-
Lubatud kahest ostupreemiast jäi üks sobiva kandidaadi puudumisel välja andmata, aga õnneks leidsime kolm auhinnaväärilist kavandit. Kõlab ehk kriitiliselt, kuid vaid üks töö võitis konkursi, teised preemiad olid ei rohkemat kui osake motivatsiooniprogrammist. Nii erines I ja II koha töö plaanilahendus nagu öö ja päev. II ja isegi III koha töö ei oleks muutmata kujul peremajadeks sobinud. Päris kindlasti mitte nii hästi, kui I koha pälvinud…
-
25. juulil avati Tartus Kaarsillal näitus „Jõeruum” (mille on koostanud Jarmo Kauge, Ingrid Ruudi ja Tiit Sild, graafilise disaini autor on Marje Eelma). Mida näitusel esitletakse, millise eesmärgi näitusele seadsite?
Tiit Sild, arhitekt: Läbi linna voolav vesi kätkeb endas suurt sümboolset, aga enamasti ka majanduslikku potentsiaali. Linnu teatakse neid läbivate jõgede järgi ning paljud linnad on sündinudki tänu jõgedele. Tartu linn tekkis ühe teooria kohaselt just Emajõe…
-
Žüriisse kuulusid ühelt poolt arhitektuuriga, teiselt poolt filmiga seotud inimesed ning aruteludes, mis laekunud tööde ümber keerlesid, avanes kaks üsna isemoodi vaatenurka arhitektuurifilmile. Kui arhitektidele oli oluline väljavalitud teema ja ka objektid, mida filmi pakuti, siis filmiga seotud žüriiliikmed otsisid eelkõige head lugu, midagi, mis köidaks vaatajat.
Olgu kohe öeldud, et esimese koha valik ei olnud enne pikemat diskussiooni üksmeelne. Professionaalsed filmimehed hindasid kõige potentsiaalsemaks OÜ Davai…
-
Ometi on tore, et vanu puitmaju vähemasti Kadriorus, Kalamajas ja Pelgulinnas väärtustatakse ning isegi jõukas inimene ei häbene elada enam ümberehitatud töölisbarakis. Endisaegsetest agulitest on saamas ümbruskonnast teadliku, mõneti ka uue vaimsusega seotud elustiili kantsid. Imagoloogiliselt ei ole kahjuks nii hästi läinud ääretult ergutava arhitektuuri, linnaarenguliste kihistuste ning ülla maastikuga Koplil. Loodetavasti aitab sulnist suvemiljööd kultiveeriv näitus Kopli piirkonna meeldivama kuvandi loomisele veidikenegi kaasa.
Väljapanek on mahukas…
-
Peamiselt jaotati läbikäidavad lahingu- ja majutuskambrid nii: vaheseinaga eraldati maapoolne anfilaad, tekkinud koridorist eraldati omakorda mere poole jääv osa vaheseinaga kahe kambrina. Mereäärse goržihoone esimesele korrusele ehitati ka töökojad, teravnurgalisse flešihoonesse ambulantsi- ja kontoriruumid. Vangla tarvis ei olnud ruumid muidugi ideaalsed.1 Selle tekkimine endisesse kaitseehitisse oli juhuslik ja keskkonna suhtes ajastuomaselt vägivaldnegi, kuid tänaseks on seegi kihistus meile loomulik osa ehitise ajaloos.
Sõdadevahelisel ajal ehitati vanglasse uus…
-
Seadustest sünnib imelisi asju. Ehitusseaduse järgi on iga aluspinnaga kohakindlalt ühendatud terviklik asi (mis kaunis emakeel!) ehitis, näiteks infotahvel, ning eranditult kõigi ehitiste püstitamiseks oli seni tarvis hankida ehitusluba. Sest nii oli ametnikel kõige lihtsam. Seadust parandati ja ime küll, MKA ja maaomaniku nõusolekul võib nüüd kuni ühe meetri laiuse ja kahe meetri pikkuse teabetahvli kuni kahe ja poole meetri kõrgusele paigaldada ilma ehitusloata.
Riik on läinud…
-
Moodne aedlinn
Tampere messi peateema on moodne aedlinn, mis tähendab, et eelkõige on tähelepanu pööratud energiasäästlikule elamisele. Olulised on ühistransport, jalutus- ja rattateed. Kesklinnast üsna kaugel (umbes 7 km) paiknevasse metsa- ja järvemaastikuga ümbritsetud linnaossa pääseb hõlpsasti ka ilma autota. Tulevikus saab siia rajada ka linnaraudtee. Elamuala lähedale planeeritakse vaba aja veetmise ja teeninduskohad.
Esimest korda maailmas on Vuorese linnaosas kasutatud erilist jäätmetorustikku, mille abil korjatakse kokku eri…
-
Arhitektuuri esmane väljund on inimese varjualuse (kodu) loomine. Muuseum on näituste ja museaalide (aja loo) kodu. Selles osas pole hoonete tüpoloogial vahet. Ka kahekümne aasta pärast vajame ruumi, kus elada, töötada, veeta vaba aega või eksponeerida ajalugu järeltulevatele põlvedele. Kui soovime, et muuseumikultuur või lugemisharjumus ei hääbuks, on oluline järeltuleva põlvkonna kasvatamine lastele mõeldud muuseumimängude, viktoriinide ja töötubade vormis.
Maailmas on tulevikku neil keskustel, kus muuseumi arhitektuur…
-
„Tegelik Eesti riigi iseseisvus kestis umbes kakskümmend üks ja pool aastat, ajaloo seisukohalt on see väga lühike aeg, aga olen kindel, et eesti rahva ajaloos ja rahva mälestustes see periood jääb kõige ilusamaks ajaks kogu tema elus ka juhul, kui eesti rahvas tulevikus jälle kord tagasi võidab oma riikliku iseseisvuse!” on öelnud Laidoner. Kuidas selle perioodi ühe värvikama abielupaari rõõmud ja traagika vormida väljendusrikkaks tippteoseks? See…
-
Marju Lauristin peab arhitektuuri sõnumiks, kommunikatsiooniks ja meediumiks – teateks sellest, kust me tuleme ja kes me oleme. Tema ettekandes kõlasid sellised mõisted nagu vaimu ja võimu dialoog, siirdekultuuri ja identiteedikriisi representatsioonid, arhitektuuri sotsiaalsed väljakutsed, ühiskonna fragmenteerumine ja getostumine: Tiskre sündroom, Lasnamäe vs. kesklinn, Uus Maailm vs. uusrikkad. Lauristini hinnangul peegeldavad Tartu ülikool ja riigikogu hoone oma kuue sambaga otsekui võimu kõrgemat positsiooni või siis vaimset…
