-
Raadi on tartlasele mentaalselt peaaegu sama kaugel kui tallinlasele Tartu: kuskil teises otsas, kuhu minna on autoga kauge, rattaga võimatu ja jalgsi inimvõimete piiril. Seega hakkas peale Eesti Rahva Muuseumi (ERM) peahoone ehituse algust peamurdmine, mil viisil lõhkuda illusioon tüherpreeriasse ehk kättesaamatusse kaugusse ehitatavast klaaskastist, kus kolm paari käpikuid, vokk ja pastlad vaatamiseks välja laotatud. Asukohta kritiseeritakse enamasti väite abil, et juhukülastaja ei satu sinna ju…
-
Enne kohalike omavalitsuste valimisi rääkis oma juhtpositsiooni kaitsev Reformierakond palju Raadi kultuurilinnakust, tooniga, nagu oleks see juba kui mitte olemas, siis peaaegu et valmis saamas või vähemalt kindlalt planeeritud ja rahastatud. Kohe haakus teemaga sotsiaaldemokraatlikku parteid esindav trükimuuseumi eestvedaja Lemmit Kaplinski, kelle Raadi kultuurilinnak pidi asetsema hoopis Jaamamõisas, Raadist kohe üpris kaugel, isegi kui Kaplinski on teatanud, et kilomeetri jagu eemal asuv Jaamamõis tuleks ka arvestada…
-
Eelmise aasta aprillis astus Shanghai JaoTongi ülikooli arhitektuuriprofessor Li Huijun mu töö juurest läbi ja küsis, kas ma ei tahaks osaleda tema Xinjiangi projektis. Muidugi olin nõus. Töötasin toona Jiao Tongi ülikooli juures arhitektuuri võrsefirmas, kus mul oli võimalus tutvuda sealsete haritlastega ning osaleda mõningates arhitektuuriteaduskonna töötubades. Nii algaski koostöö California ülikoolis hariduse saanud noore professoriga. Nüüd, aasta hiljem, töötan tema tillukeses paari töötaja ja mõne…
-
Kõigepealt siis Hiina oma, kuigi sama hästi võiks öelda, et tegu on hollandlaste kaaperdatud üritusega – hollandlasi jätkub ikka (veel) kõikjale – ehk et Ole Bouman on üks seekordse 6. detsembril avatava Shenzheni ja Hongkongi kaksikbiennaali kuraatoritest.1 Arhitektuuriajaloolane, toimetaja ja õppejõud Bouman on arhitektuuriringkondades küllap kõige enam tuntud Hollandi arhitektuuriinstituudi ehk NAi viimase juhina (põhjalaskjana?) aastail 2006 kuni 2012, kuivõrd nüüdseks on NAi ühinenud Hollandi moe-…
-
Teine TAB joondus üldjoontes esimese järgi ja koondus kolme põhisündmuse ümber: sümpoosion, kuraatorinäitus ja visioonivõistlus. Arhitektuurifänn nõuab mitut päeva loenguid, näitusi, ekskursioone ja eelkõige enneolematut müstikat. Ülesande teeb keeruliseks see, et kohale tuleb naabermaade publik, keda pole võimalik rabada siinse ehitatud keskkonnaga (enamik on siin korduvalt juba ka käinud). Rahvusvaheliste staaride esitlemisest ei piisa – seda teevad teised traditsioonidega biennaalid mujal Euroopas ja maailmas juba niigi…
-
Mesilaskärjelik arhitektuur ja nõukogude magalarajoonid
Mu vanaisal on neli talve haridust, ta võitles Teises maailmasõjas sakslaste poolel ning pidi sõja lõppedes ja sõjavangist naasnuna alustama elu varanduseta ja hariduseta. Sellest, kuidas ta maja ja millised kõrvalhooned hiljem ehitas, ma ei räägi, sest selle üldistusaste poleks kujundina siin, arhitektuurist rääkides, kuigi suur. Küll aga räägin pisut tema mesilastest. Esimese perekonna tõi vanaisa metsast, pea kümmekonna meetri kõrguselt puuõõnest.…
-
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) septembri lõpus avatud „Kaamose” näituse eesmärk oli koondada eesti moe paremik ning esitleda seda lavastuslikult ja stilistiliselt tervikliku näituse ning kataloogi kujul. Näitusel on eksponeeritud töid mitme põlvkonna ja disainiesteetika esindajailt, kes on koondatud mänguliselt Eesti kohavaimust inspireeritud vihmavarju alla. Näitus sündis disainerite ja kuraator Tanel Veenre koostööna.
2011. aastal olevat maailmas tehtud 37 suuremat moenäitust. Muuseumidele on moenäitused saanud tähtsaks kui…
-
Kataloog on visioonielamus. Siit ei leia moedisaini analüüsi või traditsioonilist kontekstikirjeldust. Veenre on andnud mõned leheküljed kunstilistele esseedele ning tähistab hetkeolukorda sõnadega: näivus, stiil, eskapism, printsid, metsikus, patt, müüdid, kaamos . . . .
Tanel Veenre on kohalik Vreeland. „Olen Diana, jumalanna. Minust saab täpselt see, kes ma tahaksin olla,” tsiteerib Veenre Diana Vreelandi näitusekataloogi „Kaamos” essees „Mood ja müüt”. Vreeland oli XX sajandi moeikoon, -toimetaja, kuid olulisim on siinkohal…
-
Mood ja muuseum?
Museoloogilisest vaatepunktist on mood valdkonnana jäetud üksi ula peale – meil ei ole mitte ühtegi muuseumi, mis koguks süstemaatiliselt moekunsti. Ja sellest on kahju. Ma ei arva, et see mõjutaks kuidagi valdkonna elujõulisust, küll aga toetaks sellise muuseumi olemasolu moekunsti mõtestamist osana kultuurimälust. Mingil määral võiks see ju aidata ka käivitada ja elavdada moekunsti radikaalsema ja kontseptuaalsema tiiva tegevust. Praegu toimub see ilma igasuguse…
-
Kas lähtud oma loomingus ühest ideaalist, mille poole kõigi projektidega pürgida, hoolimata nende mõõtkavast või otstarbest?
Mõõtkava on väga tähtis, otsuseid ja meetodeid võib kohandada mis tahes projektile. Arhitektuur moodustub (liikumis)voogudest, ruumiprogrammist ja nende seosest kasutajaga – millestki dünaamilisest ja ebastabiilsest, erinevatest energiatest. Tõsi, väga väikeste projektide puhul ei saa tegeleda otseselt ruumiprogrammiga, kuid mingil määral sisalduvad kõik nimetatud komponendid ka kõige väiksemates projektides, ehkki omandavad seal…
