-
Autori enese uurimisvaldkondi peegeldab see, et kogumikku on sattunud üpris palju historitsistlikke ehitisi. Paljud teised Eesti arhitektuuriteadlased ei ole neostiilides rajatisi nagu Rüütelkonna hoone Tallinnas Toompeal või punasest tellisest Tartu Peetri kirikut ehituskunstilises plaanis armastuse vääriliseks pidanud. Ka kirjutaja enesekuvandi seisukohalt epohhi loov Rotermanni Soolaladu, praegune arhitektuurimuuseum, tundub nägusast fotost hoolimata üsna keskpärane rajatis. Veenvam on juba moodsalt suurte akendega, kuid minikindlust meenutava Kanuti gildi maja…
-
Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia pälvis arhitektuuribüroo Salto Tallinna ülikooli BFMi õppehoone eest.
BFMi hoone saamislugu on hea näide avaliku arhitektuurivõistluse tulemusel loodud kõrgetasemelisest arhitektuurist. Võistlusest hoone valmimiseni läks ainult neli aastat ning kui lisada siia juurde fakt, et ehitaja pidi masu põhjas pakutud hinnale lõpuks päris palju peale maksma, on tulemus fantastiline. Tallinna ülikooli campus’el pole senini ühtset ruumilist identiteeti ja linnaruumis silmatorkamatu kvartal kasvab lihtsalt sissepoole tihedamaks.…
-
Olete kujundanud peamiselt istemööblit. Oli see asjade loomulik käik jääda selle valdkonna juurde?
Ma olen ise ka sellele viimasel ajal mõelnud, kuidas see on nii läinud. Ma olin enne kooli astumist ja õppima asumist tööl ühe väikese mööbliettevõtte juures, kus tehti ajaloolist mööblit. Läksin sinna ühe sõbra kutsel. Oskasin hästi joonistada, olin kunstikoolis käinud. Seal tuli teha igas suuruses mööbliesemete jooniseid ja juba seal joonistasin peamiselt…
-
1986–1988
Sellest perioodist on väljas paar „nõukogulikumat” tööd: „1. mai”, mis on lahendatud tolle aja moodsate trendide järgi, konstruktiivne vikatimees à la El Lissitzky, aga ka vihane rusikas stiilis „No pasaran!” Eriti jääb sellest ajast silma toonase kooperatiiv Castori kopranäoga logo – ajatu ja stiilne.
1989–1991
Kecki logoloomingusse hakkavad hiilima juba tema graafilise kaubamärgi äratuntavad võtted. Näiteks ehk Genexi ja Estonia logo ning illustratiivsed tunnused ansamblile Compromise Blue ja…
-
Ole esimene ja ära jää magama!
Basulto ja tema partneri David Assaeli lugu on tänapäeva uuele majandusele kohaselt lühike ja tõhus: tabati ära internetimeedia võimalused ja liideti need arhitektuuri kui visuaalselt apetiitseid kujundeid tootva distsipliiniga. „Me alustasime ArchDailyga 2008. aastal, kaks aastat varem olime teinud hispaaniakeelse portaali Plataforma Arquitectura,” räägib Basulto algusest. „Tajusime, et koos blogide pealetungiga on toimunud meedias nihe, saabunud on informatsiooni üleküllus – info…
-
Maastik juhatab, et peita
Thami ja Videgårdi looming on alati taktitundeline, suhestub delikaatselt asukoha, konteksti ja ilmastikuga. Maastik on nagu giid, mis juhatab arhitektid sobiva lahenduseni. Niinimetatud aiamaja projekti puhul tuli aga maastik ise luua, sest tellija ei tahtnudki niivõrd elamut, vaid aeda. Loodud aiamaastik jätkub kolmnurkse põhiplaaniga hoone fassaadil ning elamul endal on vähemalt kolmandiku ulatuses pigem kasvuhoone iseloom. Ebaharilikke kolmnurkseid ja kurvilisi põhiplaane leiab Thami…
-
Avaliku ruumi kunsti üldisel tasandil on käsitletud kataloogis kolmes artiklis, mille autorid on Gregor Taul, Margus Tamm ja Eik Hermann. Esimene kirjutab siiski peamiselt „LIFT 11” festivalist, analüüsides selle konteksti- ja tähendustasandeid kohati ka kriitiliselt positsioonilt. Tamm seevastu lähtub oma artiklis „Avaliku ruumi kunstist kui kommunikatsiooniaktist” teaduslikumast ruumikunsti defineerivast vaatepunktist, avaliku ruumi semiotiseerumise temaatikaga seoses on viidatud ka Anti Randviiru ruumisemiootika käsitlusele. Kui arendada edasi seoseid…
-
Kas keskuse tööl arhitektuuri ekspordi suunal on juba ka tulemusi?
Seda on raske öelda. Me ei tea näiteks, mille alusel Salto, Pluss, EA Reng ja Allianss Arhitektid valiti maailma arhitektuurifestivalile (WAF), ei tea, mille alusel kutsuti Martin Aunin Venemaale loengut pidama, mille põhjal keegi on kuskile välismeediasse pääsenud jne. Meie töö on väga pika vinnaga, vastava tasuvusuuringu saab teha nii umbes viie aasta pärast.
Eelmisel aastal kureeris arhitektuurikeskus…
-
Lähtuvalt uuritavate teemade iseloomust on erinev ka lõppväljund. Riin Alatalu töö on selgelt klassikaline tekstikeskne uurimus, Hilkka Hiiopi oma tema aastatepikkuse praktilise konserveerimistegevuse vahekokkuvõte (traditsioonilise trükisega kaasnesid ka e-raamat ja näitus Kumus), Urve Sinijärve käsitluses moodustavad tekstiga võrdse osa pildilised infokandjad ehk värvilised fotomontaažid selle kohta, kuidas võiks pargimaastikke restaureerida. Kunstiakadeemias peetakse iseenesestmõistetavaks, et eneseväljendusvahendid võivadki visuaaliaga tegeleval uurijal vähemalt osaliselt olla visuaalsed, s.t näitused ja…
-
Kuidas hindad eelmist aastat arhitektuuripoliitika valdkonnas?
Eelmisel aastal hakati riigi tasandil kokku kirjutama riigi kultuuripoliitikat, uut arhitektuuripoliitikat sealhulgas. Tegelikult oleme arhitektuuripoliitikat dokumendina vormistanud juba aastaid, seda pidevalt uuendanud. Nüüd püüame arhitektuurivaldkonnas suurest kultuuripoliitikast pisut kiiremas tempos toimetada, sest tundub, et kokkulepete saavutamine kultuurivaldkonnas on väga valulik ja veniv protsess. Panime selle dokumendi tarvis möödunud aastal kirja oma sisendid kultuuriministeeriumile, aga dokumendi valmimise tähtaeg kipub edasi lükkuma: see,…
