-
Vana olemas, uus laiali
Küll aga tuleb näituse saatesõna lugedes esile üks teine probleem. Põhiosa fotodest on Eesti Filmiarhiivi fotokogust, aga uuematest filmidest arhiivil kahjuks fotosid ei ole, need saadi Eesti Filmi Sihtasutusest ja tootjatelt. Eesti Filmi Andmebaasi juhtivad loojad Hagi Šein ja Reet Sokmann (kes, muide, teevad seda väga mahukat andmebaasi MTÜs) on samuti maininud, et kui Tallinnfilmi ja Eesti Telefilmi toodangu kohta on materjalid arhiivides…
-
Filmis on üksjagu selgelt esil näiva ja tegeliku temaatika. Nii nagu üht olulist tegevusliini kannab politseinike paar, on ka vaataja selle filmi puhul suuresti jäljeajaja rollis. Taustad avanevad ja pöörduvad ning et peategelasi on mitu, tuleb justkui juhuslikult ristuvaid suhteliine jälgides endalt aeg-ajalt küsida: kes on kellele kes? Näiv pole tegelik, aga mis on siis tegelik?
„Üksik saar” sellele küsimusele otse ei vasta, tegevuse käiku jälgides kujuneb…
-
Täna, Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeval, kutsub Eesti Rahva Muuseum filmitegijaid aadressil http://www.erm.ee/redirect/1047 täiendama muuseumi filmikogu Nõukogude Eesti argielu käsitleva filmimaterjaliga. Amatöörfilmitegijate materjal, mis kajastab tsensuurivaba argielu, on vajalik täiendus kroonikafilmide ja ringvaadete infole Nõukogude Eestist. Esimese pääsukesena annab 30. märtsil Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Eesti Rahva Muuseumile üle omaaegse Eesti Põlevkivi filmiklubi 137 filmi aastatest 1961–1988, et tagada nende parim säilivus. Samal päeval esitleb Eesti Filmiarhiiv ERM is…
-
Teise toa seinaorva on paigutatud kaks arvutit, kust saab väikselt ekraanilt ja kõrvaklappidega vaadata vanade ringvaatefilmide valimikku. Võimalik, et tegemist on isikliku kiiksuga, aga minu jaoks on just see kõige huvitavam osa näitusest. Kõige ägedam on ikka see, kui näituse korraldaja ennast unustab ja poetab muuseumisaali põrandale hunniku huvitavat materjali, mille sees on nii põnev kolada. See on justkui jäämäe veealune osa, mida tavaliselt näitustel näha…
-
Ehkki turumajandus määrab paljus ka filmielus toimuvat, on Vietnamis kõige kiuste sirgunud uus lootustandvate filmitegijate põlvkond. Pilkupüüdvad on olnud näiteks Tony Bui kolmest novellist koosnev mõistulugu „Kolm hooaega” (1998, ühes peaosas Harvey Keitel), ühiskonnakriitilised satiirid „Baaritüdrukud” (2002) ja „Suurlinna Tuhkatriinu” (2004), romantiline komöödia „Kui mehed jäävad rasedaks” (2004), õudusfilm „Muoi” (2007). Torontos, Vancouveris, Pusanis, Hongkongi homofilmide festivalil ja tänavusel „Berlinalel” linastunud Vu Ngoc Dangi tragikoomiline kiredraama…
-
Filmi sünd
Pool aastat hiljem, 2004. aastal sügisel, helistasin Ülole leprosooriumisse ja küsisin, kas temast võiks teha dokumentaalfilmi. Ülo ei vajanud mõtlemisaega, ta nõustus kohe. 2005. aastal suvel tuli Ülo nädalaks Eestisse. Tegime filmi esimesed võtted Tallinnas, Saaremaal ja Kuudal. Paralleelselt tõime filmi teise peategelasena teeneka leeprahaigete ravija, meedik Anne Sarve. Anne Sarv on Ülo Kirsi Lätimaale pagendanud Kuuda leprosooriumi peaarsti Arno Sarve lesk. Arno Sarv on…
-
Kaitsjate kasvav kaitsetus
Äsjalõppenud „Maailmafilmi” peeglist on võimalik leida mitmeid erinevaid telgi ja rõhuasetusi aastal 2012. Meedias on juba räägitud mehe kui isiku fookusesse tõusmisest selleaastases filmivalikus ja on kahtlemata tõsi, et festivalil võis näha palju filme, mis jutustasid lugu mehest (või läbi mehe silmade). Sellesse ritta kuulub hulk eripalgelisi filme, alates Pihkva vanausuliste kogukonda vaatlevast lihtsakoelisest filmist „Andrei Mihalkinost” (rež Jevgeni Aleksandrov, Jelena Danilko) kuni lüürilise…
-
Mockumentary, mis on tegelikult juba üsna vana nähtus filmikunstis, sai uue tuule tiibadesse 1999. aastal „Blaire’i nõiafilmi” („The Blair Witch Project”) projektiga. Seda filmi promoti väga usutavalt kui rühma metsas „kaduma läinud” tudengite koduvideot, mis kuidagi üles leiti ja kinolinale vaatajaid peibutama ja hirmutama seati. Usk sellesse, et tegemist on tõesti koduvideoga, moodustas olulise osa „Blaire’i nõiafilmi” nauditavusest õudusfilmina. Kui seda usku pole, on seda linateost…
-
Küprose juurtega Kreeka filmitegija Ioannis Ekonomidese „Knifer” („Macherovgaltis”, 2010) on absurdihõlma hakanud must-valge film, mis prepareerib nagu žiletiga tänast ühiskonda sama entusiastlikult kui morgitöötaja oma esimest „klienti”. Nikos (Stathis Stamoulakatos) elab oma elu kuidas oskab. Pärast isa surma ja matuseid kutsub onu (Vangelis Mourikis) ta enda juurde Ateenasse ja pakub tööd koerte valvurina, keda ohustavad naabruskonna albaanlastest räkitimehed. Tööpäevad venivad kui suvine sulav asfalt, onu on…
-
„Sinine kõrb” on väga positiivse sõnumiga film, hoolimata sellest, et võiks kurjustada sel teemal, kus on filmid karjäärimeestest, kelle portreeloost jääks kõlama, et mees on kogu elu unistanud isakssaamisest. Siin tuleb ikkagi mängu soorolli teema, küsimus: kas siis olnuks film teistsuguse ülesehitusega, kui portreteeritavaks olnuks baleriin Kõrbi partner Viesturs Jansons? Arvustajana ma parem ei astu sellele libedale teele, sest Jansons, nagu paistab, on kõnealuses linaloos esindatud…
