professionaalne haltuura. Öeldakse, et mitu kokka rikuvad supi. Jaak Kilmi ja Kiur Aarma on varem õnnestunult teinud mitmed n-ö sünteetilised, mänguliselt dokumentaalsed, lavastuslike elementidega filmid ning kahtlemata on nad eesti dokumentaalfilmi uuendajad. „Tallinna kiludes” aga täidavad Aarma-Kilmi…
