-
Kui sahelis sajaks rohkem, aurustuks vesi ikkagi ning maapind jääks sama kuivaks kui enne. Ja kui N’Djamenas oleks rohkem raha, aurustuks see samuti, sest sahel on puudusevöönd, mis jookseb läbi Aafrika vaesemate riikide. Filmi „Grigris” tegevus toimubki seal, Tšaadi noores pealinnas N’Djamenas, kus mošeed kutsuvad viis korda päevas rahvast rak‘ah’le, parooliks ruuporites ragisev „Lâ ilâha illâ allâh!”
Islam laiendab valdusi ja hiilib põhja poolt peale – tasahilju…
-
„Tänav Palermos” on 2008. aastal ilmunud Itaalia dramaturgi ja teatrilavastaja Emma Dante romaan. Hiljem arendas ta koos stsenarist Giorgio Vastaga sellest välja stsenaariumi ja käesolevaks aastaks tegi ise ka oma teksti filmiks, mis esilinastus Veneetsia filmifestivalil. Rosa (Emma Dante kehastuses) sõidab koos oma lesbilise armastatu Claraga (Alba Rohrwacher, keda võis näha ka eelmisel PÖFFil Itaalia-Prantsusmaa ühisfilmis „Uinuv kaunitar” Maria osas) vihatud kodulinna Palermosse. Miks ta oma…
-
„Elujanu” („Dallas Buyers Club”) USA, 2013
Rež: Jean-Marc Vallée
Viimaste aastate jooksul on keskikka jõudnud tulekeral Matthew McConaugheyl õnnestunud tõestada, et temasse tasub tõsiselt suhtuda, sest tal juhtub olema küllaga talenti ja kasutada ta seda (enam) ei pelga. Biograafiliste sugemetega karakterdraama „Elujanu” on peatamatu McConaughey jaoks järjekordne samm edasi, kuna aidsi põdeva Ron Woodroofi rolli jaoks võttis eriti visaks muutunud mees paarkümmend kilo allagi. Kõhetuks luukereks transformeerunud näitleja…
-
1.
Režissöör Zaza Urušadze on korduvalt toonitanud, et „Mandariinid” pole poliitiline film. See on film inimestest. Ta jätab aga lisamata, et tegemist on poliitiliste inimestega – grusiin Nika ja tšetšeen Ahmed valivad oma veendumuste tõttu eri vaenupooled. Kuhu aga asetub poliitilisus lahkumises, mille tagajärjel jäävad filmis tühjaks eesti külad, või paigale jäänud Ivo erapooletuses? Maailmas ei saa jätta otsustamata, ammugi mitte sõjaolukorras – patsifism, neutraalsus ja apaatia…
-
Grusiinid on kristlased, tšetšeenid on moslemid. Grusiinid võitlevad iseseisva Abhaasia vastu, tšetšeenid võitlevad iseseisva Abhaasia poolt. Vastasseis on ilmne, ent mitte religioonipõhine. Abhaase endid ei paista „Mandariinides” esialgu kusagil.
Abhaaside-grusiinide sõda ei ole vennatapusõda, sest need kaks rahvast ei ole ei vennad, õed, lelled ega ka mingil muul viisil lähedased sugulased. Teineteise keelest nad ilma eriettevalmistuseta aru ei saa. Veel enam, ka eriettevalmistuse korral on Abhaasia-Gruusia…
-
Tõeliselt aristokraatlik vastuvõtt
Nii filmist endast kui ka sellele järgnenud arvustusvoorust paistis kohaliku kultuurielu sajandipikkune õukondlik traditsioon. On väljakujunenud tõsiasi, et Eestisse sündimise tragöödiat suudab korvata vaid kunstnikukarjäär. Kõik muud elukutsed on diskrediteeritud. Väikese möönduse võib ehk teha inseneriametile, kuid kindlasti mitte arstikutsele, „sest nii mõnigi arst on ebakompetentne ega oska õieti eesti keeltki”. Kes sooviks, üks ja ainus kord siia maailma sattununa, raisata see kogemus „eesti…
-
„Kas kuulsid,” hõikasin telekat vahtides kööki Laurale, „et „Ballaad” esitatakse välisfilmide Oscarile?”
„No kindlasti saab Oscari!” hõikas ta köögist vastu tüüpilise Laura vastuse.
Ja ma jäin mõttesse, et mis sest, kui ei saa. Kui Katrin Kissa ja Veiko Õunpuu on tublid, sahistavad nad Hollywoodi vaipadel jalgu ja heal juhul torkavad varba mõne tulevase koostööpartneri ukse vahele. Soomest on Ameerikasse filmitegijaid läinud. Eks Eestist on ka läinud ja kohe…
-
Andrzej Wajda Lech Wałęsast
Euroopa filmi suurkuju, juba 87aastase Poola režissööri Andrzej Wajda värskeim linateos on biograafiline („Wałęsa. Człowiek z nadziei”) Poola kommunismivastase vastupanu juhist, ametiühinguliikumise Solidaarsus (Solidarność) rajajast, Nobeli rahupreemia laureaadist ja uue riigi rajamise suurkujust Lech Wałęsast. Filmi on näidatud juba Veneetsia, Toronto, Rio de Janeiro, Londoni ja Chicago filmifestivalil. Poolas esilinastus film oktoobri alguses.
Walesat kehastab Poolas populaarne, neljal korral aasta parimale filminäitlejale mõeldud Poola…
-
Oktoobris peetud viiekümne seitsmendal Briti Filmiinstituudi (BFI) korraldatud Londoni festivalil säärast kraami jagus, sest tegu on eeskätt publikufestivaliga, mis on pealegi keskendunud meiegi ekraanidel kõige ulatuslikumalt esindatud ingliskeelsele filmile.
Sissejuhatuseks kolm meil juba praegu linastuvat vaatamisväärset ameerika filmi, millele Londonis pilgu peale sain. Esiteks Joseph Gordon-Levitti režissööridebüüt „Don Jon”, vaimukas tänapäevane kombekomöödia, mida eesti blogijad on üsna üksmeelselt kiitnud. Teiseks tuntud mehhiko lavastaja Alfonso Cuaróni kosmoseooper…
-
Eesti-Gruusia koostööfilmi „Mandariinid” tegevus leiab aset Abhaasias põlises eesti külas aastal 1992. Abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa, külaelanikud on sõjahirmuga Eestisse pagenud, kohale ongi viimaks jäänud vaid Ivo ja Markus. Ivo naine ja tütar läksid Eestisse, ta ise jäi maha, ei tahtnud kodukülast ära minna. (Vaat selline valik.) Markusel on aga mandariiniistandus: tema tahab kõigepealt saagi ära koristada ja alles siis Eestisse minna. On päevade…
