-
Eeltoodu kehtib kindlasti ka hipodroomi ala planeeringu kohta. Alustuseks möönan, et tõenäoliselt ei juhtuks Tallinna linnaga midagi, kui hipodroom jätkaks tegevust oma senises asukohas. Ei juhtuks midagi eeldusel, kui hipodroom jätkab senise aktiivsusega. Kui anda ala aktiivsesse kasutusse, kaasnevad sellega ulatuslikud parkimis- ja müraprobleemid. Parkimisküsimus oleks eeldatavasti lahendatav, see nõuab vaid omanikult investeeringuid parkimismaja ehitusse. Elanike kurtmise hipodroomi tegevusega kaasneva liigse müra üle (kohaliku elanikuna tean,…
-
Õnneks (ja veidi ka kahjuks) on möödas need ajad, mil üldplaneeringuid või hoonestuskavasid koostati selliselt, et tõmmati läbi väljakujunenud kvartalite joonlauaga laiad tänavad ja kujundati täiesti uus keskkond kandiliste parkide, ümmarguste tiikide ja kolossaalsete kultuurimajadega. Tänapäevane linna üldplaneering on pigem olukorda kaardistav kui muutev. Tallinna üldplaneering kaardistas status quo aastal 2001 – maa funktsionaalse jaotuse, kuhu linn oli jõudnud oma küllaltki hektilise arenguga. Maade sihtotstarvete tasakaal …
-
Sellega haakub sinu roll arhitektuuriteadlasena – on ju arhitektuur kunstidest üks piiritletumaid, samas laia sotsiaalse kõlapinnaga teema, lisaks huvitab ka avalikkust vägagi linnaruum, muinsuskaitse, arhitektide võim ja vägi.
Loomulikult kõnetab arhitektuur laiemat publikut, mis omakorda on nii pluss kui miinus. Eks see tekita ka n-ö libateadust, populaarse väljundi ruum on suur. Ühtepidi võime olla õnnelikud, et kodukujundusajakirjadesse kirjutavad kunstiteadlased, samas peame endale aru andma, et see…
-
Baltisaksa taust ja traditsionalistlik arhitektuur
Ajaloolane Kaido Laurits kirjeldab oma uurimuses „Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad” (Rahvusarhiiv, Tallinn 2008) siinse baltisaksa kogukonna saatust ning demograafilisi muutusi XIX sajandi II poolest kuni 1939. aasta Umsiedlungini, mille käigus asustati Adolf Hitleri initsiatiivil PõhjaPoola aladele ümber valdav osa Baltimaade saksakeelsest elanikkonnast, teiste hulgas ka arhitekt Erich Jacoby. Gdynia linn, kus Jacoby 1941. aastal suri, oli Läänemere…
-
Margit Mutso: Eesti Arhitektide Liit on kõige vanem arhitektuuriorganisatsioon Eestis. Kuidas teile tundub, kas arhitektidel on oma loomeliitu jätkuvalt vaja või hakkab ta ennast ammendama?
Ülar Mark: Kutseühingud, mis olid ühtlasi vastastikuse abi ühingud, said alguse juba keskajal. Tsunfti reeglid olid kirja pandud põhikirjas ehk skraas, mis nägi ette ka uute käsitööliste ettevalmistamise korra. Aja jooksul on kutseühingute funktsioonid muutunud, olulisemad ülesanded on aga jäänud: tegutsemislubade andmine,…
-
Kui Allik läks, siis tuli ministeeriumis nagu mingi murdumine – nii tundub. Maad hakkas võtma bürokraatia ning paljud (muidugi ei saa ma kõigi eest rääkida) kultuuriasutused avastasid ühel hetkel, et nad ei ole ministeeriumiga enam ühel pool, vaid vastamisi. Ka arhitektuurimuuseumis hakkas järjest enam tunduma, et asjad toimuvad mitte tänu, vaid vaatamata kultuuriministeeriumile. Paistab, et tänaseks on ministeeriumi ja kultuuriasutuste vaheline barjäär juba üsna kõrgeks kasvatatud.…
-
Eesmärk ei saa aga olla lihtsalt leheruumi täitmine, kirjutamine kirjutamise pärast või lihtsalt sündmuste fikseerimine. Arhitektuuriringkonnad on pidevalt olnud rahulolematud, et ajakirjandus linnakeskkonnale ja ehituskunstile piisavalt tähelepanu ei pööra, et inimeste arusaamad arhitektuurist ja linnaplaneerimisest on algelised ja iganenud ning neil puudub üldjuhul selleteemaline haritus. Kui lapsed juba esimestest klassidest õpivad tundma loodusseadusi ja looduskeskkonda, siis ehitatud keskkond, kus nad iga päev elavad, ja selle tekkimise…
-
Iga ministri portfellis on peidus Eesti ruumilise sidususe võrgustikud: Partsil – euromaanteed ja digikiirtee, Lukasel – koolivõrk, Jänesel – teatrivõrk, Aaviksool – pataljonid ja tagala, Pomerantsil – konstaablivõrk, Langil – vanglavõrk, Tamkivil – rohevõrgustik jne. Parafraseerides pühapäevaõhtust telesarja – ega härra minister ole sotsiaalse sidususega hiljaks jäänud? Nii nagu võitjate põlvkond pärandab edasi heaolu, on vaesed kandmas teist põlve edasi vaesust. Vaeste ja vaesusriski-perede arv kasvab,…
-
Ökoloogiline progress ei ole Reinbergi sõnul ainult meisterliku kalkuleerimise vili, see on vähemalt samal määral ka disainivõtete tagajärg (hoone mass, funktsioonide jaotumine, ruumi kuju ja materjalid) ehk sellega tekib päikesega arvestava arhitektuuri kui mainstream’i šanss ja see võiks olla integreeritud ka Euroopa ehitusstandarditega. Seda siduvat rolli peaks täitma just arhitekt, kes ütleb vastutustundlikule arendajale, et hinna ja keskkonnakulukuse või energiatõhususe ja disaini nõuded ei ole vastandlikud,…
-
Sissejuhatus
Öeldakse, et üks asi, milles iga inimene end eksperdiks peab, on arhitektuur. Seda seetõttu, et maja on väga igapäevane nähtus, ilma milleta hakkama ei saa: katus, sein, uks, aken – elamu. Maastikuarhitektuur kui ehituskunsti1 üks osa kuulub samuti üldteabe hulka. Kui hoone arhitektuuri või ka sisearhitektuuri puhul ollakse valmis möönma (mõningase) erialase hariduse vajalikkust, siis maastikuarhitekt võiks olla justkui igaüks – ole ainult usin ja…
