-
Füüsilise katsekeskkonna rajamine
Targa Maja keskuse ambitsioon on alustada selle nišši loomist Eestis. Selleks on plaanis rajada hoonekompleks, kuhu eespool nimetatud tehnoloogiad koondada ning kus nende koostoimet katsetada. Kavandatav hoonestu moodustab unikaalse katsekeskkonna, mis hakkab toimima laborina, pakkudes valdkonna ettevõtetele väärtuslikku võimalust saada oma tootearenduseks hädavajalikku tagasisidet otse tarbijalt. Katsekeskkond arvestab tulevikku, rõhk on energia säästmisel, arvestatakse energiakasutuse integreerimise vajadusi ning kõikide süsteemide omavahelist koostoimet. Katsetamise peamine…
-
Kui arhitektuurikonkursid on saanud Eestis juba üsna tavapäraseks, siis planeeringukonkursse tuleb ette palju harvem, ehkki planeeringuliste ideede võrdlemine on olulisemgi. Head kavatsused linnaruumi arendamisel võivad tihti jääda realiseerimata vaid seepärast, et ideede võistlemise etapp tundub arendajale esmapilgul liigse aja- ja rahakuluna. Oma kogemusele ja praktikale tuginedes julgen väita, et see pole kindlasti nii. Aga teinekord juhtub, et võistluse vajadust pole vaja vägisi tõestada, vaid läheb nii,…
-
1990ndatel toimusid päris mitmes Eesti väikelinnas arhitektuurivõistlused, mille eesmärk oli leida lahend linna nõukogude perioodil hääbunud keskosale: Räpina, Jõgeva, Põlva, Võru, Rakvere. Rakvere oli üks vähestest, kus paberilt ka tegudeni jõuti. Erinevalt enamikust väikelinnadest on siin pidevalt tööl olnud ka oma linnaarhitekt, kes linna ruumilisel arengul silma peal hoiab ja seda koordineerib. Rakvere juhtivad poliitikud on olnud keskmisest arhitektuurihuvilisemad ja -teadlikumad.
Rakvere olulisemate hoonete ja planeeringute puhul on…
-
Nagu suurte preemiatega ikka järgnesid pressiteatele emotsioonidest tulvil hõisked rahvusvaheliste ajalehtede esikaantel: „erakordne saavutus”, „tõeline väljakutse”, „elu parim võimalus” või „absoluutne tipp”. 33st riigist asjaomase valdkonna professionaalide esitatud 343 projekti hulgast valitud võidutöö viis suuremat konkurenti olid noorteteater Brüsselis (MDMA ), XXI sajandi kunsti muuseum Roomas (Zaha Hadid), Taani Raadio Kontserdimaja Kopenhaagenis (Jean Nouvel), Akropolise muuseum Ateenas (Bernard Tschumi) ja rehabilitatsioonikeskus Hollandis Arnhemis (Koen van Velsen).…
-
Millised siis on need linna kohustused, mis on üldplaneeringus justkui täitmata? Kõige lihtsam on teha arvutus õppeasutuste vajaduse kohta prognoositud lisanduva inimhulga tarvis. Koolihariduse pakkumine on omavalitsuse kohustus, siin pole mõtet hämada, justkui võiks äri- või elamuehitusmaale arendaja soovil juhuslikult tekkida mõni põhikool, gümnaasium vms. Kui praegu on linnaosas 18 lasteaeda, 9 üldhariduskooli, 2 kutseõppeasutust ja 1 rakenduslik kõrgkool, mis kuuluvad munitsipaal- või riigiomandisse, siis arengukavas…
-
Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetlusprotsessis langeb Indrek Saarepera arvamuslugu vägagi sobivasse ajajärku. Just praegu on parim aeg tagasisideks, see võimaldab kõnealuses planeerimisdokumendis paremini kajastada Põhja-Tallinna arengupotentsiaali. Just arengupotentsiaali, sest tänases käsitluses ei saa üldplaneeringut pidada otseselt linnaosa ruumilist arengut suunavaks dokumendiks. Arutlemata hetkel selle üle, kas selline lähenemine on kõige õigem, tuleb nentida, et üldplaneering ei ole halduspraktikas üheselt seotud linna eelarvega. Sisuliselt tähendab see seda, et üldplaneeringus…
-
Kooli lõpetajatele lubatakse töökohti maastikukujunduse-, planeerimise-, insenerija arhitektuuribüroodes, linna- ja vallavalitsustes, maakonnavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes, keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes, (rakendus)kõrgharidus- ja täienduskoolituse asutustes.
Vestlusest maastikuarhitektuuri osakonna koordinaatori Toomas Muruga selgub, et ainsana Eestis on maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala viieaastane õppekava EFLA (European Federation for Landscape Architecture) poolt tunnustatud ja haridus- ja teadusministeeriumi täisakrediteeringuga. Bakalaureuseõppesse võetakse 2011. aastal tasuta kohtadele 18 üliõpilast (riigi tellimus 16) ja kuni 25 üliõpilast tasulistele…
-
Ka koostöö RKASiga konkursside korraldamisel on olnud vaevarikas – põhiaur läheb juriidiliste küsimuste ja autoriõiguse üle vaidlemisele. RKASi spetsialistidega kohtudes on võimalik neid küsimusi üsna mõistlikult arutada, aga kui mängu tuleb amet kui aparaat ise oma kafkalikus võimsuses, siis jookseks justkui must kass kõnelejate vahelt läbi ja arhitektuur kui väärtushinnang on tabu, paaria. Elari Udami mure noorte arhitektide turuletuleku üle pole paraku sugugi tõsiseltvõetav: riigihangetel ja…
-
Margit Mutso: Oleme seisus, kus 147 miljoni euro kulutamiseks hoonete energiatõhususe tõstmiseks on aega poolteist aastat. See on väga lühike aeg. Ehitamiseks vajaliku projekti koostamine võtab tavaliselt juba oma pool aastat, siia lisandub veel aeg, mis kulub riigihangete läbiviimiseks ja ehitamiseks. Miks saadud raha paigutamisega nii kiire on?
Elari Udam: Ma ei ole pädev sellele küsimusele vastama, täpsemalt teab seda keskkonnaministeerium. Arvan et paljud riigid, nende seas…
-
Ka tänavuses nominendinimistus leiduvad Toivo Raidmetsa toolid „Poi” ja „Kai” ning iste „Kolmjalg”. Ega see pole halb, kui keegi on jätkuvalt produktiivne. Aga kus on teised mööblidisainerid? Kas Eestis on ainult Raidmets pluss veel üks-kaks loojat? Maris Kerge kirjutab edasi: „Teise osa igakevadise preemiaürituse ootuspärasusest moodustavad enesele märkamatult no-tahakssellist-heledate-seintega-minimalistlikkukodu-nagu-te-alati-teete-suhtumisega tellijate ohvriks langenud sisearhitektide tööd.” Ka selline töö on tänavu kandidaatide seas olemas – eramu Leppneemes (autorid…
