-
Korraldaja poolele tähendab võistluse organiseerimine ajakadu, lisakulutusi võistlusülesande koostamiseks, vormistamiseks, žüriitasudeks ja preemiafondiks. Tellija kaotab ka lõpliku sõnaõiguse – avalike võistluste puhul peab žürii koosnema valdavalt eriala spetsialistidest. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on peapõhjusena, miks ei taheta arhitektuurivõistlusi teha, esile toonud just esimese – aja. Peab aga tunnistama, et paremat süsteemi kui arhitektuurivõistlus ei ole parima võimaliku projekti saamiseks välja mõeldud. Muidugi võib tellida projekti mõnelt maailmanimega…
-
Euroopa Liit muuseumihoone rahastajana
Nii polegi meil muud teha kui oodata, kas Euroopa Liit toetab meie projekti ja eraldab muuseumi ehituseks taotletavad 32 miljonit eurot või mitte. Ilma selle rahata ehitus ilmselt ei alga, ehkki projekt on juba lõppstaadiumis. Kui Kumu ehitamiseks võttis riik laenu, siis nüüd ei tehta seda.
Pikalt see ootamine siiski enam ei kesta. ERM i hoone ehitusprojekti kui Euroopa Liidu ühe liikmesriigi kultuurivaldkonna…
-
Kultuuriministeeriumi vastuskirjades 11. IV ja 19. IV vastas Jaak Allik, et EALi soov saada endale ruumid soolalaos on igati põhjendatud ning soovitas EALil alustada läbirääkimisi arhitektuurimuuseumiga. Juunis suunduski EALi eestseisus eesotsas toonase esimehe Hain Tossiga soolalattu ruumidega tutvuma ja muuseumi direktoriga läbirääkimisi pidama. Paraku teatas muuseumi juht Karin Hallas, et kontoriruumid on juba hõivatud ning keeldus liidu juhtkonda hoonesse lubamast. Samuti välistas ta edasised läbirääkimised sel…
-
Jääfestival on kogupereüritus, mille eesmärk on tuua külastajad turismi madalhooajal Pärnusse. Festivali ajaks taastub Rüütli tänaval suvine melu koos välikohvikute ja kaubandusega, siia tulevad Pärnumaa vallad oma väljapanekutega. Festivaliala arhitektuurivõistluse ülesandeks oli tekitada sündmuste süda, kokkusaamise ja infojagamise koht, kust algavad ka väljasõidud nii maal kui linnas toimuvatele üritustele. Noored arhitektid pidid kiiresti ja väikese eelarvega ehitatava katmikala arhitektuuri lahendama nii, et hooned saaksid segamatult funktsioneerida,…
-
Rohuneeme kalmistu 1997. aastal kehtestatud detailplaneeringuga (arhitekt Tiit Kaljundi) on ette nähtud lisaks matmishaudade ala laiendamisele kalmistu keskele ka urnimatuste ala, mis jääb ringikujuliselt sissepääsu tee teljele. Planeeringust kinnipidamine ei olnud aga kohustuslik ja seetõttu andis konkurss väga eripalgelisi lahendusi.
Esitatud ideekavandid saab jagada tinglikult kolme rühma: ühed, mille puhul oli lähtutud ringimotiivist, teised, kus olid aluseks võetud ristkülikukujulised ja sirgjoonelised struktuurid, ning kolmandaks vabakujulised lahendused. Suur…
-
Esimest korda kuulsin ma mõttest kolida arhitektuurikateeder tehnikaülikooli (tookord Tallinna Polütehniline Instituut) 1980ndatel kunstiinstituudis õppides. Ilmselt oleks selle idee elluviimine tähendanud mitmetele toonastele arhitektuuritudengitele arhitektuuriõpingute lõppu. Kes juba Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (ER KI) oli sattunud, sealt enam mujale minna ei tahtnud. ER KI ja muusikaakadeemia olid suletud ruumi kaks helget saarekest, kus hinnati vaba loovust, personaalsust ja olemuslikke väärtusi. Tõsi, ka siin ei puudunud punased ained…
-
Paralleelselt tehnikakooliga arendati Eestis ka esimest kunstikooli. 1914. aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunsttööstuskooli, mis seadis sihiks anda kunstkäsitöö üldharidust ja erialast ettevalmistust. Sellest kujunes enne II maailmasõda kõrgem kunstikool, kus sai õppida lisaks kunstidele sisearhitektuuri ja ka aiakujundust, mis oli tollane maastikuarhitektuuri ilming. Need püsisid senikaua, kui Nõukogude Liit Eesti annekteeris. Nõukogude Liidu kultuuripoliitika kohaselt „kuulus kunst rahvale” ja seda oli vaja poliitiliselt kontrollida. Kunsti…
-
Muuseumil on olnud sadu koostööpartnereid nii Eestis kui laias maailmas, aga et EAL ise end muuseumist pidevalt distantseeris, siis tundub neile, et muuseum toimetas üksi nurgas – see väide tõestab väga ilmekalt, et liidu juhtkonnas nähakse ainult oma naba ja üldse ei tajuta seda, mis tegelikult ümberringi toimub. Ülalöeldu kontekstis on uue direktori tõotus alustada koostööd arhitektidega sissemurdmine täiesti lahtisest uksest, sest koostööd arhitektidega on muuseumis…
-
Eeltoodu kehtib kindlasti ka hipodroomi ala planeeringu kohta. Alustuseks möönan, et tõenäoliselt ei juhtuks Tallinna linnaga midagi, kui hipodroom jätkaks tegevust oma senises asukohas. Ei juhtuks midagi eeldusel, kui hipodroom jätkab senise aktiivsusega. Kui anda ala aktiivsesse kasutusse, kaasnevad sellega ulatuslikud parkimis- ja müraprobleemid. Parkimisküsimus oleks eeldatavasti lahendatav, see nõuab vaid omanikult investeeringuid parkimismaja ehitusse. Elanike kurtmise hipodroomi tegevusega kaasneva liigse müra üle (kohaliku elanikuna tean,…
-
Õnneks (ja veidi ka kahjuks) on möödas need ajad, mil üldplaneeringuid või hoonestuskavasid koostati selliselt, et tõmmati läbi väljakujunenud kvartalite joonlauaga laiad tänavad ja kujundati täiesti uus keskkond kandiliste parkide, ümmarguste tiikide ja kolossaalsete kultuurimajadega. Tänapäevane linna üldplaneering on pigem olukorda kaardistav kui muutev. Tallinna üldplaneering kaardistas status quo aastal 2001 – maa funktsionaalse jaotuse, kuhu linn oli jõudnud oma küllaltki hektilise arenguga. Maade sihtotstarvete tasakaal …
