$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kultuurriigis ei lõpe kujundustöö kunagi, kuid väikse Eesti hariduselus ei peaks pidevalt eksperimenteerima, vaid jätkama meile sobival, arukalt ajakohastatud sissetöötatud rajal.

Noortega avalikus ruumis, nende igapäevastel radadel jalutades on antropoloogi soov lihtne: „Näidake mulle oma linna.“

Kui elukohaga seotud hoiakud on pigem negatiivsed, on abi ruumiharidusest, see on töötubadest, kus õpetatakse oma elukeskkonda hoidma ja hindama.

Muutunud ühiskond ja inimvajaduste mitmekesisus pakuvad innovatsioonivõimalusi. Universaaldisain ei ole takistus ega seaduse sund, vaid kõiki kaasav looming.

Ignar Fjuk: „Linn on jagamatu. Keegi peab linnateemasid koos hoidma. Ka ei tohiks ükski amet, veel vähem riigiasutus, linnas soleerida.“
Eesti mitmekülgse ehituspärandi mõõdistusjoonistesse on talletatud kultuuriajalugu. Eriti hinnalised on joonised hävinud ehitismälestiste puhul.

Abhaasia on nagu Eestigi maailmas pisut kõrvaline koht ning mõlemat on karistatud suurte ja sõjakate naabrite ja ajast aega maad laastanud rüüsteretkedega.

Ilmar Raag: „Enne Rail Balticut ei tehtud pea kümme aastat midagi. Puudub selge arusaam suurte protsesside rutiinist, neid ei osata ühiskonna tasemel juhtida.“
Tartu planeerimiskonverentsil arutati, miks jääb planeeringuvaidlustes sageli kokkulepe saavutamata, sest just ruumis avalduvad konfliktid eriti reljeefselt.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.