-
Olin noor 24aastane mees ja Üprus võttis mu kohe oma hoole alla. Minust sai sümboolne poeg naisele, kel polnud lapsi. Arvan, et ka Ants Heina ja Juhan Maistet pidas ta oma poegadeks, ehk veel mõnd teistki, ei tea ju kõike. Üprus pakkus mulle võimaluse mõisate uurimises kaasa lüüa. Töö Tallinna vanalinna päästmiseks oli juba lõpetatud. Vähemalt juriidiliselt. Et seda imelist linna tänapäeval siin-seal lagastatakse, pole Helmi…
-
Neist esimeses valdkonnas jõudis ta põhjapanevate järeldusteni, mis mitmekesistasid senist ettekujutust nii kaupmehe- kui käsitöölise-elamust. Plaanimaterjali analüüsile tuginedes tõi ta esile sellised mõisted nagu õues paiknev väikeelamu, poe või kauplusega samastatav väikeelamu ehk elupood (bude) ja elukelder. Üprus oskas kvartalite ja kinnistute sisemuses, tuginedes 1825. aasta plaanimaterjalile, näha linnas rohealasid ja aedu, mida senised, põhiliselt kirjalikke allikaid kasutanud uurijad polnud täheldanud. Kindlasti oleks ka pilt…
-
1993. aastast linna staatuses Loksa on tähelepanuväärse ajalooga Eesti väikeasula. Sealne tellisetehas, mis II maailmasõja eel varustas Tallinna kõrval ka Helsingi ja Peterburi ehitusfirmasid, asutati 1874. aastal. Laevaehitusele, mis nagu tellisetootminegi on tänaseks paraku lõppenud, pandi alus 1903. aastal, mil valmis esimene elling. Loksa arhitektuursetest väärtustest hävis Nõukogude okupatsiooni ajal palju, kuid kiriku ning mõnede tsaariaegsete suvitusvillade kõrval leidub sealse ehituspärandi hulgas ka ainulaadne art déco…
-
Kondo, kes oma sõnul kulutab raha pigem heliplaatide ostmisele kui arhitektuuriajakirjadele, on loomulik talent, lisandub veel erakordne töökus. Tema ja ta büroo kuus arhitekti töötavad seitse päeva nädalas ja enamasti rohkem kui neliteist tundi päevas. Ingliskeelseid arhitektuuriraamatuid Kondo ka ei loe. Võib-olla just sellistest mõneti julgetest ja šabloonivabadest otsustest tuleneb ka tema loominguline omapära. Kondol on läinud hästi: ta on küll seni projekteerinud ainult väikesemahulisi objekte,…
-
Ajakirja „Ehituskunst” väljaandmisega seonduvast. Loometoetuse taotluste läbivaatamine. Tallinna arhitektuuribiennaali ettevalmistamine. Arhitektide täiendusõppe kava läbivaatamine ja (vajadusel) täiendusettepanekute tegemine. Arhitektide täiendusõppe kava heakskiitmine. Eesti Kultuuri Koja töögruppidesse arhitektuurivaldkonna esindajate määramine. EALi juhatus peab vajalikuks arendada EALi välissuhtlust. Ülevaade Otepääl toimunud energiatõhususe ümarlauast. RKASi tüüplepingud. Arhitektide ja arhitektuuribüroode konkurentsivõime suurendamiseks mõeldud koolituste läbiviimine (sh energiatõhusa projekteerimise koolitus). Arhitektuuripoliitika uuendamine. Riik arhitektuuri tellijana peaks olema eeskujuks eratellijatele. Riigi tellitud…
-
1920.-1930. aastad
Eesti Arhitektide Liit (EAL) on Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EAÜ loomise eeldus oli piisava hulga arhitektide olemasolu vabariigi algusaastatel. Professiooni ja kutseala paremaks organiseerimiseks ühendasid nad oma jõud. Ühingu asutamiskoosolek peeti 1921. aasta 8. oktoobril Tallinnas Ehituspeavalitsuse ruumides Kaarli koguduse majas Komandandi teel. Osales 15 arhitekti: Karl Burman, Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Christfried Lehbert, Aleksander …
-
Kunstiinstituudi aegu olid Tallinna agulite poolkeldrid täis kunstnikke ja kunstitudengeid. Paljudes puitmajades oli vaid puuküte, pliit või ahi, mida täiendas enamasti hädine elektriradiaator. Kergelt läppunud agulihõng kandus tudengitega linnatänavatele, Moskva kohvikusse ja kooli. Boheemlaslik elu kulges ühest agulimaja-alusest teise, üsna sageli läksid seal segamini päevad ja ööd. Keldriateljeed olid täis elu, loomingut ja pidu. Ümber Tallinna vanalinna kaarduv agulivöö kogub järjest populaarsust. Siin ei ela…
-
Rannaala laiendamine ja ranna kasutamise parandamine on kavas olnud aastaid. Nõukogude ajal planeeriti Pärnusse ja Pärnu ümbruskonda massiliselt sanatooriumikohti. Küllap tehtaks sama praegugi, kui oleks vaid turgu. Tervisevete kombinaadistumise kõige viimaseks verstapostiks võib lugeda 2004. aastal avatud Tervise Paradiisi spaad, mis oma suuruse ja odava plekise välimusega mõjus juba valmides eilse lahendusena.
Ranna-ala arendamisest
Ranna ja mere kasutusvõimaluste avardumisega on vajadus ranna-ala laiendada järjest pakilisem. Mõningast leevendust tõi…
-
I vaatus: pillerkaar
Kadrioru väliskunsti muuseumi ekspositsioon sai kaheks nädalaks kuraator Villem Tomiste valitud lisandused: nii püsinäituse vahele kui Madalmaade maalikunsti temaatilistesse tubadesse oli paigutatud mitmesuguste kontseptuaalsete teoste makette. Nagu kataloogis lubatud, rikkus see ekspositsiooni senise status quo, kuid rikkus lihtsa lükkega otsekohe ka tavapärased arusaamad ühe, õigemini mõlema näituse terviklikkusest. Arhitektuuri roll taustana või eksponaadina sai mitmekordselt pea peale pööratud. See oli ilus ja hõrk dialoog,…
-
Indrek Allmann, žürii liige; Arhitektuurivõistlusi korraldatakse kõikjal maailmas selleks, et leida parim arhitektuurne lahend. Hea arhitektuur on innovaatiline, selle loomine tähendab tihtipeale üldlevinud reeglite eiramist. Võistluse žürii töö on otsustada, kas piiride nihutamine on andnud parema tulemuse. Žürii arutab ka võimalusi, kuidas parim töö viia kooskõlla regulatsioonidega. Vahel on selleks vaja muuta tööd, vahel aga regulatsioone. Rahvusvahelise konkursi Marriott Riga hotelli puhul näiteks rikkus meie võidutöö…
