-
Suurürituse õnnestunuim osa oli välismaiste peaesinejate ülesastumine. Kahtlemata tekitas enim elevust superstaar Jan Gehli emotsionaalne ettekanne, kuid see ei jätnud sugugi varju ka teisi suuri tegijaid: Mary Bowman (Suurbritannia), Maria Ignatieva (Rootsi), Antje Stokman (Saksamaa), Elias Torres (Hispaania), Tilman Latz (Saksamaa), Juliette Bailly-Maitre (Prantsusmaa). Kongress jagunes pealoenguteks ja nende vahel toimunud plenaarsessioonideks (3-4 sessiooni korraga), kus käsitleti eri teemasid lühiformaadis ettekannetes, millele järgnes arutelu.
Protsessist osasaamine
Maailma maastikuarhitektide…
-
Puitarhitektuuri võistlusel riigi imagoloogia ja propagandaga ei tegeletud, siin hinnati tarku lahendusi. Konkursi žüriisse kuulusid peale minu arhitektid Peeter Pere ja Urmas Elmik ning insenerid Targo Kalamees, Indrek Peterson ja Märt Riistop. Mitmedki arhitektuurselt lahenduselt kaasakiskuvad hooned pudenesid sõelast läbi, kuna insenerid osutasid nende ehituslikele vigadele või lihtsalt ebaotstarbekatele lahendustele: puidu vastupidavust mitte arvestavatele liialt toestatud konstruktsioonidele või pelgalt esteetilistel põhjustel loodud ebaotstarbekalt tillukestele aknaplekkidele, sellistele…
-
Üks oluline valdkond arhitektide jaoks on arhitektuuriharidus. Vaevalt said kunstiakadeemia ja tehnikakõrgkool omavahel olulistes asjades kokku lepitud, kui pinnale kerkis uus arhitektuuriõpet planeeriv kõrgkool – Tallinna tehnikaülikool. Kui otstarbekas on see suures pildis vaadatuna, sellele on plaan keskenduda juba uuel aastal. Omaette valus teema on aga kunstiakadeemia füüsilise keskkonna saatus, mis on kogu aasta vältel vaikselt meediapildis tuksunud ning millele aasta lõpupäevil ka üks konkreetne vastus…
-
Kummituslinnastumisest pole pääsu (olnud) ühelgi postindustriaalsel lääneriigil. Õpetlikke näiteid, kuidas olukorrast minimaalsete armidega välja tulla, võib tuua lähemalt Soomest (Nurmes, Heinola, Imatra) või kaugemalt Ida-Saksamaalt (Scwedt, Hoyerswerda). Kõigil juhtudel on linnade ümberkorraldamine võtnud aega kümme kuni viisteist aastat. Eesti kummituslinnadest on kirjutanud IdaVirumaa näitel Kaarel Tarand,3 kutsudes maapiirkondade asemel toetusraha andma väikelinnadele. Nõustun, tegutseda tuleb kohe ja radikaalselt, sest iga aastaga läheb lagunevate linnade päästmine kulukamaks…
-
Sotsiaalne irdumine
Paneelelamute elanikkonda iseloomustab suur sotsiaalne irdumine ja see ei ole ainult linna probleem. Aet Annist kirjeldab „linlikku huvipuudust” ka Eesti keskuskülas.* Selle nähtuse juured on nii ruumilises kui ka sotsiaalses keskkonnas. Muudatused ühiskonnas on keeranud segi inimeste omavahelised sotsiaalsed, majanduslikud ja hierarhilised sidemed, mille tulemusel on üles kerkinud hulk probleeme, mis väljenduvad nii inimeste vaimses kui ka füüsilises tervises, võimaluses mõista enda ümber toimuvat ja…
-
März ei jõudnud praegu katsetuse faasist edasi, kuid on näha, et näiteks lugemisgruppe jms tekib juurde juba mitmes kohas. Loodetavasti julgustas März omaalgatuslikkust laiemalt, näidates, et kui läbi mõelda, millised on vajadused siin ja praegu, ning olemasolevaid ressursse rakendada, on midagi võimalik ette võtta. Seoses sellega, et mitmed grupid on hiljuti avanud n-ö oma koha, kerkib huvitav probleem: ühelt poolt on selline paljusus väga teretulnud, kuid…
-
Volberg pajatas oma noorusajast, elust, projekteerimispraktikast, aga ka arhitektuurisündmustest, eriti armastas ta rääkida päevakohastel arhitektuuriteemadel. Ta hoidis end alati nendega kursis, oli elu lõpuni väga huvitatud arhitektuuri käekäigust. Enne 1979 aasta arhitektide liidu murdelist kongressi kirjutas ta, et tuleb liidule uus luud valida. Põllutöökojast, kus ta oli Ehitustalituse juhataja, rääkis tihti. Ei mäleta aga, et ta kunagi oleks nostalgiliseks muutunud.
August Volbergil oli väga hea mälu. Kord…
-
Meie taluehituse tüübiks 60-70 aastat tagasi oli koosehitus, milline on arenenud välja pika aja kestel kindlakujuliselt nii konstruktsioonilt, kui ka välisvormilt. See koosehituse tüüp heade proportsioonidega, mõjuva imposantse kujuga, sobis suurepäraselt ümbritsevasse maastikku. Viimaste aastakümnete kiire majanduslik areng ja maareform muutsid põhjalikult taluehituste otstarbe. Sellepärast tuli leida uusi ehituslisi põhimõtteid ja vorme. Uuteks ehitusviisideks puudus aga kindel ja otstarbekohane läbikaalutud eeskuju. Loomulikult oleks pidanud taluehitused arenema…
-
Kunstiakadeemia puhul on selge, et siinsed ruumid on sootuks teise iseloomuga kui enamikus ülikoolides, kus üliõpilastel on vaja peamiselt auditooriume loengute tarvis. Kunstiakadeemia tudengite õppest moodustab suure osa materiaalne looming: joonistamine, maalimine, skulptuuride, makettide, disaintoodete jms tegemine. Ruumid ja sisustus erineb valdkonniti. Tööruumis peab saama töid hoida kogu selle valmimisprotsessi vältel, ei ole ju mõeldav, et suuremõõtmeline monumentaalteos vahepeal koju viiakse. Seetõttu on kunstiakadeemia üliõpilase kohta…
-
Olen korduvalt rõhutanud, et avalikku huvi ei saa võrdsustada avaliku arvamusega. Seda isegi juhul, kui arvamuse avaldajaid on palju. Pean siiski möönma, et avaliku huvi võimaliku riive indikaatoriks võib olla väljendatud vastuseisukohtade olemasolu. Loomulikult kajastavad vastuseisukohad enamalt jaolt avaldaja erahuvisid, aga, nagu eelpool öeldud, ka erahuvide kaitstuse tagamine toimub laiemalt võttes avalikes huvides. Järelikult taandub küsimus taas tasakaalule.
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue hoone ehitamise ümber ei ole…
