-
Margit Mutso: Kuidas sa jõudsid põhu kui ehitusmaterjalini? Tavaliselt üks arhitekt end materjalivalikuga ei piira.
Rene Valner: Ega see põhuvärk tegelikult olegi kõige olulisem. Majasse peab suhtuma nii, nagu me suhtume näiteks riietesse: igaüks saab aru, et on vahe, kas soe pesu on sünteetilisest materjalist või meriinovillast. Matkajad inimesed mõistavad seda eriti hästi. Kui sõidad kaks nädalat näiteks süstaga, seljas sünteetiline pesu, siis on hais selline, et seda…
-
Salto hoonete puhul on oluline eelkõige kolmemõõtmeline ruumiline kogemus, millest tulenes ka loogiline valik esitada oma tegevuse vahekokkuvõttena mõeldud näitusel makette. Ühelt poolt on see arhitektuuri representeerimisviisidest kõige vaatajasõbralikum – lihtne, ligitõmbav, emotsionaalne ja suhteliselt realistlik, teiselt poolt annab aga makett kõige puhtamal kujul edasi arhitektide endi ettekujutust ja kontseptsiooni objektist, vähendatud mastaabiga ideaalmaailma, kus muutub kõnekaks ka maketi enda esteetika. Nii on Salto maketinäitus ühtaegu…
-
Räägin siinkohal tavast allutada arhitektuursed ja linnaehituslikud otsustused ajaloopõhisele maailmapildile. Millegipärast on institutsionaliseeritud ajalugu eelistatud teiste käsitlusviiside ees. Kuidas see käib? Selleks, et arhitektuur ja linnaehitus alluks ajaloole, on vaja läbi viia mõned meelevaldsed koloniseerimistehted: esimene samm on ajaloo ümbernimetamine kultuuriks ja teine samm on võtta endale õigus otsustada, mis on väärtus. Tallinnas on selle koha hõivanud kultuuriväärtuste amet – kui üks institutsioon esindab kultuuri väärtusi,…
-
Heas elukeskkonnas pole töötust, lapsed saavad hea koolihariduse jne. Samuti loetakse oluliseks elukeskkonna kvaliteedi mõõdupuuks raha kohalolu, sel juhul kasutatakse ka sõna „majanduskeskkond”. Need mõisted või väljendid on omal kohal, kuid ei kirjelda täpselt ühte valdkonda, ühte elu osa, mida nimetatakse ehitamiseks. Majade ehitamise kõrval võib ehitamiseks nimetada kõike, mis on inimkätega loodud. Toon siinjuures vabal valikul välja mõned keskkonda mõjutavad elemendid: maanteed, raudteed, sadamad, elektriliinid,…
-
Arhitektuuri ja avaliku ruumi pärast südant valutavate kaaskodanike hulgas on üha süvenenud tunne, et midagi on mäda siin Eesti riigis. Eks see oli ajendiks ja tõukejõuks kõnealustele protsessidele ja tänaseks on vormistatud dokument „Kontseptsioon. Arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti, valitsusarhitekti) institutsiooni loomiseks”, mille autor on riigiõiguse asjatundja Jüri Raidla oma kolleegidega.
Kontseptsiooni loomisel on läbitud mitmeid etappe, muu hulgas korraldati 2007. aastal koostöös kultuuriministeeriumiga konverents „Riik, arhitektuur ja ruumiline planeerimine”. Ürituse…
-
Ruumi kui väärtuse kaitsmine ja arendamine eeldab nii regulatiivsete kui ka institutsionaalsete abinõude rakendamist. Tänaseks välja pakutud riigiarhitekti ameti projekti kohaselt saaks riigiarhitekti institutsioon nimetatud abinõude hulgas olema kesksel kohal. Valitsuse koalitsioonilepingu punkt 7 toetab riigiarhitekti ideed järgmiselt: „Arukam haldus: ehitus- ja planeerimistegevuse seadustiku loomise käigus kaalume riigiarhitekti ametikoha loomist ning planeerimistegevuse viimist keskkonna või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse”.
Ruumi kaitse
Ruumilist planeerimist reguleerib planeerimisseadus, mis kaitseb nii üksikisikute…
-
Kuidas suunata turiste Tallinnast kaugemale? Kas siin võiks aidata kultuuriliste identiteetide eesmärgipärane ehitamine?
Siin on kaks küsimust. Te kas peategi hoidma turiste kontsentreeritult ühes kohas või vastupidi, peate töötama just selle nimel, et nad reisiksid üle Eesti. Mõlemal variandil on oma head ja vead. Kui turistide liikumismarsruuti laiendada, siis laiendate ka kasusaajate ringi. Kui jääda kontsentreerituse juurde, on turiste palju lihtsam juhtida ning hoida ära turismi negatiivsed…
-
Oleme tudengite planeeringud pannud avalikuks vaatamiseks üles ning tutvustanud neid ka Otepää vallavolikogule. Seni on tulnud vaid positiivset vastukaja. Saadud kogemuse põhjal võib kinnitada, et kohalikel omavalitsustel tuleb kindlasti teha rohkem koostööd ülikoolidega. Valmistame omalt poolt ette koostöölepingut, millega pakume EKA tudengitele praktikabaasi Otepääl ning vastu ootame häid mõtteid ja lahendusi Otepää linna ja selle lähiümbruse planeerimise jaoks.
Veljo Kaasik, professor:
Kodumaal liikudes oleme üsnagi mobiilsed. Arvame tundvat…
-
Platsi ääres seisavad postkontor, päästekomando ja vallamaja, mis on pööranud väljakule selja; varasemate plaanide järgi pidi linna keskus tulema praeguse turu kohale. Vallavalitsus püstitas tudengitele lähteülesandega hulga küsimusi, millele oodati erapooletut, värsket ja julget lahendust. Otepääle loodeti leida suurt, kõikehõlmavat ideed, mille saaks edaspidi planeerimisel aluseks võtta. Võtsime vabaduse vaadata Otepääd laiemalt, tulevikku suunatud pilguga, muretsemata liigselt maakasutuse, üksikute omanike huvide, poliitiliste ja majanduslike mõjude pärast.…
-
Muudatused ühiskonnas
Ühiskonna kiire areng toob esile palju elukeskkonna korraldamisega seotud probleeme: vanad süsteemid ei toimi enam, uued tuleb olemasolevatesse ära paigutada. Vajadus muudatuste järele on seadnud ka kultuurimiljöö säilitamise uute väljakutsete ette. Juba praegu konkureerivad linnad, külad ja vallad suuremal või vähemal määral atraktiivsuses, et oma elanikele, ettevõtjaile ja turistidele rohkem meeldida. See seab suured ootused paiga kultuurile, elukeskkonnale ja seeläbi ka kultuurimiljööle, mis on nende…
