-
Moodne sisearhitektuur
Sisearhitektuur on kahtlemata moe- ja elustiilitööstuse osa ning premeerimisel on põhjust küsida, mis on moes või kuhu suunas asjad liiguvad. Viie aasta eest kirjutasin samasuguses 2007. aasta aastapreemiaid kokku võtvas interjööriaruandes (EE 29.V 2008) umbes nii: „Sisekujundus on hooajakaup ja moetoode sadade sisustusajakirjade ning trendiloovate toimetajate-disainerite jaoks. Ka tavapärast sisearhitektide liidu aastapreemiat vaagides oli raske moekaubast mööda vaadata, põhitellijatena figureerivad kohvikud, restoranid, hotellid ja klubid…
-
Eljandi puhul on oluline, et tema elulugu sisaldab palju keerdkäike. Need teinekord teravadki suunamuutused annavad kokku huvitava premeerimist väärt inimsaatuse.
Mis on kõige raskem ühe väikese linna linnaarhitekti töös?
Ülevi Eljand: Kõige raskem ongi just sellistele küsimustele vastata. Olen juba kakskümmend aastat töötanud linnaarhitektina, teen seda tööd päevast päeva ega mõtle selle juures, kas see on kerge või raske. See on minu elu, teist mul pole. Eks ta…
-
XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse võitis töö nimega „Vaba ruum”, mille autorid on Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam.1
Eesti arhitektuurikeskus koostöös arhitektide liidu, kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumiga kuulutas 2. aprillil välja kuraatorivõistluse, mille eesmärk oli leida parim idee ja kuraator Eesti ekspositsioonile XIV Veneetsia rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil, mis toimub järgmisel aastal 7. juunist 23. novembrini. Biennaali järgmine peakuraator on arhitekt Rem Koolhaas ning tema valitud biennaaliteema…
-
„Terve mõistuse” suhtes kriitiline haridusmudel
EcoLogicStudio tööd hõlmavad mitmete erialade oskusi ja teadmisi. Kuidas seda tüüpi loovust näiteks arhitektuurihariduses edendada? „Tudengitel ei lubata sageli olla loovad, sest haridussüsteem nõuab neilt lihtlabast etteantud ülesannete lahendamist ja sunnib neid ainepunktide nimel omavahel võistlema. Parim viis tuua tõeliselt loov jõud kooli on mõista, et meie ühiskonnas on need just tudengid, kes võiksid tegelikele probleemidele vastuseid otsida ja leida, uusi lähenemisviise…
-
Regina Viljasaar: Võib arvata, et ühistegevuse tugevust või nõrkust näitab kõige paremini raha jaotamine. Kuidas elanike nõukogud raha üle otsustavad?
Katja Niggemeier: Naabruskonnakeskus, kus ma töötan, korraldab selles piirkonnas 300 000 euro jaotamist aastas. Raha tuleb nii riigi, liidumaade kui linnade rahakotist ja Berliini asumite puhul tuleb 50% ka Euroopa regionaalarengu fondidest. Nüüd hakkab riiklik rahastus kahanema, sest rohkem tahetakse investeerida ehitistesse. Otsuseid langetab kohalikest inimestest…
-
Vahepealse kahekümne aastaga on Eesti 1980ndate kunst vajunud üsna suurde unustusse ning selle kohta on seni puudunud kunstiteaduslik käsitlus. Kogumikule „Kadunud kaheksakümnendad” (kus pole ühtegi reprot) on peagi lisandumas „Eesti kunstiajaloo” vastav köide. Praegu tekib juba sportlik huvi, kas ja mismoodi on leidnud värskes köites käsitlemist Tea Tammelaane unikaalne disainmööbel, mida eksponeeriti kunstinäitustel nagu skulptuure. Kes mäletavad 1980ndate lõpu näitusi, sellele seostub Tea Tammelaan väga oluliste…
-
USA üks suuremaid planeerimisega seonduvaid probleeme ja lahendamata küsimusi on kahanevad linnad, kurikuulsaim neist Detroit, mida teiste hulgas külastasid. Kas üldse ja kui, siis kuidas kavatsetakse nendega toimetada? On üsna selge, et potipõllud ja juhuslikud kunstnike kambad üksi maailma ei päästa.
Eri andmetel on praegu USA kahekümnest suuremast linnast kahanemas kuni kuusteist. Teoorias püütakse leida häid lahendusi, arutletakse, mida teha siis, kui ettevõtlus kukub kokku ja…
-
Oma suuruse ja rahvaarvu tõttu on Ühendriigid äärmiselt kirju kant. Rahvuste kultuuriline eripära kandub üle ka linnapilti, peegeldudes arhitektuuris ja inimeste toimetamisviisis. Üleüldine kirevus on ka ilmselt põhjus, miks on USA planeerimist- ja ehitustegevust korraldavad seadused ja regulatsioonid üllatavalt ranged ja keerulised. Sealhulgas on osariikide seadustes väga täpselt kirjas, millised on planeeringu liikide ülesanded ja milliseid osi ning teemasid need peavad sisaldama ja katma. Oma osa…
-
Sümpoosioni üks peaesineja oli IFLA Euroopa osa president Nigel Thorne (Suurbritannia), kes rääkis päevakohastest teemadest Euroopa tasandil. Tema ettekandest jäi kõlama tõsiasi, et riigist ja eriala arenguastmest olenemata on teemad ja probleemid kõikjal sarnased: siiani ei suudeta või taheta tunnustada eriala olulisust elukeskkonna kujundamisel, maastikuarhitektid kutsutakse meeskonda alles projekti lõppjärgus, kui on jäänud veel vaid dekoreerimine. Ka erialasiseselt kiputakse sageli unustama lõppkasutajat: maastikke kujundatakse inimeste jaoks…
-
Iga linn tervitab saabuvat külalist oma eripärasel moel. Budapesti on võimalik saabuda mööda maanteed ja jõge pidi, mina tõusin maa alt eskalaatoriga tänavaellu. Budapesti ehitajad oleksid justkui arvestanud selle vaatekiirega, mille määrab eskalaatorisõitja kuklasse aetud pea, sest mida kõrgemale maapinnast, mida lähemale räästale, seda rikkalikumaks lähevad majade kaunistused. Eskalaatori lainelt maha kindlale maapinnale astudes kõigub sinuga kaasa terasest teetulpade rivi nagu kaldakõrkjad, mille vahel kerkivad keset…
