Arhitektuur
-
Inimmõõde ei küsi tiitleid, vaid eeldab koostööd, aktiivsust ja vastutustunnet. Kõik konverentsil kõlanud linnaruumi elavdamise projektid on ellu viidud koosloome meetodil ehk kohalike aktiivsel osalusel, ühiselt mõeldes, arutledes ja tegutsedes. Brüsseli (ajutiste) avalike ujulate projekt „Bassein on lahe“ („Pool is Cool“).Human Cities / Pool is CoolInimlikud linnad
„Disainiöö“ selleaastane konverents tõestab, et idealism ei ole kadunud ja sellest kantud head näited toetavad õhinapõhist ruumiloomet igal pool.
6 minutit -
Elmet Treier: „Disain on lahenduste ja võimaluste otsimine kitsaskohtade lahendamiseks. Professionaalselt disainitud asjad on ehitatud soovist midagi täiendada, parandada, edasi arendada. See pole pelgalt ilus, esteetiliselt nauditav ese.“Johanna TammsaluDisain parandab ja arendab
Elmet Treier: „Ökoloogiline jalajälg ei ole jalajälg, vaid suur must auk ning senise tarbimis- ja disainifilosoofia toel kaevame seda auku aina sügavamaks.“
4 minutit -
Endine Bauhausi õppejõud Marcel Breuer panustas Isokonis uudsete vineertoodete leiutamisse, disainides terve rea mööbliklassikat. Maailmakuulsa Breueri kavandatud Isokoni lamamistooli (1936) põhi vormiti Lutermas.PressifotoEesti vineerilegend tegi ilma
Lutheri vabrik, Venesta ja Isokon – kõik vineeri kui tugeva, elegantse ja taskukohase materjali eest väljas oma aja uuenduslikud ettevõtted.
7 minutit -
„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mineskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti väga lai mõiste. Küsimusele, miks ei ole osale „11 purskkaevu“ ettevõtmises ühtegi friisi kunstnikku, vastasid korraldajad, et mujalt kandideerinud kunstnikud valiti seepärast, et taheti ju ilusaid ja ainulaadseid purskkaevusid … Iseseisvatel hoolivatel kogukondadel ning kohalikul identiteedil põhineva kultuuriprogrammi juures on eriti sümpaatne postulaat, et võõras, tundmatu ja kaugelt tulnu on oodatud. Avatud meel, keskkonnahoid, ideevabadus ja erinevuste väärtustamine on lipukiri vastates küsimusele, kas oleme kindlad, et kõigile on ruumi. Kodanikualgatuste puhul ei tohiks ilmselt pahaks panna, et prillikivina läikivate ametlike projektide kõrval on palju põlve otsas tehtut, uue näitusehoone kvaliteetarhitektuuri kõrval seisab teibiga kokku kleebitud pargipaviljon ja kogupilt on esindussündmuse kohta harjumatult eklektiline. ELO KIIVETElo Kiivet„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mienskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud…1 minut -
Kui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad. Holland on pikalt olnud arhitektuurimaailma etalon, mille stiili võtsid eeskujuks lugematud üliõpilased, õppejõud ja arhitektid. Nende linnaplaneerimist hakati hindama mõnevõrra hiljem: edulugu on käinud ühte jalga nn kopenhaagenistamisega, kui inimmõõduga ruum, jalgrattaliikluse eelisarendamine ja jalakäijatänavate arvu kasvatamine on levinud üle terve maailma. Ka Leeuwardeni jalgrattataristu on eeskujulik ja kadestamisväärselt mugav: kahesuunaliste rattateede võrgustik katab linna ja tagab stressivaba liiklemise. Veesõidukitelgi on autode ees eesõigus, kuna väikesed madalad sillad on kõik tõstetavad ja läbipääsuks tõuseb sillapealne tänavajupp tihti ja sujuvalt, nii et veest takistatud liiklejad saavad samal ajal sillaalust suurt kunstiteost imetleda (Tartu, midagi sulle!). Jalakäijatel pole aga kerge – küll on kõnniteed naeruväärselt kitsad või lõpevad järsku eikusagil. Selle vajakajäämise korvab mõnusalt lohakas ja õiterikas maastikuarhitektuur ning kõikjal naeratavad aiapäkapikud. ELO KIIVETPille-Riin LarmKui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad.
Holland…1 minut -
Näitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid inspireerida kõiki kestlikumasse tulevikku panustama. „Hea uue ilma“ otsinguid kajastava väljapaneku sõnum on julgustavalt lihtne: tulevik ei ole hirmutav, vaid kutsuv – igaüks saab oma koduümbrust vormida ja luua kuitahes väikese, aga sõbralikuma maailma. Ruumid on täis hääli ja lõhnu ning mängu kujutlusvõimega. Näiteks saab läbida labürindi, mis sümboliseerib eluvalikuid (kuid miks jõuame alati samasse punkti tagasi?), vaadata maailma läbi mineviku, oleviku ja tuleviku prillide ning kõndida keldrisse toodud Waddenzee lahesopi vetikalõhnalistel liivadel tõusude ja mõõnade vahel. Lõpetuseks jääb Alice-imedemaal-efekt (või ehk Escheri sünnilinnale omane ruumitrikk?), kui külastaja leiab end keerdkäiguliselt näituselt välja astudes hoopis teisest majast hoopis teisel pool tänavat. ELO KIIVETElo KiivetNäitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid inspireerida kõiki kestlikumasse tulevikku panustama. „Hea…1 minut -
Leeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu 200 kilomeetrit pikk ühtteist linna läbiv uisusõit. Kuna selleks peab jääd olema, on selle korraldamine järjest haruldasem – viimane peeti 1997. aastal. Seetõttu otsustati jää asemel võtta friislasi ühendama vesi laiemas mõttes. Rõõmuga võib täheldada, et seal puudub meie purskkaevudele omane väikekodanlik maik. Leeuwardeni purskkaevu „Armastus“ autor Jaume Plensa on loonud kaootilisse linnaruumi raudteejaama ette justkui linnavärava. Seitse meetrit kõrged valged suletud silmadega unistavad lapsepead on teineteise poole pööratud, sest „lastele on tulevik lootust täis unistus“. Lakoonilise vormi tõttu ei ole purskkaevul ohtu muutuda kitšiks ning soliseva vee asemel hõljuv udupilv tekitab tõesti unistusliku ja mängulise ruumi. Elo KiivetPiia RuberLeeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu 200 kilomeetrit pikk ühtteist linna läbiv…1 minut -
Hiiglaslikud mälestusseinad lõikuvad maastikku jõuliselt ja efektselt. Mingil moel tuli etteantud maa-ala omavahel ühendada ja autorid Arhitektuuribüroo JVR ja Stuudio Truus on ülesande lahendanud hiigelkoridori abil.Toivo TammikMaarjamäe memoriaalidest ja avalikust ruumist
Maarjamäe ainulaadne avalik ruum väärib säilitamist, edasiarendamist ja ühendamist teiste parkidega. Loodetavasti ärgitab uue memoriaali rajamine ühenduste kvaliteeti parandama.
6 minutit -
Mälestusmärgi arhitektuurilahendus on kooskõlas rahva meenutustega: vähe on mälestusi, kus pole juttu teekonnast võõrsile, koduigatsusest ja ränkraskest tööst.Toivo Tammik„Ma oleksin nagu oma perega jälle kokku saanud“
Kommunismiohvrite memoriaal on mälestuskoht, kus meenutada, õppida ja õpetada. Seal käimise tihedus sõltub eeskätt keskmise põlvkonna väärtushoiakutest.
4 minutit
