-
Mõni mõis
Peateemana mõisaid käsitlev väljaanne annab esindusliku pildi sellest, mis on viimastel aastatel toimunud mõisate restaureerimisel. Arvestades viimaste aastate madalseisu ja nukra alatooniga üldpilti ehitismälestiste kaitsel, on selle aasta saak ootamatult rikkalik ja kõrgel tasemel. Kümme raamatus esitletud mõisa on vaid viimase aasta koorekiht. Anton Pärna sissejuhatavale artiklile mõisakoolide restaureerimise rahastamisprogrammist oleks lisaks oodanud ka midagi üldistavamat, midagi, mis võtaks kokku mõisate restaureerimise hetkeseisu ja tulevikutoonid.…
-
Ka mina arvan, et meie kultuuripärand on alarahastatud ning väga kehvas seisukorras muinsuskaitse all olevate hoonete arv kasvab kiiremini, kui jõutakse neid korda teha, kuid ainult rahale keskendumine ei too kaasa positiivset murrangut. Enne kui keskenduda muinsuskaitsepoliitikale, tuleb ära parandada Heino Kääni loos esinevad ebatäpsused. Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng” eelarve on 2011. aastal 560 486 eurot, mitte üle poole miljardi euro. Summade eest, mida programmi raames…
-
Teist alternatiivset lähenemist tutvustas uurija ja õppejõud Alan Prohm, kes rõhutas, et igasugune tunnetamine on ruumiline. Selle asemel et uurida vorme, peaks uurima organismide vastastikust mõju. Protsessuaalsus ehitatud keskkonnas on aktiivne ja katseline, ruume tajutakse kujutletavate maabumispunktide (landing site) kaudu. Tegemist on vaatenurgaga, mille puhul pööratakse enam tähelepanu arhitektuuri kasutaja füüsilisusele, tema koordinatsioonile loodavas ruumis.
Kuna loovad tehnikad on otseselt seotud kunstimaailma sisearenguga, toodi mitmetes ettekannetes näiteid…
-
Minu õppimisajast on legendaarsed üle Eesti tõmbenumbriks kujunenud ER KI peod. Õppejõududest meenub aga esimesena kompositsiooni õppejõudude tandem – TomingasMurdmaa, suhteliselt etteaimamatu paar, kes jõudis loengule sageli erilises konditsioonis, aga alati jõudis; ei mäleta, et tund oleks seetõttu ära jäänud. Murdmaa oli see mees, kus julges postmoderni pealetungi alguses sellele vastu töötada. Tema pidas arhitektuuri aluseks vormitunnet. Pärastine elu koos „wow” arhitektuurivärgiga on selle põhimõtte…
-
Tomomi Hayashi: Välja oli kuulutatud küll rahvusvaheline võistlus, kuid võistlustingimused olid vaid eesti keeles ja võistluskeel oli samuti eesti keel, ilmselt mujalt palju töid ei tulnud.
See, et võistluskeel on kohapealne keel, on levinud kõikjal Euroopa riikides – sellega hoitakse oma turgu, ega meiegi siis lahkemad ole . . . .
T. R.: Nagu näha, ka see ei päästa. Võidutöö oli laitmatus eesti keeles, aga selle taga oli Austria büroo, kes…
-
Füüsilise katsekeskkonna rajamine
Targa Maja keskuse ambitsioon on alustada selle nišši loomist Eestis. Selleks on plaanis rajada hoonekompleks, kuhu eespool nimetatud tehnoloogiad koondada ning kus nende koostoimet katsetada. Kavandatav hoonestu moodustab unikaalse katsekeskkonna, mis hakkab toimima laborina, pakkudes valdkonna ettevõtetele väärtuslikku võimalust saada oma tootearenduseks hädavajalikku tagasisidet otse tarbijalt. Katsekeskkond arvestab tulevikku, rõhk on energia säästmisel, arvestatakse energiakasutuse integreerimise vajadusi ning kõikide süsteemide omavahelist koostoimet. Katsetamise peamine…
-
Kui arhitektuurikonkursid on saanud Eestis juba üsna tavapäraseks, siis planeeringukonkursse tuleb ette palju harvem, ehkki planeeringuliste ideede võrdlemine on olulisemgi. Head kavatsused linnaruumi arendamisel võivad tihti jääda realiseerimata vaid seepärast, et ideede võistlemise etapp tundub arendajale esmapilgul liigse aja- ja rahakuluna. Oma kogemusele ja praktikale tuginedes julgen väita, et see pole kindlasti nii. Aga teinekord juhtub, et võistluse vajadust pole vaja vägisi tõestada, vaid läheb nii,…
-
1990ndatel toimusid päris mitmes Eesti väikelinnas arhitektuurivõistlused, mille eesmärk oli leida lahend linna nõukogude perioodil hääbunud keskosale: Räpina, Jõgeva, Põlva, Võru, Rakvere. Rakvere oli üks vähestest, kus paberilt ka tegudeni jõuti. Erinevalt enamikust väikelinnadest on siin pidevalt tööl olnud ka oma linnaarhitekt, kes linna ruumilisel arengul silma peal hoiab ja seda koordineerib. Rakvere juhtivad poliitikud on olnud keskmisest arhitektuurihuvilisemad ja -teadlikumad.
Rakvere olulisemate hoonete ja planeeringute puhul on…
-
Nagu suurte preemiatega ikka järgnesid pressiteatele emotsioonidest tulvil hõisked rahvusvaheliste ajalehtede esikaantel: „erakordne saavutus”, „tõeline väljakutse”, „elu parim võimalus” või „absoluutne tipp”. 33st riigist asjaomase valdkonna professionaalide esitatud 343 projekti hulgast valitud võidutöö viis suuremat konkurenti olid noorteteater Brüsselis (MDMA ), XXI sajandi kunsti muuseum Roomas (Zaha Hadid), Taani Raadio Kontserdimaja Kopenhaagenis (Jean Nouvel), Akropolise muuseum Ateenas (Bernard Tschumi) ja rehabilitatsioonikeskus Hollandis Arnhemis (Koen van Velsen).…
-
Millised siis on need linna kohustused, mis on üldplaneeringus justkui täitmata? Kõige lihtsam on teha arvutus õppeasutuste vajaduse kohta prognoositud lisanduva inimhulga tarvis. Koolihariduse pakkumine on omavalitsuse kohustus, siin pole mõtet hämada, justkui võiks äri- või elamuehitusmaale arendaja soovil juhuslikult tekkida mõni põhikool, gümnaasium vms. Kui praegu on linnaosas 18 lasteaeda, 9 üldhariduskooli, 2 kutseõppeasutust ja 1 rakenduslik kõrgkool, mis kuuluvad munitsipaal- või riigiomandisse, siis arengukavas…
