-
Lähtuvalt uuritavate teemade iseloomust on erinev ka lõppväljund. Riin Alatalu töö on selgelt klassikaline tekstikeskne uurimus, Hilkka Hiiopi oma tema aastatepikkuse praktilise konserveerimistegevuse vahekokkuvõte (traditsioonilise trükisega kaasnesid ka e-raamat ja näitus Kumus), Urve Sinijärve käsitluses moodustavad tekstiga võrdse osa pildilised infokandjad ehk värvilised fotomontaažid selle kohta, kuidas võiks pargimaastikke restaureerida. Kunstiakadeemias peetakse iseenesestmõistetavaks, et eneseväljendusvahendid võivadki visuaaliaga tegeleval uurijal vähemalt osaliselt olla visuaalsed, s.t näitused ja…
-
Kuidas hindad eelmist aastat arhitektuuripoliitika valdkonnas?
Eelmisel aastal hakati riigi tasandil kokku kirjutama riigi kultuuripoliitikat, uut arhitektuuripoliitikat sealhulgas. Tegelikult oleme arhitektuuripoliitikat dokumendina vormistanud juba aastaid, seda pidevalt uuendanud. Nüüd püüame arhitektuurivaldkonnas suurest kultuuripoliitikast pisut kiiremas tempos toimetada, sest tundub, et kokkulepete saavutamine kultuurivaldkonnas on väga valulik ja veniv protsess. Panime selle dokumendi tarvis möödunud aastal kirja oma sisendid kultuuriministeeriumile, aga dokumendi valmimise tähtaeg kipub edasi lükkuma: see,…
-
Milline on sinu meelest arhitektuurimuuseumi peamine roll?
Milleks on muuseum üldse? Mina arvan, et Eesti arhitektuurimuuseumi peamine ülesanne on tegeleda Eesti arhitektuuri pärandiga. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on meil päris palju valgeid laike. On teemasid, mida peaaegu ei ole näitustel kajastatud, ja alati saab vaadata asju ka uue nurga alt. Oli näitus Olev Siinmaast – arhitekt, kelle kohta ei saa öelda, et tema töid ei ole kajastatud…
-
Daugavpilsi arhitektuuripäeva teema oli „Avaliku ruumi areng Balti riikides viimasel 20 aastal”. Ettekandega esinesid Daugavpilsi linnapea, Ventspilsi peaarhitekt ja veel mitmed esinejad Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti ettekande eest hoolitses arhitekt Toomas Paaver, kes tutvustas teostatud projektide parimaid näiteid Tallinnas, Rakveres ja mujal, samuti Tallinna ranna-ala arendamisega seotut. Ürituse raames esitleti Balti arhitektuurikoolide paremaid lõputöid ja valiti neist välja parim. Eestit esindasid Helin Kuke (EKA) ooperihoone…
-
Lõppenud Hipodroomi lugu
Mul oli au esindada kodanikuühendusi halduskohtus seoses kaebusega, mille siht oli hipodroomile kehtestatud detailplaneeringu tühistamine. Teatavasti on hipodroomi asemele planeeritud elurajoon 3000 inimesele. Hulk kodanikuühendusi on aastatel 2009-2010 analüüsinud linnaametnike valikut ja püüdnud kõigest hingest osaleda selles planeerimisprotsessis, toonud välja väga sisulisi argumente. Selline omaalgatuslik eeltöö oli muljetavaldav ning inspireeris mind kodanikuühenduste palvel neid aitama. Kuna tunnen piisaval tasemel planeerimisjuriidikat, nõustusin pärast linnavolikogu lõppotsust…
-
Olen näinud hästi toimivaid seenioride korterelamuid Helsingis, Espoos, Stockholmis, Malmös ja Torontos. Esimesest variandist üks õnnestunumaid, mida olen külastanud, asub Torontos, ehitatud sealse eesti kogukonna poolt ja jaoks, ka projekteerinud on selle sealsed eesti arhitektid. Kompleksi moodustavad mitmekorruseline hooldekodu ja selle lähedusse ehitatud paarikorruselised korterelamud, mille elanikud saavad kasutada hooldekodu pakutavaid teenuseid. Kogu hoonestus on ümbritsetud hästi kujundatud ja hooldatud haljasalaga.
Sama variandi teise hea näite leiab…
-
Kunagi arutasime sõpradega, et peaks tegema endale pansionaadi, kus saaksime kõik koos rõõmsalt vananeda. Pansionaadi esimesel korrusel oleks kohvik, õde kontrolliks tervist, koristaja koristaks, ise aga loeks, filosofeeriks, viskaks omavahel nalja, maaliks, mängiks pilli . . . . Umbes samasuguse kultuuri-inimeste pansionaadi loomise idee algatas üle kümne aasta tagasi ka arhitektide liidus Heili Volberg-Raig. Leiti isegi sobiv koht – endine lastehaigla looduskaunis kohas Hiiu mändide all. Mõttega haakusid ka…
-
Tuntud pääsenute hulgast võib nimetada George Bush juuniori, Eric Claptonit, Elton Johni jt. Tuntus loomulikult pääsemist kergemaks ei tee, pigem vastupidi. Tuleb läbida endast täielikult lahtiütlemise piir. Alkoholist võib veel kuidagimoodi pääseda, tabletisõltuvusest ehk legaalsest narkomaaniast, väljapääsu peaaegu ei ole. Võin oma kogemusest öelda, et see on hullem kui põrgu – iga päev pead oma portsu kätte saama. Arstidest, kes ohtlikku mürki unerohu või rahusti nime…
-
Praegu võime öelda, et ülikoolide piiritu kasv nii inimeste kui taristu osas oli sama utoopiline vaade kui poliitikas propageeritud ratsa rikkaks saamine. Aga aastatel 2005–2006 just niisugune vaade domineeris, ülikoolid pidasid oma ainsaks eesmärgiks edukust rahvusvahelises konkurentsis, majanduslikke märksõnu, nagu teenus ja selle pakkumine, toodang ja tootmismahu kasv, omatulu, tasuline õpe, rahvusvahelistumine, kauplemine intellektuaalse omandiga jne. Tootmiseks vajati tootmispinda ning et laieneda ihkaval Tallinna ülikoolil oli…
-
*
Tegin kunagi ühte avalikku objekti, meie jaoks oli tellija hoone arhitekt, kuid kontakt oli ka institutsiooni juhtkonnaga. Kord, kui meil vaidlused juhtkonnaga kestsid, ütles arhitekt mulle: „Unusta nad ära, sa ei pea nendega arvestama. Nende ametiaeg saab mingil hetkel otsa, aga hoone kestab.”
Avaliku objekti juurde palgatakse sisearhitekt umbes nii nagu võetakse elektri- või ventilatsiooniinsener – keegi ei tea, mis ta teeb. Peaasi on olla pädev, teha…
