-
Eesti arhitektuuri kohta saame infot peamiselt viiest allikast. Esiteks on võimalik minna ja mõnda maja lihtsalt vaadata, saavutada teatav empiirilis-emotsionaalne side arhitektuuriga. Teiseks on võimalik lugeda arhitektuuriajaloolaste või kriitikute lugusid arhitektuurisündmuste, -teoste või -protsesside kohta. Kolmandaks on võimalik tutvuda mõne arhitekti enesevaatluse, intervjuu või enesepaljastusega, liikuda mööda omamütoloogilist guided tour’i. Viimaseid võiks tegelikult rohkem olla. Otseallikas on emotsionaalne ja informatiivne, kuigi enesekiituse vahu mahakoorimine võib võtta…
-
Peeter I ei andnud siiski alla ning Narvast, nagu ka ülejäänud Eestimaast, sai Vene tsaaririigi osa. Sajanditega on linn palju muutunud. Juba XIX sajandi lõpuks oli barokklinn selle elanikele kitsaks jäänud ning võimaldamaks selle laienemist, lammutati esimene Dahlbergi bastionidest – Fama. 1863. aastal kustutas tsaar Aleksander I mitmete teiste linnade seas ka Narva linnakindlustused kindlusrajatiste registrist ning andis oma ukaasiga need üle linnale. Kolmele jõepoolsele bastionile…
-
Nüüd on kerkinud Vanemuise ja Ülikooli tänava nurgale uus must maja. Vaatamata oma suurusele, on SEB panga hoone esmapilgul justkui märkamatu: ei midagi läikivat ja edevat, nagu me oleme harjunud pangahoonete puhul nägema. Lihtsalt üks klots, „plomm”, mis täidab tühja augu, aga paneb sellegipoolest asjad paika. Nagu mingi võtmekivi „Tomb Rideri” filmis: see asetatakse vanasse mosaiiki ja äkki avaneb salavärav. Iseenesest on tekkinud sümpaatne väljakuruum, mille…
-
Arhitektuuriekspordi tähtsust teadvustatakse järjest selgemini ka Eestis – efektiivsuse poolest võime Soome näituseprojekti mitmes aspektis eeskujuks võtta. Siinkohal tuleb rõhutada erialainstitutsioonide koostöö olulisust kvaliteetse tulemuse saavutamisel. Soome näituseprojekti korraldavad koostöös Soome Arhitektuurimuuseum (FMA), Soome Arhitektide Liit (SAFA) ja Alvar Aalto Akadeemia. Iga institutsioon määrab korraldustiimi ja žüriisse oma liikmed, näituse paneb kokku muuseum. Et tagada värske pilk, on žürii iga kord uus, näituse ja kataloogi formaat…
-
Kui üldiselt on debatte valdkonniti tõesti vähe, siis arhitektuuri ja planeerimise küsimused tunduvad inimesi siiski huvitavat. Kui Sirbis kajastatakse seda teemat järjepidevalt, siis aeg-ajalt on arvamusi ka mujal (nt V. Kaasik, „Planeerimatuse muster”, Postimees 9. XI 2010). Kuid mind teeb murelikuks, et sellele vaatamata on vähe räägitud linnaplaneerimise mõjust turvalisusele. Viimasest ajast meenub Margit Mutso mure planeeringute mõjust kuritegevusele, kuid kahjuks hoopis teises kontekstis („Planeering – jumalik…
-
Kui vaadata riigi ja erainvestorite tellimusi, siis torkab silma, et enamasti nende projekteerijad ei kattu. Parimad Eesti bürood riigihangetest osa ei võta, välja arvatud ideekonkursipõhine riigihange, mis on sisuliselt arhitektuurivõistlus, kus võistlevad tervikideed. Eratellija ei käitu kunagi nii, nagu käitub riik. Sel lihtsal põhjusel, et ei taheta endale lähitulevikus lisamuresid. Kui riigile lõpeb projekt enamasti maja valmimisega, siis eratellija pilk ulatub vähemalt kolme aasta peale ette,…
-
Pormeistri kodumaja asub Mooni tänaval, kesklinnale lähedal, üsna suvalises keskkonnas. Siin on teisi varasemast ja ka samast ajast pärit eramuid kõrvuti autoteeninduste ja kortermajadega. Krundist väljapoole jääv ongi tähtsusetu, sellele on maja pööranud justkui selja. Tänavalt vaadates jääb sellest märkamatu, madala, kõrghaljastusse uppuva tagasihoidliku majakese mulje. Eriline koht on kõrghaljastusel: siin on nii okaspuid kui varakevaditi õrnas leherüüs ilupuid. Teadjam silm märkab maja mõnusat poolviltust joont, head…
-
Tänavu septembri keskpaigaks pidi hoone valmima, paraku aga nii ei läinud ja sissekolimise asemel tehti politseinikele ekskursioon tulevasse tööpaika, kus ruumid mannetu eksterjööri sees nägid välja nagu morbiidsed ülekuulamistoad. Lõbusaks tegi sisekujunduse vaid see, et keegi oli tellinud ruumidesse väiksed, rohkem lastele sobivad kontorilauad. Politseipealikud rahustasid alluvaid, et pole hullu, küll kõik asjad loksuvad ajapikku paika. Eks nad loksusidki. Projekteerijafirma oli muu seas unustanud ka ventilatsiooni,…
-
Tartus oli häving, oli jubedus. Kui oleksime aga viimase sõja eelsetes hõllandustes kinni olnud ning arvesse võtnud sõjajärgset olukorda, oleksime linna taastamist glorifitseerides sunnitud leppima keskmiselt kahekordse kesklinnaga, millest suurem osa pole klassitsistlik, pigem provintslik. Merisalu viitab oma artiklis käesoleval aastal kunstiakadeemia tõlgitud ja üllitatud soome õpetlase Jukka Jokilehto konserveerimise ajalugu pudutavale põhjalikule teosele. Soovitan seda faktirohket, kuid vähese üldistusega raamatut lugeda kõigil ehitusmälestiste käitlemisest…
-
Beiruti roheline tsoon lõikas linna pooleks keskkohast; kesklinna jäi vaid sõjategevus. Tänavakivide ja varemete vahel hakkasid aegamisi kasvama puud. Sõja ajal kujunes välja uus linnastruktuur, kesklinna asendasid linnaosade keskused. Linnaosadesse jaguneti usukuuluvuse järgi ja nende vahel läbikäimist polnud. Praegu, 20 aastat hiljem, on pea kogu kesklinn uuesti üles ehitatud. Beirutis on üsna tõsiselt võetud soovi unustada, sukeldutud uude ellu. Sõjajälgedega kino on paljudele liiga valus minevikupilt,…
