-
Eesti on üks väheseid paiku maailmas, kus kultuuripärandile
on pühendatud terve kuu: aeg
rahvusvahelisest muinsuskaitsepäevast rahvusvahelise
muuseumipäevani ehk 18. aprillist 18.
maini. Tänavu tähistame seda juba kahekümne
seitsmendat korda. Kuu sissejuhatuseks on paslik
teha väike tagasivaade Tallinna möödunud
muinsusaastale.
Präänik on ikka mõjusaim õpetaja, sestap
motiveerib ka Tallinna kultuuriväärtuste amet
korra aastas õnnestunud restaureerimistöid
rahalise preemia, sooja käepigistuse ja avaliku
tähelepanuga. 2001. aastal, kui kehtestati Tallinnas
üldplaneeringuga linna esimesed miljööalad,
seati kõrvuti uute piirangutega kohe
sisse ka restaureerimistoetused ja -preemiad.
See, et…
-
Need kolm hoonetüüpi on viimase sajandi jooksul selgelt mõjutanud ja kujundanud Tallinna arhitektuurset ilmet ja identiteeti. Oma argisuses (võrreldes nt kirikute või avalike hoonetega) on need elamutüübid saanud seni aga teenimatult vähe tähelepanu. Kortermajade korrashoid oli nõukogude ajal majavalitsuste, taasiseseisvunud vabariigi ajal aga tihedalt vahetuvate omanike korraldada. Viimasel ajal on paljuski tänu miljööalade osakonna tööle, ent kindlasti ka üldise teabe ja võimaluste kasvu tõttu nende korrastamisel…
-
Betooni kasutatakse igapäevases kõnepruugis sageli millegi negatiivse iseloomustamiseks, olgu põlastavalt öeldud „betoonkast”, (kultuuri)ehitiste puhul väljend „betooni valatud raha” või sobimatu suurusega hoone puhul „betoonkolakas” või „betoonkoloss”, andmata aru, et kriitikaalused hooned ei pruugi tegelikult olla üldse mitte betoonist. Sõna „betoon” tähendab siinkohal kõike koledat, rasket ja ebameeldivat. On aga olemas ka teist tüüpi inimesi, selliseid, kes armastavad seda enamiku meelest külma ja kõledat materjali iseäranis soojalt.…
-
Elujõulised ideed annavad linnale võimaluse mõõta ja arutada strateegiliste stsenaariumide ja lahenduste üle, ning teha otsuseid. „Tallinna idees” on seatud sihiks läheneda linna ruumilisele planeerimisele terviklikult. Raamatus tuuakse esile tänase ja homse linna seisukohalt olulised ruumilised õppetunnid. Ei tohi enam olla valglinnastumist – linn peab tihenema. Samal ajal tuleb aga kaitsta ka linlikku pärandit, silmas pidada tuleviku ühiskonna vajadusi – olemuselt on linn elav keskkond. „Tallinna…
-
Raamatus on esitatud rida üldisemaid ideid. Alustame Tallinna tihendamise mõttest.
O. A.: Töö käigus vaadati, kuhu on Tallinna kesklinnas võimalik lisada hoonestust, leiti, et sellist ala on palju. Kesklinna piirkonda lisati 100 000 inimest. Seda tehti märkamatult: tihendati olemasolevat struktuuri järgides, keegi ei lisanud ühtlasele hoonestusele pilvelõhkujaid.
Tallinna on võimalik tihendada ja linna vajadused on planeeringutega tegelikult juba ka mitmekordselt kaetud. Siiski võetakse arendamiseks ikkagi ette suured…
-
Puud ei ole puud ja majad ei ole majad, ütles Evald Aaviku usumees Pühale Tõnule. Kunstiga on sama lugu. Valimiskampaania imitatsioon on teater, koduvideo on film, klaasist rist on skulptuur ja blogi on kirjandus. Reklaam on kunst, kokandus on kunst, kriitika on kunst, müümine on kunst. Ja kui kõik on kunst, siis pole miski kunst, sest keegi ei tea, mis üldse on kunst. Miski ei erista…
-
Uut (sh arhitektuuri, eriti progressiivsemat osa sellest) on nähtud olemasoleva suhtes solvavana, millegina, mis on juurtetu ja arusaamatu. Talvistu nõustub siiski vajadusega korraldada arhitektuurivõistlusi. Järgnevalt esitan sisulise õienduse artiklile, faktivigade parandamise jätan märkustena lõppu.
Pucheri-Brambergeri juhtum
Arhitektuurivõistluse resultaadina on Tartusse Siili tänavale valmis ehitatud esimene austria arhitektide Thomas Pucheri ja Alfred Brambergeri büroo projekteeritud maja. Viidates sellele ja ka viimase aja teistele (enamikus siiski vist pealinna) näidetele,…
-
Kultuuripärandit ei saa defineerida mingist ajalisest piirist lähtuvalt, see ulatub välja tänasesse päeva. Asjad ja nähtused ei pea ootama, et saada kultuuripärandiks, ja sellena ei pea katkema nende side tänapäevaga. Kõigest, mida me loome, saab kultuuripärand loomise hetkel. Kõigest siiski ei saa kultuuripärandit, kuid valikut mõjutab rohkem asja olemus, mitte aeg. Ent just aeg ja sellega muutuvad sotsiaalsed väärtushinnangud on need, mis mõjutavad kultuuripärandi sisu. Väärtuslik…
-
Tiina-Mall Kreemi doktoritöö puudutab luterlike kirikute arhitektuuri ja sisustust Eestis keiser Aleksander II ajal (1855–1881). XIX sajandil, sealhulgas doktoritöös vaadeldaval kitsamal perioodil, ehitatud või radikaalselt rekonstrueeritud kirikuid on meil palju ja põnevaid, kuid uuritud on seda teemat vähe. Isegi XIX sajandi agulimajad on viimasel ajal rohkem tähelepanu pälvinud, rääkimata siis talurahvaarhitektuurist või mõisahoonetest. Osalt on sakraalarhitektuur ja kirikusisustus uurijate tähelepanu alt kõrvale jäänud seetõttu, et nõukogude…
-
Meenub paarkümmend aastat vana soome arhitektide hala: teil seal Viro’s on veel nii palju põnevaid väljakutseid uute hoonete näol, meie Suomi’s peame aga leppima jäänustega – eramute ja nende abihoonetega, mis veel on ehitamata. Kui mul on tulnud reisiseltsilistega viimase viie aasta jooksul sõita läbi Poola, olen juhtinud nende tähelepanu sellele, et minu teada ei ole poola arhitektuur maailmakaardil, aga eesti oma on. Vaadake suvalist arhitektuuriväljaannet…
