-
Mis on „normaalne”?
Weiss naerab, et NAO pakub võimalusi sõnamänguks: Nuclear Architecture Office (tlk Tuuma-arhitektuuri Büroo), Nobody’s Architecture Office (Eikellegi Arhitektuuribüroo), Not an Architecture Office (Mitte-arhitektuuri Büroo) jne. „NAO on oma olemuselt vaba loominguline kooslus, kus inimesed tihti vahetuvad. Sageli tulevad kiirete projektide puhul appi mu endised tudengid . . . . või ka naabrid [!!!], kaasosanikku mul praegu pole,” kirjeldab oma töötegemist Weiss.
NAO algus on iseäralik. New Yorgis end…
-
Arhitektuurivõistlusega võidab aga eelkõige ühiskond, linn, küla või mõni maakoht, kuhu kerkib ainulaadne ehitis. Varbuse maanteemuuseum ei olnud enne Salto arhitektide projekteeritud välialade avamist laiemale üldsusele kuigi tuntud. Rakverest ei räägitud enne Kosmose projekteeritud keskväljaku valmimist samuti kuigi tihti. Arhitektuurivõistluste kaudu on kõige targem otsida kohale uut identiteeti ja lisaväärtust. Nii mõnigi linnajuhtkond on selle ära tabanud ja näiteks Tartus on kogu kesklinna ala kuulutatud ehitusmäärusega…
-
Dialoog kodanikega
Kodanike kaasamine protsessi on loomulik samm, mille eesmärk on saada vastukaja ja arvamusi linnarahvalt leidmaks alternatiivi palju kritiseeritud „kastidele”. Mõte hea, kuid teostus nagu ikka, juhuslik ja eksitav. Pärast žürii esimest kooskäimist pandi tööd üles vana kaubamaja vitriinidesse ja maketifotod (igast tööst üks pilt) Tartu Postimehe külgedele. Enamasti klikiti oma lemmiku poolt, toetudes pelgalt ühele linnuvaatele maketifotost ja nägemata tervikideed vitriinidel. Enim klikke sai töö…
-
Disain ironiseerib
Konkursilt ei puudunud ka Eesti disaini enfant terrible’id – ulaka stiili esindajad, kes oma huumorist kantud vaimuka kujundusega tõid igaühe suule muige. Huligaani eripreemia läkski disaini eksperimentaatoritele Tarmo Luisule ja Martin Pütsepale tööde eest „Ragulka TURBO 2000” ja „Alukad à la Raudmehe”. Mõlemad tööd koos oma erksa ja vaimuka looga (mõnus iroonia mehe arvel) tekitasid elevust ja diskussiooni. Mõlema asja puhul on tegu varasema toote…
-
Carl-Dag Lige: Koolhaasi ajaloo teema on väga kompleksne, trikiga. Tema ajalookäsitlus on instrumentaalne: tegelikult ei ole ta ajaloost huvitatud selle fundamentaalses mõttes, vaid tahab kasutada seda tulevikku vaatamisel. Eriti põnev on siin rahvuslikkuse aspekt. Koolhaasi ei huvita poliitiline rahvuslikkus, vaid mitmekesisuse ja rikkuse kadumine – saja aasta jooksul on rahvuslik arhitektuur vaesestunud. Kui pealiskaudsel lugemisel võib seda tõlgendada kui konservatiivset ülesandepüstitust, siis tegelikult on asi selles,…
-
Jõed, meie maa esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, on olnud märgilised kohad, mille juures on tulnud võtta hoog maha või peatuda. Jõgesid võib pidada meie maa esimesteks „tanklateks”, mille vanus ulatub otsaga jääaja lõppu. Nende tähtsus kadus lõplikult alles auto leiutamisega. Asukoht jõe ääres on olnud paljude Eesti asulate sünni eeldus.
Jõe ületamine oli teelisele omaette ruumiline ja vaimne kogemus. Kõigepealt laskus tee allapoole, sest…
-
Eelkirjeldatu omakorda kajastab meie ühiskonnas valitsenud väärtushinnanguid ja on paratamatult meie iseolemise peegel. Eesti prioriteet on paarkümmend aastat olnud ettevõtluse turgutamisele suunatud ekspansiivne arendamine ja arendus. Oleme rajanud sirgeid ja siledaid asfaltteid, mis paraku ei vii hääbuvate väikelinnadeni, vaid neist mööda. Regionaalpoliitika eksisteerib retoorikas, kuid on praktikas olematu. See ei ole jätnud puudutamata ehituspärandi valdkonda. Kauboiliberalismi tingimustes ei ole jagunud tähelepanu esivanematelt päritud ehitistele ja nende…
-
Seniste teema-aastate eestvedajad on olnud eriala ühendused nagu Muuseumiühing, Eesti Filmi SA, Eesti Arhitektide Liit jt. Muinsuskaitseamet aasta korraldamist enda peale ei võtnud. Ettevõtmise institutsioonist lahushoidmine osutus siiski pigem heaks kui halvaks lahenduseks. Kultuuripärandi aasta tegemisi koordineerib juhtnõukogu, mis koosneb nii Muinsuskaitseameti, muuseumide, Tallinna ülikooli, Viljandi organisatsioonide, Rahvakultuuri Keskuse ja ministeeriumi esindajatest. Tänu nii laiapõhjalisele esindusele on meil õnnestunud panna alus üle-eestilisele ja väliseestlasi kaasates kohati…
-
Sageli probleemne pärandivaldkond – tööstushooned – oli seekord esindatud endise Tallinna gaasivabriku gaasitorniga aadressil Kalasadama 2. Üdini utilitaarne objekt sai kultuurimälestisele kohase käsitlemise osaliseks ja annab tunnistust sellest, kui oluline on restaureerimisprotsessi puhul teadlik ja nõudlik tellija. 1865. aastal gaasimahutiks rajatud torn ehitati 1955. aastal ümber veemõõtjate kontrolljaamaks ja remonditöökojaks. Sellest ajast on pärit vahelaed ning aknaavade kuju. Pikka aega tühjalt seisnud torn korrastati elu- ja…
-
Kõik, mille eest makstakse
Wingårdhi mitmekülgne loominguline pagas on vaheldusrikas: projektid varieeruvad villa või looduslähedase külastuskeskuse mõõtkavast suurlinlikumate kvartalite ja äriliste arendusteni. Kohati tundub, et nn avaliku ja kommertsliku piir on Wingårdhi projektides õhkõrn. Kerkib küsimus, kas tal endal on ehk hea määratlus selle kohta, mis on arhitektuuris kommertslik. Kommertsarhitektuuril on tänases kõnepruugis halb maitse juures, kuid minu suureks üllatuseks on Wingårdh oma vastuses põiklev. „Kõik, mille…
