-
Prantslanna Anne Fontaine’i „Kaks ema” on tehtud Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Doris Lessingi lühiromaani „Vanaemad” järgi (e. k Loomingu Raamatukogu 2012, nr 38, tõlkinud Krista Kaer). Lil ja Roz on noorpõlvest alates suurimad sõbrannad, keskealistena kasvatavad nad idüllilises Austraalia rannikulinnakeses kõrvuti oma teismelisi poegi Iani ja Tomi. Lili mees on surnud, Rozi tunded oma mehe Haroldi vastu pole enam esimeses värskuses ning kui siis Harold pikemaks ajaks…
-
Aastal 1928 Prantsusmaal Bordeaux’ kandis abiellub suurmaaomaniku tütar Thérèse (Audrey Tautou) teise jõuka pärija Bernard Desqueyroux’ga (Gilles Lellouche). Mees on Thérèse’i parima sõbranna Anne’i vend. Mõlemad perekonnad aitavad innukalt sellele paariminekule kaasa – ühised maavaldused ja rikkus ju selle läbi vaid kasvavad. Pealegi on ühendus igati klassisobilik. Kõrvalt öeldes, prantsuse keelt mitte just korralikult oskavale inimesele on filmi kangelanna perekonnanime väljaütlemine tõsine peavalu.
Klassikaliselt klassikaline
„Thérèse Desqueyroux”…
-
Režissöör François Ozoni „Noor ja ilus” on ebatavaline lugu 17aastasest Isabelle’ist (Marine Vacht), kes pärast perepuhkusel süütuse taagast vabanemist hakkab vabal tahtel oma keha müüma. Vaatamata kõikidele eeldustele pole „Noor ja ilus” melodramaatiline kurbmäng ega mõistujutt tänapäeva elu pahedest, vaid hoopis provotseeriva teema taha peidetud eluline ja kohati isegi humoorikas eneseotsingu ja kasvamise lugu.
Alaealiste prostitutsioon pole kahtlemata ei lihtne ega kerge teema, millest rääkida või filmi…
-
Meie kinodesse on jõudnud mängufilm „Soovin, et oleksid siin”, mis võitis Austraalias mitmeid auhindu, näiteks Austraalia filmiinstituut nimetas linateose parima originaalstsenaariumiga filmiks, instituudi preemia noppis ka parim kõrvalosatäitja Antony Starr Jeremy Kingi rolliga. Austraalia filmikriitikud autasustasid seda filmi aga viies kategoorias: parim peaosaline Joel Edgerton (Dave Flannery roll), parim kõrvalosatäitja, parim montaaž, parim stsenaarium ja lõpuks nimetasid kriitikud selle ka möödunud aasta parimaks Austraalia filmiks. Kriitikute…
-
Aljona Suržikova dokumentaalfilmil „Suur-Sõjamäe” on optimistlik algus. Kenad vene inimesed upitavad rohelusse uppuvas aiakeses kuurisara katusele Eesti lippu ja leiavad, et mõistlik on panna kohe kaks tükki korraga. Seejärel vuhiseb rahulikku vaatesse ähvardav lennuk, justkui sõjafilmis. Järgmises kaadris näidatakse linnulennulist Tallinna vaadet koos Suur-Sõjamäe kandis paiknevate Soodevahe potipõllunduskruntidega, taustal nukrapoolne kriitilise sõnumiga lauluke. Hoogne venekeelne tšastuška annab edasi, kuidas 40 aastat tehti tööd, seejärel riik hävitati…
-
Filmi „Laulev revolutsioon” autorid James Tusty ja Maureen Castle Tusty uurivad laulvaid eestlasi edasi oma uues filmis „Üheshingamine”. Eestlasi ja laulupidu peegeldatakse seekord California Piedmonti noortekoori toel, keda Aarne Saluveer kutsus 2009. aasta juubelilaulupeole laulma koos 25 000 eestlasega. Tore on vaadata neid eestikeelseid sõnu õppimas ning nende dirigenti laulukaart tahvlile joonistamas ja näitamas, kui suure (tillukese) hulga nende koor oma 39 lauljaga seal moodustab. Ameerika…
-
Magistritöö ehk dokumentaalfilmike Vallist, kes müüb telefonitsi Äripäeva raamatuid ja korraldab Setomaal oma suguvõsa kokkutuleku, on ladusalt jooksev pildirida. Vallil on puhas rahvariie kaadris ilusti seljas, ta on igati püüdlik ja tore ja kõikvõimalikule toredale keskendutakse ka filmis (mis annab muidugi noote, kui kurb, et seto külad nii Vene kui Eesti poolel hääbuvad – see on sellises filmis ju kohustuslik). Paraku püütakse ehe näida, ometi ei…
-
Aeg-ajalt kuuldub hääli, et miks Breiviku koletust teost ikka juttu teha, see võib ärgitada teisigi võikaid ja edevaid tüüpe massimõrvarit järgima. Minu meelest on selline suhtumine vale. Kristlus võitis seetõttu, et roomlased keelasid selle (algul) ära, bolševism seetõttu, et tsaaririik surus kõik oma vastased põranda alla. Paralleelid pole siinkohal kaugeltki ülearu suured: kavatses ju Breivikki puhastada terve Euroopa talle ebameeldivast ideoloogiast, inimestest, kellel on teistsugune väljanägemine…
-
Igal rahval on teemad, millest parema meelega mööda vaadatakse. Sakslastele on Hitleri aeg ja sellele järgnenud krahh nii kuradi valus teema, et nad ei saa sellega tänapäevani elada. Eks ole muidugi ka põhjust. Saksa kirjanik W. G. Sebald on sissejuhatuses oma äsja ka eesti keeles ilmunud raamatule „Õhusõda ja kirjandus” kirjutanud: „Hoolimata pingutustest niinimetatud „minevikust jagusaamiseks” paistab mulle, nagu oleksime meie, sakslased, praegu silmatorkavalt ajaloopime ja…
-
Vanaindia sanskritikeelne eepos „Mahābhārata” on üks maailma mahukamaid luuleteoseid: maht on ligi 106000 paarisvärssi, värsivormi, milles see on kirja pandud, nimetatakse shloka’ks. (Iga shloka koosneb kahest 16silbilisest poolvärsist, s.t kokku 32 silbist.) „Mahābhārata” koosneb 18 raamatust, lisaks kuulub eepose juurde ka „Harivamša”, mis jutustab jumal Vishnu avataara Krishna elu põlvenemisloo. Arvatakse, et „Mahābhārata” kujunes ühtseks tervikuks ajavahemikul 400 eKr – 400 pKr, tänapäeval tuntakse eepose teksti…
