-
Aktiivset rannariba ühe väikelinna mõistes on Kuressaares vähe. Kui kunagi tekitas minus elevust ühe eakama inimese tunnistus, et ta pole kunagi käinud pealinnas, siis hoopis kummastavamana mõjub täna tõsiasi, et on põliseid kuressaarlasi, kes pole viimasel kümnendil lossipargi taha mere äärde sattunud. Pealinna pole inimesel asja olnud, see on mõistetav, kuid – elada merelinnas mereta? Kui 2008. aasta sügisel hakati pragmaatiliselt arutama Kuressaare staadioni kolimist oma…
-
Noblessneri sadama kohaidentiteedi loovad mälestised, mis on ühelt poolt mastaapsed (valukoda), teiselt poolt jällegi nähtamatud (slipp oma raudteerelssidega). Mõlemad on väärtuslikud ning vajavad eksponeerimist.
Ent siin on ka hulgaliselt hilisematest perioodidest pärit väheväärtuslikku tööstusarhitektuuri, mida pole mõtet säilitada. Planeeringu eesmärk on luua elukondlik keskkond, viia siit välja tootmine ja avada rannaala promenaad linnakodanikele.
Konkursi võidutööga planeeritakse alale kvartaliplokid ja punktmajad. Punktmajad on paigutatud kaldatsooni, nende ümber tekib rohkem…
-
Kuhu veekeskus on plaanitud?
Koht veekeskusele sai pakutud linnapoolsesse lahesoppi. Mõte tuli puhtalt loodusest enesest, sest meri täidab seda muulitagust nurka pidevalt liiva ja sodiga. Kaldajoone korrigeerimine suunaks aga rannahoovuse siit mööda ja sodi siia enam ei koguneks. Ka meregeoloogid leidsid, et see on väga hea mõte. Veekeskuse saab galerii abil hotelliga ühendada, nii et inimesed ei pea õuest läbi minema. Selline lahendus tõmbaks hotelli käima, tooks…
-
Väljak võiks rääkida nii mõndagi sellest, mis siinkandis kakskümmend aastat tagasi juhtus: soomusjõudude saabumisest Tallinna lähistele, Jeltsini üleskutsest sõjaväelastele, Rahvarinde miitingust Vabaduse väljakul, 69st poolthäälest, mis anti Eesti Vabariigi ülemnõukogus otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest” poolt või järgmise päeva ärevatest sündmustest Teletorni juures. Teemasid jätkub. Millest räägivad renoveeritud kohvik kõlakoda, lillepeenrad, graniitsillutis või purskkaev? Viitavad need kuidagi 20. augusti sündmustele, räägib see sel päeval äärmusest äärmusesse lõõmanud…
-
Üks põhiküsimusi oli, kas see väljak ka „hakkab tööle”. Arhitektid kasutavad sellist kaunis rumalat ingliskeele mõjulist väljendit – „hakkab tööle”. Mis tema ikka tööle hakkab, oluline on, kas inimesed hakkavad seda kasutama, kas see on õigesti paigas, kas me oleme saanud asjast õigesti aru, kas suudame luua sellise keskkonna, mis on inimestele vastuvõetav. Mulle tundub, et see on vist tõesti nõnda läinud.
-
Müüritisi markeerib väljaku graniitkattes tumeda kiviga sillutis. Müüri kohal võinuks siiski kas või mingis väikeses lõigus olla ka ülavalgus ehk klaaskate nagu näiteks Harju tänava otsas välja kaevatud eeltorni vundamendi kohal. See juhtinuks väljakul jalutajate tähelepanu rohkem maa-alusele ehitisele. Ilmselt kardeti, et selline kõrgendus võib takistada paraadide pidamist, kuigi on päris selge, et kolonnide rivistust ja liikumist saab korraldada ka sellise „laeakna” olemasolul. Maa alla on…
-
UNESCO – õilis missioon või poliitiline tööriist
Konventsiooni tuntuim väljund on maailmapärandi nimekiri, kuhu on kantud 725 kultuuri-, 183 loodus- ja 28 segapärandi (kultuur + loodus) objekti.1 Suuresti kriiside ja hädadega tegeleva UNESCO süsteemis on nimekiri üsnagi erandlik autahvel. Nimekirja laiem eesmärk on tunnustada, väärtustada ja kaitsta peale sinna kantud paikade ka inimkonna pärandit laiemalt.
Nimekiri ei ole paraku ainult õilis missioon, vaid ka tõhus tööriist vastuolulistes rahvusvahelistes…
-
Milleks TAB?
Eesti arhitektuur on välisriikides suhteliselt tundmatu. Veneetsia biennaalil käimine on oluline traditsioon, kuid selle kõrval on kuni viimaste aastateni olnud väga vähe sündmusi, kus Eesti arhitektuur (ja sellega seotud inimesed) välisriikide kolleegidega kokku puutuksid. Üks paremaid võimalusi välisnäituste kõrval enda tutvustamiseks, aga ka välismaiste värskete ideede näitamiseks kohalikule rahvale on välisarhitektide Eestisse toomine. Selleks on vaja huvitavat ja mitmekülgse programmiga festivali või konverentsi. TAB i…
-
Lembit on merest kaldale sikutatud, Patarei müürid langenud, vesilennukite angaarides avatakse peatselt meremuuseum, ohvitseride staabihoonete vahele kavandatakse mereteemalist mängumaastikku. Suur osa, kui mitte just enamik neist asjadest, on juba kirjeldatud, arvele võetud, fotografeeritud, ümber jutustatud või registreeritud. Meie kavatsus oli kirjeldada pigem ülejäänut: seda, mis toimub, kui midagi ei toimu, aega, inimesi, autosid ja pilvi. 4 Kuidas kirjeldada olematut kohta, seda, mis on veel mõtetes, siis paberil,…
-
Linnade südames paiknevad sadamad on ajalooliselt olnud linnade piiri tagused sadamad, millest linnade kasvades on saanud kesklinnasadamad. Tänane kaubaveo kasv ja kauba liikumine konteinerites nõuab sadamate laiendamist, mida aga tihe linnastruktuur takistab. Seetõttu ehitatakse uued kaubasadamad logistiliselt parematesse asukohtadesse ning linnasadamad kaotavad oma koha kaubaveo sõlmpunktidena. Sadamate tühjenevad maaalad annavad aga võimaluse tuua mere äärde linn ja tugevdada seeläbi regiooni ja ka kogu linna identiteeti. Sellist…
