-
Interneti vahendusel tegi eeltööd toodete, projektide ja design management’i kategoorias esitatud kandidaatide hindamisel ka žürii. Reaalselt saadi kokku kolmeks tunniks näitusel Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis, kus lisaks kirglikule arutelule ka kõike, mida vähegi võimalik, käega katsuti ja kasutajana järele prooviti. Ülekaalukalt võitis Veiko Liisi kilepiima voldikkann, toode, mis meeldis eranditult kõigile. Seda peeti nutikaks ja keskkonnasõbralikuks, kergelt toodetavaks ja transporditavaks, kõigile kättesaadavaks ja odavaks, esteetiliseks ja…
-
Ajarännud maa all
Kiek in de Köki uuendamisel tuli lähtuda olemasolevast jõulisest autentsest keskkonnast. Paksud paekivimüürid, torni keskosa läbiv kanal, mille kaudu vinnati vanasti esemeid, igal korrusel võlvlaes auk nagu Roomas Panteonis. Sellisesse keskkonda ei saa suhtuda vägivaldselt.
Uued disainlahendused pärinevad Leonardo Meigaselt ja vähemas mahus Ivari Männilt, kes enne tööleasumist külastasid mitmeid samalaadseid muuseume välismaal, et endale selgeks teha, millised on tänapäeva nõudmised ja ootused. Meigas on…
-
Seda, et tegu on eesmärgikindla ja jõulise naisega, tõdetakse enamikus kahe aasta tagustes portreelugudes, kui Coxist sai teise naisena UIA president, „naine, kes leidis enda jaoks arhitektuuri vähem glamuursema poole – probleemide lahendaja organisatsioonilises labürindis”. Ka omavahelises vestluses jääb kõlama tegudeinimene, kes tahab aeglaselt toimivat organisatsiooni muuta nooruslikumaks ja interaktiivsemaks, nii et hakataks teiste maailmaorganisatsioonidega rohkem suhtlema. „See on nagu suure laeva pööramine,” ohkab Cox, kes…
-
Tänane maailm
Elame praegu kontrastide maailmas: põhjapoolkera elanikkonna keskmine vanus ja üldine jõukus on suhteliselt suur võrreldes vaesema lõunapoolkera rahvastikuga. Üldine teadmiste tase ning digitaliseerituse aste erineb riigiti suuresti ning elukeskkonna iseloom varieerub ülilaial skaalal: pool maailma rahvastikust elab tihedalt asustatud linnades ja ülejäänud hajaasustusega maakeskkonnas. Esile on kerkinud mõjukad suurlinnad, majanduse kontekstis analoogselt rahvusliku kogutoodangu mõistega kasutatakse mõistet „linna kogutoodang”.
Tänases maailmas mõjutavad arenguprotsesse pigem rahvusvahelised…
-
Linnafoorum Viimsis.
Miks? Linnafoorumeid on korraldatud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Ja nüüd äkki Viimsis – kohas, mis kuidagi ei sobi eespool loetletud nimekirja täiendama. Tegemist on ju vallaga, endise kolhoosikeskuse, nüüdse magalaga. Lähemalt vaadates selgub aga, et Viimsil on Eesti linnadega sarnased linnaehituslikud probleemid ning ka siin on vaja häid ideid ja kogenud arhitekte, kes kujundaksid kohast koha ja keskusest keskuse. Viimastel aastatel on nii…
-
Kas peale teie oli veel välisosalejaid?
I. A.: Meie teada Norrast oli üks tiim, ülejäänud olid lätlased. Kokku saabus 17 võistlusprojekti, mida ei ole väga palju. Kuna võistlus oli eelregistreerimisega, siis ei oska öelda, kui paljud enne välja sõeluti. Lätlastel on tavaliselt võistlused korraldatud niimoodi, et enne võistlust valib tellija välja projekteerimistööde peatöövõtja. Väljavalitud firmal lasub kohustus koostada võistluse lähteülesanne koos muinsuskaitseliste eritingimustega, aidata Läti Arhitektide Liidul…
-
Festivali juhatab sisse seminar „Linnad kõigile – Tallinn kõigile” („Cities for All – Tallinn for All”), kus tutvustatakse eri maade näidete põhjal, kuidas „Design for All” põhimõtete järgi saab elukeskkonna kasutajale vastuvõetavamaks teha. Pikaajalist kogemust jagavad selle mõtteviisi teerajajad Pete Kercher (Itaalia), Finn Petren (Rootsi) ja Avril Accolla (Itaalia). Francesc Aragall (Hispaania) kirjeldab oma Barcelona-teemalises ettekandes, kuidas infosüsteemide korrastamine ja linna ligipääsetavuse parandamine mõjutavad kohalikku turismikäivet.…
-
Konkursitingimustes on ideekavandite vorm, mastaap, ruumiline ja ajaline ulatuvus jäetud võrdlemisi vabaks, et keskmes oleks idee ja poleks välistatud ei arhitektuursed objektid ega ühekordsed ajutised aktsioonid. Osalejatel peaksid olema vabad käed esitada probleemkohtade ja teemade lahendusi, mis tunduvad neile kõige põletavamad. Kohaspetsiifiline kunst ja arhitektuur on tänapäeval muutunud kõikehaaravateks mõisteteks, nii et koha all võib mõista nii konkreetselt piiritletud füüsilist ruumi kui ka kohta kui ajaloolisi…
-
Näituse koostamise peamine motivatsioon oli saada terviklik ülevaade Heinrich Laulu tegevusest nii praktiseeriva inseneri kui ehitusteadlasena. Tänu Els Laulule õnnestus meil näituse koostajatena ligi pääseda Heinrich Laulu isiklikule arhiivile, kus leidub huvitavaid materjale: nii loengukonspekte, ettekandeid, fotosid kui ka mitmesuguseid esemeid. Allikmaterjali sünteesimise tulemusel sündis ekspositsioon, mis peaks täitma ühe lünga eesti arhitektuuri- ja ehitusajaloo uurimises.
Heinrich Laul
Heinrich Laul omandas insenerihariduse 1939. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis esimeste…
-
Näitusega „100 maja/houses” seati enesele üks selge eesmärk: viia kohalik arhitektuuripraktika laiema vaatajaskonna ette ning tutvustada Eesti arhitektuurielu ühe kitsama valdkonna, eramuarhitektuuri kaudu. Osalemine Veneetsia arhitektuuribiennaalil annab võimaluse tuua laiema publiku ette oma värskemad, aktuaalsemad, kriitilisemad ja paremad ideed. Seal ilmnevad globaalse arhitektuurielu uusimad probleemipüstitused ja võetakse kokku olulisimad nähtused.
Veneetsia XII rahvusvahelise arhitektuuribiennaali üldkuraator, jaapani arhitekt Kazuyo Sejima nimetas biennaali üldteemaks „Inimesed kohtuvad arhitektuuris” ning on…
