-
Millise kraadini võib tudeng jõuda teie õppekaval? Kuidas on lood diplomi tunnustamisega väljaspool Eestit?
4. juuli valitsuse otsusega on TTÜ-l õigus anda välja arhitektuurimagistri kraadi. Enamik Euroopa arhitektuurikoole annab lõpetanule teadusmagistri (Master of Science ehk MSc) kraadi, aga kuna meie seaduses on arhitektuurimagistri mõiste lahti kirjutatud, siis saavad meie lõpetajad arhitektuurimagistri kraadi. Nad võivad ka soovi korral saada teadusmagistri kraadi. Tunnen hästi Saksamaa koolitussüsteemi, kus seda peetakse…
-
Millise kraadini võib tudeng jõuda Viini arhitektuuriõppes?
Riikliku ülikoolina võeti seal kaks aastat tagasi vastu küllaltki radikaalne otsus hakata pakkuma ainult magistritaseme õpet (arhitektuurimagistri ehk MArch diplom 180 ECTS2 punkti põhjal), millele järgneb võimalus osaleda aspirantuuris (teadusmagistri ehk MSc diplom 90 ECTS punkti põhjal). Loobumine senisest viieaastasest integreeritud arhitektuuriõppest ja kolmeaastase arhitektuurimagistri programmi sisseseadmine on märk spetsialiseerumisest nn nišikoolina rahvusvahelise taustaga tudengitele, kes on pigem tundlikud koolides…
-
Mandri-Euroopa esimese tarbekunstimuuseumi külje alla loodud Viini rakenduskunsti ülikooli on arhitekte koolitatud ligikaudu 150 aastat. Pakkudes lisaks meistriklassidel põhinevale praktilisele väljaõppele muuseumi toel ka laiapõhjalist teoreetilist haridust, oli kool algusaegadel kunsti ja käsitööd au sees hoides industriaalrevolutsioonile omamoodi vastumeetmeks. Ajalooliste stiilide põhjalikust tundmisest kasvas aga välja soov oma aja kontekstis tegutseda – kool oli juugendi juurutaja Austrias ning sellest peale on seal esindatud moodsat mõtlemist arhitektuurikultuuris.2…
-
Festivali avab „Tour d’öö” rattasõit, mis finišeerib Sõpruse silla Annelinna-poolses otsas, kus rattureid ootab ees pidu, mis korraldatud koos nn installaktsioonirühmitusega2 Nabanemine. Kavas leidub temaatikat seinast seina, esinejaid on nii Eestist kui välismaalt. 2012. aasta Kuku Nunnu3 stipendiaat Eike Eplik loob Hiinalinna suvilate vahele ainukordse installatsiooni. Marit Sirgmetsa, Kjersti Aas Stenby ja Simona Bieksaite etendus „Roosa pilve efekt” („Pink Cloud Effect”) sukeldub aga seebiooperite vahusesse maailma. …
-
TIIU ARGUS
13. III 1925 – 4. VII 2013
Juulikuu alguses katkes arhitekt Tiiu Arguse elutee. Tema elutöö oli seotud Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Projektiga, kus ta alustas oma tegevust kohe pärast Tallinna tehnikaülikooli (tollal Tallinna Polütehniline Instituut) ehitusteaduskonna arhitektuurieriala lõpetamist 1950. aastal. Esimeseks tööks oli tal pompoosne klassitsistlik Kehra klubi, mis valmis 1957. aastal, koos rõduga oli seal 300 istekohta ja täismõõtmetega teatrilava. Seal on esinenud Moskva…
-
Tookord, kolm aastat tagasi, küsisin temalt New Yorgi linnakunsti ühingu aastaauhindade üleandmisel, kus ka tema vitriinigalerii nimel preemia vastu võttis, mis on tema arvates „loovus” – on see ju nii äraleierdatud sõna . . . . „Loovus on võime teha midagi, mida pole veel teadvustatud, tunnustatud. Võime näha asju, mis on olemas, kuid näha neid teisiti. Loovus ei ole miski, mis seisab meist väljaspool, vaid avaldub siis, kui oleme…
-
TAB i peafookuses on küll Tallinn, kuid ehitusmahte koondati nõukogude ajal ka väikelinnadesse ning maapiirkondadesse. Väga suur mõju oli seejuures kolhooside ehituskontoritel ja nendega seotud arhitektidel, kes said piirkondade hoonevõistluste käigus luua põnevaid eriilmelisi lahendusi – maamärke
sõna otseses mõttes. Nii korraldame 20. kuni 24. septembrini Eesti 1960-80ndate maa-arhitektuurile suunatud töötoa, et pakkuda uusi suundi Rapla KEKi rakenduseta kontorihoonele.* Kunagine tõmbekeskus Rapla linna tiheasustusega piirkonnas võiks uute…
-
Kaur Sarv: Paari aasta eest keskendusime paljuski urbanistide võrgustamisele: korraldasime eesti ja läti urbanistide suvepäevad, mis olid mõeldud Balti riikide töögruppide võrgustamiseks
T. P.: . . . . et nii arhitektid, planeerijad, linnauurijad kui -aktivistid omavahel kohtuksid ja et sellest sünniksid ideed ja koostööprojektid, kontaktid ja sõprus. Suvepäevade ajendil loodi 2011. aasta sügisel Riias Linnainstituut3 (Urban Institute), millelt tellivad praegu uuringuid ministeeriumidki. Enam ei keskendu Linnalabor niisugusele teadlikule võrgustamisele, sest…
-
Raamatu avab Liivi Künnapu ehitusajalooline ülevaade, millele on antud kõigest 15 lehekülge 488st. Tekst on pigem konspektiivne. Juba ainuüksi Saarinenist võinuks kirjutada märksa sisukamalt, kui juba maja tema nimega nimetatakse. Ootuspärane olnuks teada saada, kas Saarinen on ka teisi sellesarnaseid maju projekteerinud, kuidas see maja seostub tema 1910. aastal alanud lennuka linnaplaneerija karjääriga, sealhulgas samal ajal tehtud „Suur-Tallinna” projektiga jpm.
Raamatus on keskendutud innukalt neile, kelle jalad…
-
Parvin selgitab, et noore haritud disainerina eeldas ta, et tema aastasissetulek võiks olla kuni 24 000 naela. Nii olnuks ta selle sissetulekuga 2% maailma rikkamate inimeste hulgas, nende loojate hulgas, kelle töö kasutajad on 1% maailma rikkamate hulgast. Kõik katsed, kus 1% ühiskonnast on püüdnud ülejäänud 99 protsendile elanikkonnast ilu pakkuda, on Parvini arvates XIX sajandi filantroopia, kommunismi ja heaoluühiskondade näol XX sajandil läbi kukkunud.
Parvin peab…
