-
Vestlusringi üheks peamiseks küsimuseks kujunes:
milliseid oskusi on vaja arhitektil ja kuidas nende oskusteni jõutakse? Lisaks arutleti, milline roll on seejuures praktikal ja õpingute käigus saadud teadmiste pagasil?
Toomas Paaver: Senine arhitektuuriharidus EKAs annab võimalikult laiad teadmised, mida alles praktika käigus seostama hakatakse. Kui seda ringi kitsendada, siis oleks arhitektid liiga ühekülgsed.
Artur Staškevitš: Kui antakse nii lai pagas, kas see ei hakka hoopis pärssima? Kui on väga…
-
Tehnoloogilised lahendused on tähtsad, et asju kasutada, kuid tehnoloogiline perfektsus ei garanteeri seda, et keskkond, kus me viibime, on elamisväärne ja inspireeriv. Me kõik oleme kokku puutunud toodete või masinatega, mis põhimõtteliselt töötavad laitmatult, kuid on ometi ebamugavad kasutada ning ebaloogilised. Sama kehtib ka meie igapäevase keskkonna kohta. Peale tehnoloogilise korrektsuse, mis peaks olema iga ehitise möödapääsmatu omadus, vajame me teatavat üldinimlikku arusaadavust ning kasutatavust oma…
-
Peapreemia – Sõmeru keskusehoone ja Eesti Maanteemuuseumi välialad
Seekordne kultuurkapitali aastapreemia toob 2010. aastast esile ühe õnnestunud soorituse asemel kaks tähelepanuväärset objekti. Esmakordselt otsustati peapreemia anda ühe büroo töölaualt tulnud kahele erilisele ehitisele. Salto AB nime taha koondunud kollektiivile oli möödunud aasta harukordselt särav, jäädes tähistama nii Sõmeru keskusehoone kui maanteemuuseumi välialade valmimisaega. (Siinkohal tuleb teha üks oluline õiendus. Päevauudistes on preemiasaajatena kajastatud kolm nime: Maarja…
-
Küll aga on arhitektuurikriitika teemana kahtlemata väärt seda, et sellest ikka ja jälle rääkida – või mis jälle, ei meenu, et kriitika kirjutamise kõrvalt keegi nii väga metatasandi, kirjutamise enda teemal üldse oleks sõna võtnud. Kas on millestki terviklikust üldse rääkida? Või on see nagu pimedas toas käsikaudu kobamine, nii et kõik pärast täiesti erinevaid asju kirjeldavad? Lääne arhitektuurimeedias, kus kriitika ja teooria kadumisest või paremal…
-
Arhitektuurivõistluste puhul tabab esmane kokkupuude autoriõigusega arhitekte ja tellijad juba ideekonkursi võistlusjuhendi tingimuste vormistamisel. Ideekonkursi võistlusjuhend on esimene leping, mis paneb paika arhitekti ja tellija vastastikused kohustused. Võistlusjuhendi tingimustest sõltuvad edasised läbirääkimised ja projekteerimislepingu tingimused.
Tavaliselt korraldatakse arhitektuurivõitlusi (ideekonkurss) riigi või kohaliku omavalitsuse objektide puhul. Ideekonkursi läbiviimise nõuded on reguleeritud riigihangete seaduses (RHS). Ideekonkurss on menetlus, mille tulemusena tellija võib omandada konkursi käigus žürii välja valitud kavandi…
-
Korraldaja poolele tähendab võistluse organiseerimine ajakadu, lisakulutusi võistlusülesande koostamiseks, vormistamiseks, žüriitasudeks ja preemiafondiks. Tellija kaotab ka lõpliku sõnaõiguse – avalike võistluste puhul peab žürii koosnema valdavalt eriala spetsialistidest. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on peapõhjusena, miks ei taheta arhitektuurivõistlusi teha, esile toonud just esimese – aja. Peab aga tunnistama, et paremat süsteemi kui arhitektuurivõistlus ei ole parima võimaliku projekti saamiseks välja mõeldud. Muidugi võib tellida projekti mõnelt maailmanimega…
-
Euroopa Liit muuseumihoone rahastajana
Nii polegi meil muud teha kui oodata, kas Euroopa Liit toetab meie projekti ja eraldab muuseumi ehituseks taotletavad 32 miljonit eurot või mitte. Ilma selle rahata ehitus ilmselt ei alga, ehkki projekt on juba lõppstaadiumis. Kui Kumu ehitamiseks võttis riik laenu, siis nüüd ei tehta seda.
Pikalt see ootamine siiski enam ei kesta. ERM i hoone ehitusprojekti kui Euroopa Liidu ühe liikmesriigi kultuurivaldkonna…
-
Kultuuriministeeriumi vastuskirjades 11. IV ja 19. IV vastas Jaak Allik, et EALi soov saada endale ruumid soolalaos on igati põhjendatud ning soovitas EALil alustada läbirääkimisi arhitektuurimuuseumiga. Juunis suunduski EALi eestseisus eesotsas toonase esimehe Hain Tossiga soolalattu ruumidega tutvuma ja muuseumi direktoriga läbirääkimisi pidama. Paraku teatas muuseumi juht Karin Hallas, et kontoriruumid on juba hõivatud ning keeldus liidu juhtkonda hoonesse lubamast. Samuti välistas ta edasised läbirääkimised sel…
-
Jääfestival on kogupereüritus, mille eesmärk on tuua külastajad turismi madalhooajal Pärnusse. Festivali ajaks taastub Rüütli tänaval suvine melu koos välikohvikute ja kaubandusega, siia tulevad Pärnumaa vallad oma väljapanekutega. Festivaliala arhitektuurivõistluse ülesandeks oli tekitada sündmuste süda, kokkusaamise ja infojagamise koht, kust algavad ka väljasõidud nii maal kui linnas toimuvatele üritustele. Noored arhitektid pidid kiiresti ja väikese eelarvega ehitatava katmikala arhitektuuri lahendama nii, et hooned saaksid segamatult funktsioneerida,…
-
Rohuneeme kalmistu 1997. aastal kehtestatud detailplaneeringuga (arhitekt Tiit Kaljundi) on ette nähtud lisaks matmishaudade ala laiendamisele kalmistu keskele ka urnimatuste ala, mis jääb ringikujuliselt sissepääsu tee teljele. Planeeringust kinnipidamine ei olnud aga kohustuslik ja seetõttu andis konkurss väga eripalgelisi lahendusi.
Esitatud ideekavandid saab jagada tinglikult kolme rühma: ühed, mille puhul oli lähtutud ringimotiivist, teised, kus olid aluseks võetud ristkülikukujulised ja sirgjoonelised struktuurid, ning kolmandaks vabakujulised lahendused. Suur…
