-
Ühest üleskutsest ei ole palju tolku, aga vahel on hea korrakski mõelda suurelt. Huvitav on vaadata, kuidas maailma arhitektid on seda teemat interpreteerinud, kuivõrd see teema neile korda läheb. Vist läheb, päris paljudele. Enam ei räägita niivõrd ilusatest majadest, põnevatest vormidest, originaalsetest detailidest. Mitte et need poleks olulised, on ikka, aga peatähelepanu on suurtel tõsistel teemadel: kuidas elada pärast katastroofi, kuidas elada vaesuses, kuidas tagada kestlik…
-
Kui eelmiste aastate varjualuste puhul on ehk olnud kõige meeldejäävam nende skulpturaalne efektne vorm, mis pakub metsarajal ootamatut silmailu, siis „Laas” on oma olemuselt natuke praktilisem – see võiks kuskil rannakarjamaal olla täitsa tore ja isegi vajalik.
Seitsme aasta jooksul on Pedaspeale neid vahvaid ehitisi loodud, selle aja jooksul on mõnest toonasest tudengist juba õppejõudki saanud. Varjualuse ehitamine on tore traditsioon ja tudengitele nagu väike malev, kus…
-
Kuidas olete nüüd, mil juba oma alal pisut aega tegutsenud, valikuga rahul?
K. Kaldam: Olen rahul, enamasti ikka kohe väga rahul. Vahel, kui hing täis saab, siis mõtlen, et miks. Miks oli vaja arhitektuurieriala valida?! See töö võib olla väga tänamatu. Arvan, et vähesed mõistavad, kui palju pingutust, aega ja tööd ühele projektile kulub. See mõistmatus peegeldub ka arhitektide palgas ja lõpuks oleme lihtsalt oma eriala fanaatikud…
-
Infrastruktuuri seosed arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriga on meid alati huvitanud, eelkõige see, kuidas mõjutab loominguline lähenemine taristu olemust, mis on seotud pigem normide kui loova mõtlemisega. Peaaegu kõik infrastruktuuri objektid kannavad humaanseid eesmärke, kuid on täiesti ignorantsed keskkonna suhtes. Meie installatsioon on teerada, mis on sillutatud vastu ootusi batuudiga. Pakkusime ühe teelõigu raames selle kasutajale võimaluse näha ümbrust teistmoodi: emotsionaalselt, kolmemõõtmeliselt ja kiirusel, mida üldjuhul kohmakas inimene…
-
Ehitatud keskkonna loomisel kehtib juba 2002. aasta novembrist majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, millega on kinnitatud nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes. Nii elu- kui avaliku keskkonna loojate ja tellijate töölaual puudus aga abistav Eesti eripärast lähtuv juhendmaterjal, mis seoks omavahel kõik normid kogu projekteerimise ja planeerimistegevuse ulatuses. Valminud suunavas materjalis vaadeldakse loodavat inimkeskselt: kuidas elada, tarbida ja toimida vähem ressursse raiskavalt, kuid…
-
Lubatud kahest ostupreemiast jäi üks sobiva kandidaadi puudumisel välja andmata, aga õnneks leidsime kolm auhinnaväärilist kavandit. Kõlab ehk kriitiliselt, kuid vaid üks töö võitis konkursi, teised preemiad olid ei rohkemat kui osake motivatsiooniprogrammist. Nii erines I ja II koha töö plaanilahendus nagu öö ja päev. II ja isegi III koha töö ei oleks muutmata kujul peremajadeks sobinud. Päris kindlasti mitte nii hästi, kui I koha pälvinud…
-
25. juulil avati Tartus Kaarsillal näitus „Jõeruum” (mille on koostanud Jarmo Kauge, Ingrid Ruudi ja Tiit Sild, graafilise disaini autor on Marje Eelma). Mida näitusel esitletakse, millise eesmärgi näitusele seadsite?
Tiit Sild, arhitekt: Läbi linna voolav vesi kätkeb endas suurt sümboolset, aga enamasti ka majanduslikku potentsiaali. Linnu teatakse neid läbivate jõgede järgi ning paljud linnad on sündinudki tänu jõgedele. Tartu linn tekkis ühe teooria kohaselt just Emajõe…
-
Žüriisse kuulusid ühelt poolt arhitektuuriga, teiselt poolt filmiga seotud inimesed ning aruteludes, mis laekunud tööde ümber keerlesid, avanes kaks üsna isemoodi vaatenurka arhitektuurifilmile. Kui arhitektidele oli oluline väljavalitud teema ja ka objektid, mida filmi pakuti, siis filmiga seotud žüriiliikmed otsisid eelkõige head lugu, midagi, mis köidaks vaatajat.
Olgu kohe öeldud, et esimese koha valik ei olnud enne pikemat diskussiooni üksmeelne. Professionaalsed filmimehed hindasid kõige potentsiaalsemaks OÜ Davai…
-
Ometi on tore, et vanu puitmaju vähemasti Kadriorus, Kalamajas ja Pelgulinnas väärtustatakse ning isegi jõukas inimene ei häbene elada enam ümberehitatud töölisbarakis. Endisaegsetest agulitest on saamas ümbruskonnast teadliku, mõneti ka uue vaimsusega seotud elustiili kantsid. Imagoloogiliselt ei ole kahjuks nii hästi läinud ääretult ergutava arhitektuuri, linnaarenguliste kihistuste ning ülla maastikuga Koplil. Loodetavasti aitab sulnist suvemiljööd kultiveeriv näitus Kopli piirkonna meeldivama kuvandi loomisele veidikenegi kaasa.
Väljapanek on mahukas…
-
Peamiselt jaotati läbikäidavad lahingu- ja majutuskambrid nii: vaheseinaga eraldati maapoolne anfilaad, tekkinud koridorist eraldati omakorda mere poole jääv osa vaheseinaga kahe kambrina. Mereäärse goržihoone esimesele korrusele ehitati ka töökojad, teravnurgalisse flešihoonesse ambulantsi- ja kontoriruumid. Vangla tarvis ei olnud ruumid muidugi ideaalsed.1 Selle tekkimine endisesse kaitseehitisse oli juhuslik ja keskkonna suhtes ajastuomaselt vägivaldnegi, kuid tänaseks on seegi kihistus meile loomulik osa ehitise ajaloos.
Sõdadevahelisel ajal ehitati vanglasse uus…
