-
Plakativõistlus toimus küll rahvusvahelise vene teatrite festivali „Odessa kohtumised” raames, kuid osalemiskutsed saadeti laiali üleilmselt. Nii nagu võiski oodata, tuli kõige rohkem osalejaid kohale Ukrainast ning Venemaalt, kuid rahvusvaheline mõõde oli igati tagatud, sest peale SRÜ riikide osalejate, kes esitlesid just venekeelsete teatrite plakateid, lõid kaasa plakatikunstnikud nii Soomest, Lätist, Leedust, Iirimaalt, Rumeeniast ja Bulgaariast kui ka kaugematelt maadelt – Jaapanist ja Iisraelistki.
Eestlaste osavõtt oli…
-
On tähelepanuväärne, et seekordse „Ars Electronica“ festivali teema on mälu: selle evolutsioon, areng ja kadumine, nii tehnoloogias, looduses kui tulevikus.1 Austrias Linzi linnas 5. kuni 9. septembrini aset leideval meediakunsti aasta olulisimal suursündmusel on otsustatud uurida nii arvutiinseneridelt, filosoofidelt kui kunstnikelt, kuidas tulevik hindab ümber andmehulgad, mida toodame, kogume, salvestame, taaskasutame ja kokku segame, et uuesti andmeid juurde toota, koguda, salvestada, taaskasutada, kokku segada jne? Mida…
-
Kuidas tekib kohamälu?
On üsna kindel, et kohamälu on tekkinud evolutsioonis mitmel korral ja üsna sõltumatult. Hea kohamälu peab olema lindudel, kes rändavad tuhandeid kilomeetreid ja jõuavad tagasi oma pesasse, mida kasutasid eelmisel aastal. Kuid hea kohamälu on ka näiteks kaevuvatel herilastel, kes peavad ühte ja samasse urgu mitmel korral tagasi pöörduma. Kõige paremini on uuritud näriliste kohamälu.
Kuidas vormub kogetud keskkonnast nn mälupilt, mis on ilmselt…
-
Trükipressi ja fotograafia leiutamine on kaasa toonud suure pöörde, kuid kõikehaarav digitaalrevolutsioon, mille vilju tänapäeval maitseme, on eelnimetatutest tunduvalt mõjuvõimsam. Raske on nimetada eluvaldkonda, mida kõrgtehnoloogia ei haaraks, elame võrguajastul, mille üheks olulisemaks märksõnaks on „hüpersotsiaalsus”. Lev Manovitš (sünd 1960. a Moskvas) on tabavalt öelnud: arvutikultuurile on ainuomane varieeruvus, s.t maailma ei modelleerita enam konstantide, vaid muutujate kaudu.1 Kuid meie kaasaeg ei räägi mitte üksnes pidevast…
-
Suvekooli õppejõududeks olid disainerid ja kunstnikud välismaalt, s.o Joris Kritis (Belgia), Rebecca Stephany (Saksamaa), Paul Elliman (Suurbritannia) ja Urs Lehni Säde (Šveits). Osalejateks ennekõike disainitudengid ja noored professionaalid Eestist ja Euroopast. Suvekooli töötubades käsitleti nelja küllaltki erinevat teemat, alates Hansa liidu ja poekaupade analüüsist kuni oma varem tehtud tööde lahkamiseni ja peamiste disainipõhimõtete määratlemiseni.
Ettevõtmise eesmärgiks oli tutvustada graafilise disaini arengusuundi ning laiendada „graafilise disaineri” definitsiooni. Uurisime…
-
Näitus „N+1 meetodit ehk Kollektsioon tulevikuarhitektuuri võimalustest” linnahallis on esimene omalaadne Põhjamaadel: laia haardega ettevõtmine, kus astub üles 15 arhitektuurikooli neljast maailmajaost. Tegevusvälja, mida näitusel osalevad koolid esindavad, on raske koondada ühe nimetaja alla, tegeletakse ruumi, aja ning kõigega, mis jääb nende kahe mõiste vahele. Linnahalli katuse all ei üritata etendada koolkondade jõudemonstratsiooni, vaid pigem sundimatult kirjeldada värskendavalt laia paletti võimalustest ja meetoditest arhitektuuri loomiseks ning…
-
Varjualuse kavandamine ja ehitamine on arhitektuuritudengite II semestri ülesanne. Kuidas tööprotsess seekord välja nägi?*
Sel aastal juhendasid tudengite varjualuse projekti lisaks professor Andres Alverile ka noored Eesti kunstiakadeemia (EKA) lõpetanud arhitektid Ott Alver ja Mari Rass. Minule kui ehituspraktika juhendajale on mõlemad tuttavad esimesest kahest korrast: Ott ehitas oma kursusega kaheksa aastat tagasi „Giike” ja Mari aasta hiljem „Torni”. Seega on tegu sümboolse ringiga: endistest õpilastest on…
-
Justiitsministeerium on kirjeldanud uute seaduste loomise mõtet järgmiselt: „Kodifitseerimise mõte on eeskätt luua õiguskindlust ja -selgust, lihtsustades regulatsiooni leidmist õiguse rakendajale ja andes samal ajal ülevaatliku pildi kehtivast õigusest tervikuna.” Liidud leiavad, et kirjeldatud suunas liikumine on väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile. Liitude hinnangul sisaldavad uued eelnõud sama palju probleeme kui kehtivad seadused. Probleemide lahendamist tuleks alustada valdkonna üldmõistete asjakohasest sõnastamisest, vastuolude…
-
Kõnealune ajastu ja ideoloogia on nüüdseks küll ajalugu, kuid hooned on endiselt siin – Eestis, Tallinnas, kõikjal meie ümber. Samasugune arhitektuur on tuttav ka Ida- ja Kesk-Euroopas ning mujalgi maailmas. See ruum pakub küllusliku varamu, mille hulgast taasleida projekte, materjale, ideid ja lugusid. TABil küsime, mis on leitu hulgas väärtuslik ja kuidas seda taaskasutada tuleviku tarbeks.
Kuraatorinäitus avab publikule välisministeeriumi kilukarbisaali
TABi kuraatorinäitus avab esmakordselt ajaloos välisministeeriumi kilukarbisaali…
-
Viimasel ajal on valminud hulk hooneid, mis taas on tõestanud Eestile ja ka laiemalt maailmale, et Eesti arhitektide erialane loominguline tase on kõrge. Mõned näited, mis kõnelevad iseenese eest: Narva kolledži autorid said hiljuti riigi kultuuripreemia, Lennusadama taaselustamisele omistati Europa Nostra grand prix, BFMi maja avas uue taseme Tallinna ülikooli kesklinna campus’es. Kui suhelda mujal Euroopas arhitektuuriala inimestega, teataksegi Eestit huvitava elukeskkonna ja rabavalt moodsate majade…
