-
Aprilli esimestel nädalatel peeti Tallinnas ja Tartus järjekordne jaapani animatsiooni filmifestival ehk JAFF. Väikesest asjaarmastajatele mõeldud nišiüritusest on nüüdseks välja kasvanud arvestatava suurusega ja juba nelja kino hõlmav festival. Huvi jaapani animatsiooni vastu ei ole meil enam üksikute friikide pärusmaa, kuigi võrdluses kas või lähemate naaberriikidega on Eestis veel pikk tee minna. Populaarsus igal juhul tõuseb: seda tõestab fakt, et osale linastustest said pileti vaid kõige…
-
Kui poliitikas leiab veidraid voodipartnereid, siis muusika ja film on pealtnäha ideaalselt sobivad ja teineteist täiendavad kaaslased. Muusikafilm ühendab endas kaks kõige kaubanduslikumat kunstiliiki, mis on teineteise seltskonda otsinud esimesest helifilmist peale („Jazzlaulja”/„The Jazz Singer”, Alan Crosland, 1927). Paljude arvates kaotas filmikunst heli tulekul paradoksaalselt oma keele: ennekõike eurooplased nagu Rene Clair või vene montaažiteooria koolkond nägid heli tulekus ohtu filmikeele püsimajäämisele. Oma 1929. aasta legendaarses…
-
Joodiku jama
Üks noor mees, kena õilishing Viktor Služkin (Konstantin Habenski) hakkab aspirantuuris jooma ja visatakse ülikoolist välja. Veidi segastel asjaoludel jõuab ta koos naise ja tütrega tagasi oma kunagisse kodulinna Permi. Ta läheb ennast kooli õpetajaks pakkuma ja võetaksegi geograafiaõpetajaks vastu. Mees on õppinud bioloogiat, aga mis seal vahet. Kümnendale klassile, vastikutele teismelistele, on vaja geograafiaõpetajat.
Mees on joodik ja luuser, naine ei salli teda…
-
Nii kõlab James Gray mängufilmi „Immigrant” sisututvustus, vähemalt filmi esimese poole oma. „Immigrant” pakub huvitava vaatemängu, sest on korraga täiuslikult teostatud tänapäevase sõnumiga retrofilm ning pungub vihjetest eelmise sajandi filmi- ja kultuuriloole – ja seda kõike ometi ilma liigse epateerimiseta.
Juba filmi alguskaadrites tervitab kinopublikut Vabadussammas, paraku küll seljaga vaataja poole, ja seljaga ta filmi peategelase poole sisuliselt jääbki. James Gray filmide peategelasteks on seni alati…
-
Filmimaastikku kujundav tsensuur on keeruline sotsiaalsete väärtuste võrgustik, mis jaguneb omakorda kategooriatesse. Lihtsustatult on tegemist lahterdusega: eristatakse kunst roppusest ja vastupidi. Mõistagi muutuvad eetilised väärtused ajas ning ühes sellega muutub ka tsensuur. Siiski on võimalik täheldada läbivaid kitsaskohti loomingulise vabaduse osas. Nendeks on vägivald, seks ja vulgaarne kõnepruuk. Olulist rolli mängib religioosne, poliitiline ning sotsioloogiline taust. Näiteks on Darren Aronofsky „Noa laeva” („Noah”, 2014) ja araabia…
-
Kuidas sattusid Tallinnasse Balti filmi- ja meediakooli ning lavakunstikooli filmiõppejõuks?
Gabriel Dettre: 2002. aastal näidati PÖFFil minu filmi „Pilv Gangese kohal” („Felhö a Gangesz felett”, 2001). Siin kutsus Urmas Bereczki mind tegema filmi, mis pidi ilmuma tema välja antava Bernard Kangro kogumikuga koos. Film koosneb sketšidest, mis on inspireeritud 32st Kangro luuletusest. Toivo Tulev tegi muusika, Harriet Toompere mängib peaosas, aga filmis on kasutatud ka palju dokumentaalmaterjali.…
-
Hirm on samuti vaataja silmades kui arm, ilu ja tähendus. Varasest lapsepõlvest meenub õudusunenägu tšehhi multika „Štaflík a Špagetka” mustast ja valgest koerast. Seejärel seostus pimedusekartus tükiks ajaks Baskerville’ide koeraga Igor Maslennikovi telefilmist. Noa-aegse mustvalge teleka tillukeselt mustvalgelt ekraanilt hetkeks läbi lipsanud fosforpeni jättis mudilase maailma isegi rängema jälje kui verejanulised roomajad Mustamäe kinos Kaja vaadatud jaapani ulmekast „Legend dinosaurusest” („Kyôryû kaichô no densetsu”, Junji Kurata,…
-
„Haarang 2” on kindlasti üks eriline film. See pole film, mida saab segi ajada teiste omasugustega. Neid „teisi” lihtsalt polegi. Filmi sündmustik algab vaid kaks tundi pärast filmi esimene osa lõpu sündmusi ja suunab vaatajad ilma suuremate selgitusteta narkopesaks vooderdatud tornmaja seinte vahelt hiiglasliku Jakarta kuritegelikesse slummidesse, küsimata, kas ikka mäletatakse esimeses osas toimunut. Muidugi mitte, aga mis siis! Kirev mitmekeelne tegelaskond ja tavamõistusele vastanduvad kiired…
-
Siin peegeldub põlvkondade ja suhtumiste vahe, väärtuskriis, kus senine tõekspidamiste paradigma on end ammendanud ning uus pole veel tekkinud. Ashby annab filmiga groteskse kommentaari 1970ndate alguse Ameerika Ühendriikides valitsenud meelsusele, kus usuti pigem algava Veevalaja ajastu päästvasse jõudu. Vietnami sõda, seksrevolutsioon, Charles Manson, Woodstocki festival, Watergate’i afäär olid aluseks uuele Ameerikale, kus lootus asendus masendusega ja lennud Kuule tähesõdadega.
Seekord alustatakse filmidega aastast 1971 ja lõpetatakse Vincent…
-
Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
Eelmisel perioodil oli probleemiks majandusmõõdupuude kasutamine kultuuri juures – selle peaks omavahel selgemaks rääkima. Kultuur ei saa muutuda 100% majanduseks, siis oleks see ju majandus, mitte kultuur. Pehmed väärtused peaksid olema ka mõõdetavad ja väärtustatud. Toetada tuleks filmiettevõtteid, et need muutuksid…
