-
Ilma tulnu räägib ilmast
Ilmast rääkides jagame tegelikult tänava-kogemust, selles on midagi väga jalakäijalikku. Autoga tulnu kommenteerib palju tõenäolisemalt autoliiklust või parkimist. Jalgrattur avaldab ilmselt nördimust korralike rattaparklate puudumise üle.
Jalakäija saabub aga kiirusel, mis lubab soovi korral ümbruskonda põhjalikumalt uudistada ja tähele panna ka poriloikudel peegelduvaid räästaid või trepile tõstetud potis tärkavaid taimi.
Jalakäija – keegi, kes käib jala. Mingis mõttes kõlab see nagu rõhutatud põhimõte, sest…
-
Maarahva kultuur
Loodus ei salli tühja kohta ja ükski maa ei jää tühjaks. Missugused muudatused meid rahvana ka ees ei ootaks – kui säilitame oma kultuuri põhijooned, ei kao me olematusse. Inimeste siirdumine linna on küll ülemaailmne paratamatu nähtus, kuid nõustun akadeemik Einastoga, kes 17. veebruari Maalehes ütleb, et Eestile on väga oluline, et meie maaelu välja ei sureks. Maaelule on vaja luua soodsad tingimused, et…
-
Margit Mutso: Esimene maja, mis sulle arhitektina tuntust tõi, on koos Katrin Koovi ja Kaire Nõmmega projekteeritud Pärnu kontserdimaja. See sai teil tehtud väga-väga noorelt, ülikiirelt, vist isegi hulljulgelt?
Hanno Grossschmidt: Meie siis ei peljanud, hulljulge oli pigem arhitektuurivõistluse žürii, kes selle projekti välja valis, ja muidugi tellija. Eestis ongi aga tore see „teeme ära”-suhtumine. Kontserdimaja on nagu pähkel: sees on kaks tuuma – saalid ja…
-
Prognooside tegemiseks saab kasutada minevikku kirjeldavaid põhjalikke andmeid, kuid see on siiski vaid mineviku projektsioon tulevikku. Siiski on tõenäosus mineviku põhjal tulevikku ette näha küllaltki väike, toetuda saame vaid neile elementidele, mis on seni muutunud kõige vähem. Nii saame määrata pigem liikumise soovitava suuna kui täpse sihtpunkti.
Tabamatu püüdmine
Strateegiline planeerimine on seega pidev tabamatu püüdmine ehk liikumine saavutamatu eesmärgi suunas. Planeerimisseaduses kirja pandud ruumilise arengu põhimõtted …
-
Lõpetanud möödunud aasta lõpus töö siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunikuna üleriigilise planeeringu küsimustes, on sobiv aeg teha vahekokkuvõtteid. Kuna tegemist on meeskonnatööga, siis on paljud senistes dokumentides väljendatud seisukohad vaidluste ja kompromisside tulemus. Olen mitmetes küsimustes seniste tulemuste tulihingeline toetaja, samas jään mitme seisukoha osas eriarvamusele. Selles kirjutises väljendan oma isiklikke seisukohti.
„Eesti 2010” kui kogemus
Meil on olemas kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010”. Selle sisu kattub paljuski…
-
Arhitekti elukutse on seotud ruumiga nii nagu finantsisti elukutse on seotud rahaga või poliitiku elukutse ühiskonnaga. Ruum ja seosed ruumis on arhitekti leib, nendega tegelemine on ala, milleks ta on koolitatud. Kõik on lihtne ja selge, kui räägime arhitektist ja tema konkreetsest tööst majade kavandamisel – mida andekam arhitekt, seda huvitavamad majad, mida professionaalsemad majad, seda rikkam ja püsivam on elukeskkond. Keerulisemaks läheb arutelu aga siis,…
-
Tulevikus võiks arhitektuuripoliitika hõlmata kõiki nn ehitise elukaare osi – lisaks kavandamisele ka ehitus- ja haldamisprotsesse. Siinkohal on oluline selgitada, mida arhitektuuripoliitika raames täpsemalt arhitektuurivaldkonna all mõeldakse, sest vastavasisuliste arutelude käigus on selgunud, et Eestis puudub üheselt mõistetav arusaam arhitektuurist, selle olemusest ja ulatusest. Vastvalminud Eesti arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonipõhimõtetes ja Eesti Arhitektide Liidu (EA L) kommunikatsioonikavas aastateks 2011–2015 käsitletakse arhitektuurivaldkonnana ennekõike ehitatava keskkonna ruumilist planeerimist, kavandamist ja…
-
Preemia asutamise ajal kolme aasta eest elas Eesti oma ajaloo üht jõukamat ja muretumat elu, vähemalt viimase sajandi ulatuses. Laenuraha voolas kasvava hooga kinnisvarasektorisse, peaaegu et üleöö kerkisid mitte ainult majad, vaid terved uushoonestusega piirkonnad. Räägiti enne ja räägitakse ka praegu põllule ehitatud pappmajadest, kuid pigem tundub see olevat kõrvalejäänute kadedus või siis hoopis nende inimeste virin, kellele mõjub iga muutus ärritavalt. Ajalukku tagasi vaadates võime…
-
Valik arhitektuurikonkursil pälvitud preemiatest: Läti riikliku kunstimuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus – II preemia, 2010; H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli õppekorpuse juurdeehitus – II preemia, 2010; Tallinna ülikooli loomemaja ja ülikoolilinnaku hooviala arhitektuurivõistlus – I preemia, 2009; Tartu Emajõe seltsi Lodjakoda – I preemia, 2009; Tallinna linnavalitsuse uus haldushoone – ergutuspreemia; passiivmaja standarditele vastav büroohoone Tartus – I preemia, 2009; Tallinna hipodroomi ala planeering – jagatud I…
-
Gutenbergi galaktika serval sähvatab siiski veel uusi supernoovasid. Üks selline on kohe plahvatamas. Õieti on tegemist kaksiktähega lootuses, et tulevikus saab sellest kolmiktäht. Professor Rein Zobeli raamat vajab kiitmist, sest hästi varustatud raamatupoodidest on kadunud isegi riiul pealkirjaga „Arhitektuur”. 2001. aastal ilmus esmakordselt Tallinna varajast linnaehitust käsitlev raamat „Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.-14. sajandil”. 2008. aastal ilmus sama raamatu ingliskeelne tõlge ja aasta hiljem uues kujunduses…
