-
Saja aasta eest sõnastas Gustav Suits eestlase unistuse saada eurooplaseks. Vormiliselt on see unistus täitunud: oleme koputanud Euroopa liidu uksele ja meile on avatud. Juba enne liitumist hakkasime otsima uut unistust, uut ideed, uut eesmärki, aga pole siiani leidnud, ja võib-olla ei leiagi, sest eks see otsing olegi rohkem retooriline. Meil – see tähendab kaalukal osal ühiskonnast, sealhulgas selle otsustajaist – on juba iidamast-aadamast unistus, mis…
-
1.
Transnistria, ametliku nimega Dnestri-äärne Moldaavia Vabariik (Pridnestrovskaja Moldavskaja Respublika, PMR) sündis 2. septembril 1990. aastal. Formaalselt seda riiki aga ei eksisteeri sel lihtsal põhjusel, et rahvusvaheliselt ei ole keegi Transnistria iseseisvust tunnustanud ja etteruttavalt öeldes: ilmselt ka niipea tunnustama ei kipu.
Kitsas maasiil Dnestri idakaldal, mis teiselt poolt vastu Ukraina piiri käib, võtab enda alla 4163 ruutkilomeetrit, 2004. aasta rahvaloenduse andmeil oli seal 506 000 elanikku.…
-
Alguses oli sõna, ja sõna oli Jumala juures, ja sõna oli Jumal, kirjutas evangelist Johannes ligi kahe tuhande aasta eest. Meist jääb see algus juba õige kaugele. Sõnad paljunevad, me teeme neid aina juurde – nagu praegu siin: sõna, teine, kolmas –, kuid tähendust ja väge jääb neis üha vähemaks. Mida rohkem tühja loba, millest räägib Paolo Sorrentino „Suure ilu” finaal, seda enam tundub see, mis…
-
Millised on audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Raimo Jõerand, audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu esimees: Põhimõtted on meil kirjas kodulehel ja selles osas esialgu muudatusi teha pole plaanis. Mõned täpsustused võib kaasa tuua kohe jõustuv uus riigiabi andmise luba, kuid see puudutab toetuste piirmäärasid. Endiselt tunneme, et oleme audiovisuaalkunsti teenistuses. Püüame institutsioonina seda mõistet ka piiritleda,…
-
Eesti film on rahvusvaheline, nagu armastab rõhutada armastatud kriitik Jaan Ruus. Detsembris Pimedate Ööde filmifestivalil linastunud ja nüüd kinodesse jõudnud Miguel Alcantudi „Mustad teemandid” on esimene Hispaania-Portugali-Eesti koostööfilm. Eesti osa on selles filmis väike, kuid märkimisväärne. Oluline on see eelkõige meile endile, sest film toob Eesti Euroopa kaardile selliste jalgpallimaade kõrval nagu Hispaania ja Portugal, ehkki kanname teatud perifeeria märki ning film on suure spordi suhtes…
-
Manfred Vainokivi uue filmi „Riigivargad” kohta võib öelda, et see on žanriülene, ja võib öelda ka, et žanritevaheline. Ühelt poolt on tegu dokumentaalse ainesega: inimesed on filmitegijatele saatnud lugusid sellest, kuidas nõukaajal rahvas üksmeelselt riigi tagant varastas. Teiselt poolt on aines mängufilmiliku lahendus leidnud. Lugusid esitavad näitlejad, fragmentaariumi seob filmi läbiv lõputu pulmapidu, mille lavastatud stseenid kõrvuti maastikupiltidega ehitavad kujundlikult nii seisundikirjeldust kui hinnangut, misjärel lõpuks…
-
Viletsusel on venelase nägu – umbes nii võiks tõdeda pärast lühifilmide kasseti „Mitte keegi peale sinu” äravaatamist. Eks see paratamatult nõnda läheb, et kui koondada ühte kohta kokku mitu erilaadset lugu, kipuvad need ikkagi kokkuvõttes moodustama mingi kriitilise massi, mille pealt on omakorda üldistused kerged tulema. Sel nädalal esilinastunud lühifilmide kogumik koosneb kuuest filmist. See on üsnagi soliidne hulk ja kui mingi teema seejuures prevaleerima hakkab,…
-
1. Venelased
Eesti filmiajalugu algabki venelasest, täpsemalt lendur Ivan Utotškinist, kelle trikke jäädvustas Johannes Pääsuke 1912. aasta aprillis Tartus. Ka edaspidi kohtab neid valgel linal sageli. Siiski ei õigusta idanaabrite esikohale asetamist mitte arvukus, vaid tegelaste kirev ja individualiseeritud bukett.
Idanaabritega on rohkesti tegemist juba sõjaeelsete mängufilmide „Noored kotkad” ja „Tšekaa komissar Mirošnitšenko” positiivsel leeril. Mõlemas on venelased naeruväärsed tiblad: papaahad viimse võimaluseni kuklasse lükatud, maiad viina ja…
-
Kui Lars von Trier on mingis segmendis täiesti kindlalt geniaalne, siis on selleks müügitöö. Jah, muidugi on ta väga hea filmirežissöör, elus klassik ja mis kõik veel, kuid müügimehe-provokaatorina on ta absoluutselt ületamatu. Siin ma nüüd istun arvuti taga, sest ka Sirp (nagu kõik tõsiseltvõetavad väljaanded) ei saa jätta käsitlemata Trieri viimast filmi, ja nagu paljud teised kirjutajad olen minagi plindris. Kuidas sa annad hinnangu millelegi,…
-
Korratagu palju tahes, et ilu on vaataja silmades – päris nii see vist ikka ei ole. No näiteks Homer Simpson ei pea oma tütart Lisat kõigist kaunimaks mitte sellepärast, et vaatab tüdrukut isa silmade läbi. Homer kinnitab varmalt, et ta võiks koukida välja kellegi teise silmad ja toppida need oma silmakoobastesse, kuid tütar jääks tema silmis ikka ilusaks. Nii et silmad pole kõige olulisemad. Ilu peab…
