Arhitektuur
-
Praegu saab koskede vetemöllu nautida vaid paaril korral aastas. Narva kose läänepoolne astang suurvee ajal koos Kreenholmi Georgi vabrikuga, taga Joala vabrik.Madis TuuderKreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm
Eesti tööstuse ajaloos oli Kreenholmi manufaktuur kui riik, mille kuulsusetu lõpuga jäi meile kaela üüratu ja esmapilgul üle jõu käiv pärandus. Või kas siiski?
7 minutit -
Sadam peab olema kaugelt äratuntav nii vee kui ka linna poolt. See loob veepiirile omase silueti. Stuudio BairBalliet Detroiti jõeääre projekt Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2016).Vesi ühendab ja eraldab
Tallinna mereääre võlu on majade suured vahed, mis võimaldavad linnal kasvada ja täita tühikud eri moel.
7 minutit -
1935. aastal rajatud betoonaed Tallinnas Õie 42 on riiklik ehitismälestis. Kummalise gaudíliku aia rajas Estotsemendi nõuandebüroo juhataja ja tulihingeline betoonipropagandist insener Andres Grauen omatehtud vormidega.Diana HaapsalLinnaruumi kujundavad piirdeaiad
Piirdeaeda peetakse tihti vaid funktsionaalseks piirimärgiks ning selle seost hoone ehitusstiili või ajastuga ebaoluliseks – või ei osata seda märgata.
4 minutit -
Medley grafiti Tartus. Grafiti on oma pseudonüümi levitamine avalikus ruumis eesmärgiga olla nähtav. Sealjuures kõnetavad seintele jäetud tähed enamjaolt ainult grafiti keele ja sõnumitega kursis olijaid.SirlaTänavakunst tahab olla vaba
Ametlikel üritustel püütakse matkida tänavakunsti ideed kooskõlastatud raamistikus, mõistmata, et selle jõud peitub vabaduses ja sõltumatuses.
6 minutit -
Soome mõjudega Aarte talu elumaja Kuusalu kihelkonnast Virve külast (nüüd vabaõhumuuseumis).Heiki PärdiKultuur saab rikkamaks eelkõige andes
2018 on Euroopas kultuuripärandi aasta, et märgataks pärandi mitmekesisust ja riikidevahelisi mõjutusi.
4 minutit -
Kellele me arhitektuuri loome? Asi ei ole ju maailma päästmises. Tähtis on elamise ruumi kogemus. Herzog & de Meuroni Pekingi olümpiastaadion: konstruktsioon kui ornament.Dmitry P / Flickr / CCLiitreaalsus ühendab arhitektuuri, linna ja selle elaniku
Antoine Picon: „Ilmselt hakkame elama ruumides, mis ei ole loodud ainult inimestele, vaid ka masinatele. Praegu ju planeeritakse linnasid autode järgi.“
7 minutit -
Aala Buldas 20. XII 1937 – 10.I 2018
Aala Buldas
20. XII 1937 – 10.I 2018
Jaanuaris meie seast lahkunud arhitekt Aala Buldas lõpetas 1965. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi sisearhitektina ja töötas seejärel Teadusliku Restaureerimise Töökojas, projekteerides põhiliselt ajalooliste hoonete interjööre. Kiek in de Köki sisekujundusele 1968. aastal järgnes 1970. aastate teisel poolel mitu omas ajas märkimisväärset ja tänaseks legendaarset kohvikukujundust. Kohvikute Maiasmokk ja Neitsitorn (arhitekt Tiina Linna) interjöörid olid kaasaegsed, sobitudes samas suurepäraselt ajalooliste hoonetega.…1 minut -
Kelle maastikud on õigemini kujundatud? Kuidas on omavahel seotud maastik kui avalik ühisvara ning maa kui eraomand?Sander Ilvest / Postimees / ScanpixEuroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi
Maastik on demokraatia tööriist, usaldusliku partnerlussuhte alus.
4 minutit
