-
Kultuuriministeeriumi vastuskirjades 11. IV ja 19. IV vastas Jaak Allik, et EALi soov saada endale ruumid soolalaos on igati põhjendatud ning soovitas EALil alustada läbirääkimisi arhitektuurimuuseumiga. Juunis suunduski EALi eestseisus eesotsas toonase esimehe Hain Tossiga soolalattu ruumidega tutvuma ja muuseumi direktoriga läbirääkimisi pidama. Paraku teatas muuseumi juht Karin Hallas, et kontoriruumid on juba hõivatud ning keeldus liidu juhtkonda hoonesse lubamast. Samuti välistas ta edasised läbirääkimised sel…
-
Jääfestival on kogupereüritus, mille eesmärk on tuua külastajad turismi madalhooajal Pärnusse. Festivali ajaks taastub Rüütli tänaval suvine melu koos välikohvikute ja kaubandusega, siia tulevad Pärnumaa vallad oma väljapanekutega. Festivaliala arhitektuurivõistluse ülesandeks oli tekitada sündmuste süda, kokkusaamise ja infojagamise koht, kust algavad ka väljasõidud nii maal kui linnas toimuvatele üritustele. Noored arhitektid pidid kiiresti ja väikese eelarvega ehitatava katmikala arhitektuuri lahendama nii, et hooned saaksid segamatult funktsioneerida,…
-
Rohuneeme kalmistu 1997. aastal kehtestatud detailplaneeringuga (arhitekt Tiit Kaljundi) on ette nähtud lisaks matmishaudade ala laiendamisele kalmistu keskele ka urnimatuste ala, mis jääb ringikujuliselt sissepääsu tee teljele. Planeeringust kinnipidamine ei olnud aga kohustuslik ja seetõttu andis konkurss väga eripalgelisi lahendusi.
Esitatud ideekavandid saab jagada tinglikult kolme rühma: ühed, mille puhul oli lähtutud ringimotiivist, teised, kus olid aluseks võetud ristkülikukujulised ja sirgjoonelised struktuurid, ning kolmandaks vabakujulised lahendused. Suur…
-
Esimest korda kuulsin ma mõttest kolida arhitektuurikateeder tehnikaülikooli (tookord Tallinna Polütehniline Instituut) 1980ndatel kunstiinstituudis õppides. Ilmselt oleks selle idee elluviimine tähendanud mitmetele toonastele arhitektuuritudengitele arhitektuuriõpingute lõppu. Kes juba Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (ER KI) oli sattunud, sealt enam mujale minna ei tahtnud. ER KI ja muusikaakadeemia olid suletud ruumi kaks helget saarekest, kus hinnati vaba loovust, personaalsust ja olemuslikke väärtusi. Tõsi, ka siin ei puudunud punased ained…
-
Paralleelselt tehnikakooliga arendati Eestis ka esimest kunstikooli. 1914. aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunsttööstuskooli, mis seadis sihiks anda kunstkäsitöö üldharidust ja erialast ettevalmistust. Sellest kujunes enne II maailmasõda kõrgem kunstikool, kus sai õppida lisaks kunstidele sisearhitektuuri ja ka aiakujundust, mis oli tollane maastikuarhitektuuri ilming. Need püsisid senikaua, kui Nõukogude Liit Eesti annekteeris. Nõukogude Liidu kultuuripoliitika kohaselt „kuulus kunst rahvale” ja seda oli vaja poliitiliselt kontrollida. Kunsti…
-
Muuseumil on olnud sadu koostööpartnereid nii Eestis kui laias maailmas, aga et EAL ise end muuseumist pidevalt distantseeris, siis tundub neile, et muuseum toimetas üksi nurgas – see väide tõestab väga ilmekalt, et liidu juhtkonnas nähakse ainult oma naba ja üldse ei tajuta seda, mis tegelikult ümberringi toimub. Ülalöeldu kontekstis on uue direktori tõotus alustada koostööd arhitektidega sissemurdmine täiesti lahtisest uksest, sest koostööd arhitektidega on muuseumis…
-
Eeltoodu kehtib kindlasti ka hipodroomi ala planeeringu kohta. Alustuseks möönan, et tõenäoliselt ei juhtuks Tallinna linnaga midagi, kui hipodroom jätkaks tegevust oma senises asukohas. Ei juhtuks midagi eeldusel, kui hipodroom jätkab senise aktiivsusega. Kui anda ala aktiivsesse kasutusse, kaasnevad sellega ulatuslikud parkimis- ja müraprobleemid. Parkimisküsimus oleks eeldatavasti lahendatav, see nõuab vaid omanikult investeeringuid parkimismaja ehitusse. Elanike kurtmise hipodroomi tegevusega kaasneva liigse müra üle (kohaliku elanikuna tean,…
-
Õnneks (ja veidi ka kahjuks) on möödas need ajad, mil üldplaneeringuid või hoonestuskavasid koostati selliselt, et tõmmati läbi väljakujunenud kvartalite joonlauaga laiad tänavad ja kujundati täiesti uus keskkond kandiliste parkide, ümmarguste tiikide ja kolossaalsete kultuurimajadega. Tänapäevane linna üldplaneering on pigem olukorda kaardistav kui muutev. Tallinna üldplaneering kaardistas status quo aastal 2001 – maa funktsionaalse jaotuse, kuhu linn oli jõudnud oma küllaltki hektilise arenguga. Maade sihtotstarvete tasakaal …
-
Sellega haakub sinu roll arhitektuuriteadlasena – on ju arhitektuur kunstidest üks piiritletumaid, samas laia sotsiaalse kõlapinnaga teema, lisaks huvitab ka avalikkust vägagi linnaruum, muinsuskaitse, arhitektide võim ja vägi.
Loomulikult kõnetab arhitektuur laiemat publikut, mis omakorda on nii pluss kui miinus. Eks see tekita ka n-ö libateadust, populaarse väljundi ruum on suur. Ühtepidi võime olla õnnelikud, et kodukujundusajakirjadesse kirjutavad kunstiteadlased, samas peame endale aru andma, et see…
-
Baltisaksa taust ja traditsionalistlik arhitektuur
Ajaloolane Kaido Laurits kirjeldab oma uurimuses „Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad” (Rahvusarhiiv, Tallinn 2008) siinse baltisaksa kogukonna saatust ning demograafilisi muutusi XIX sajandi II poolest kuni 1939. aasta Umsiedlungini, mille käigus asustati Adolf Hitleri initsiatiivil PõhjaPoola aladele ümber valdav osa Baltimaade saksakeelsest elanikkonnast, teiste hulgas ka arhitekt Erich Jacoby. Gdynia linn, kus Jacoby 1941. aastal suri, oli Läänemere…
