-
Oktoobri keskel esines Tallinnas Taani urbanistika- ja arhitektuuribüroo Gehl Architects äripartner Ewa Westermark. Inimsõbralikust linnaruumist rääkides viidatakse peaaegu alati just selle büroo asutajale Jan Gehlile, kes on viimastel aastakümnetel muutnud kardinaalselt paljude maailma suurlinnade elukeskkonda.
Teil oli võimalus Eestit külastades ka Tallinnas ringi vaadata. Millised on muljed?
Ewa Westermark: Kahetunnine õhtune jalutuskäik vanalinnas ja uusarenduste piirkonnas kesklinnas jättis mulje, et mitmetes uusarendustes ei ole suudetud saavutada vanalinnaga võrreldavat…
-
Täna teostab riik oma poliitikat arhitektuuri ja ehitamise vallas mitme ministeeriumi kaudu: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium ning mitmete ametite ja riiklike institutsioonide toel nagu Maa-amet, Riigi Kinnisvara AS ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kõigi nende asutuste tegevus on killustunud, riigile tarvilikku nn suurt pilti ei ole neist silme ees kellelgi.
RKAS tegeleb riigi kinnisvara haldamise ja uute riiklike objektide rajamisega, kuid selle struktuuris puudub tänaseni…
-
Raamatukogu kõrvale rajatud orgaanilist arhitektoonikat järgiva paviljoni puhul ei ole tegu ainult vormi pärast loodud ruumiobjektiga, vaid dünaamilise, sotsiaalse funktsiooniga ehitisega, mille eesmärk on pakkuda tudengitele ülikooli raamatukogu kõrval avalikku kogunemiskohta.
Avaliku ruumi identiteeti ja seal toimuvat kujundavad sageli pigem väikeobjektid, mis moodustavad kokku ühe suu-
re terviku. Tsiteerides pikaaegset Viini arhitektuurikooli Angewandte (kus mitmed eesti päritolu arhitektuuritudengid juba aastaid õppimas) juhti Wolf Prixi: „Liiga lihtne on liigitada…
-
1945. aastal toimunud üleliidulise võistluse järel kavandasid Otto Keppe, Voldemar Meigas ja Harald Arman Tallinna uue üldplaani raames Viru väljaku alale kahehektarilise keskväljaku. Selle ministeeriumihoonetest ümbritsetud esindusväljakuga pidi ansambliliselt liituma kultuuriasutusi majutav kultuurikeskus. Suurejoonelisest plaanist suudeti 1950. aastate keskpaigaks valmis ehitada üksjagu: Kolmanda Reichi arhitektuurimõjudega põllumajanduslike keskühistute keskliidu hoone (Enn Kaar, 1952) ja mõned stalinistlikud elamud Lenini puiesteel – silmatorkavaim neist nn teadlaste või akadeemikute maja…
-
Alustan siinkohal kõige reaalsemast praktikast, mida ühe suure ekstreemspordi sündmuse kontekstis iga aasta läbi viiakse. Selleks on kuulsust koguv Simple Session, mis igal talvel, seekord 22. ja 23. veebruaril 2014 Saku Suurhallis aset leiab. Jättes ekstreemspordi kõrvale, keskendun siinkohal sündmuse raames ajutiselt loodud eksperimentaalarhitektuuri pargile, mille ehitamisele kulub mitmeid ööpäevi. Viimastel aastatel on pargi arhitektiks olnud ameeriklane Nate Wessel, kelle kompetentsi on kodeeritud pargi kasutaja –…
-
Uued küünid
Puitu kasutama juhatab sageli ülesanne sulandada uusehitis valutult maastikku. Austraalia arhitektist Glenn Murcuttist ja 1990. aastate Hollandist alguse saanud uustalulik arhitektuur, kus kaldkatus ja seinad on ühtemoodi, jõudis üle kümne aasta tagasi Eestisse Jüri Okase Mardi taluga Saaremaal Vaigul. Siis oli see väga värske tuul ja pälvis kohe kultuurkapitali preemia, nüüd aga paistab seda tüüpi arhitektuuri järjest tulevat nagu Vändrast saelaudu. Kui aastal 2012 Lahemaa…
-
Kui vaadata transpordi energiasäästupotentsiaali äsja läbi viidud uuringu taustal,* siis mis sellest ilmneb? Uurisite, milline on eri meetmete mõju transpordi kogu energiatarbimisele ja millised on kõige kulutõhusamad meetmed. Millised tegurid mõjutavad transpordi energiakasutust?
Mari Jüssi: Laias laastus jagunevad tegurid neljaks: 1) sõidukitehnoloogia – kui ökonoomsete sõidukitega liigeldakse, 2) liikumisviis – transpordikorraldus, 3) sõidukite ja infrastruktuuri kasutusviis ning 4) asustusstruktuur – ruumiline planeerimine. Eestis kasutusel sõiduautod pole, sõltumata…
-
Toomas Paaver, Telliskivi Seltsi juhatuse liige, arhitekt
Soo tänava uus lahendus kui prototüüp?
Alustades umbes kolm aastat tagasi omaalgatuslikku osalemist Soo tänava projekteerimises, mõtlesime sellest tõesti kui võimalikust prototüübist tuleviku tarbeks. Tallinna tänavaid on seni projekteeritud nagu tehnorajatisi. Iga tänav peaks aga olema eelkõige inimesele mõeldud avalik ruum. Kujundasime asumi elanikkonna tegevuse kaudu üldise visiooni juba enne seda, kui linnaametid tööga alustasid. Kõigepealt tegime selgeks, et siin puudub…
-
Raadi on tartlasele mentaalselt peaaegu sama kaugel kui tallinlasele Tartu: kuskil teises otsas, kuhu minna on autoga kauge, rattaga võimatu ja jalgsi inimvõimete piiril. Seega hakkas peale Eesti Rahva Muuseumi (ERM) peahoone ehituse algust peamurdmine, mil viisil lõhkuda illusioon tüherpreeriasse ehk kättesaamatusse kaugusse ehitatavast klaaskastist, kus kolm paari käpikuid, vokk ja pastlad vaatamiseks välja laotatud. Asukohta kritiseeritakse enamasti väite abil, et juhukülastaja ei satu sinna ju…
-
Enne kohalike omavalitsuste valimisi rääkis oma juhtpositsiooni kaitsev Reformierakond palju Raadi kultuurilinnakust, tooniga, nagu oleks see juba kui mitte olemas, siis peaaegu et valmis saamas või vähemalt kindlalt planeeritud ja rahastatud. Kohe haakus teemaga sotsiaaldemokraatlikku parteid esindav trükimuuseumi eestvedaja Lemmit Kaplinski, kelle Raadi kultuurilinnak pidi asetsema hoopis Jaamamõisas, Raadist kohe üpris kaugel, isegi kui Kaplinski on teatanud, et kilomeetri jagu eemal asuv Jaamamõis tuleks ka arvestada…
