-
Tiina Orunuk
24. VII 1955 – 8. I 2014
Pärast arhitektikutse omandamist ERKis 1984. aastal läks Tiina Orunuk tööle Kultuurimälestiste Riiklikku Projekteerimise Instituuti, kus tema peamine tegevusala oli mõisate restaureerimine. 1990. aastast töötas ta arhitektina ASis Matek, kus tegeldi kiiresti monteeritavate suurpaneelmajade projekteerimise ja tootmisega. 1991. aastal projekteeris Orunuk Saksamaal Stadthagenis Lothar Schuberti arhitektuuribüroos tüüpsete nädalalõpumajade seeria Duo Walm, Trio Sattel ja Kvartett Walm. Mateki perioodil valmis…
-
Milano Expol osalemine paneb iga õige eestlase (koos kortsus kulmuga) kohe kahtlustavalt küsima: milleks meile see kõik? Kui põhjendatud see võrdlemisi kulukas lugu siis ikkagi on? Vastan Eesti paviljoni ideekonkursi žürii esimehe Martin Hirvoja sõnadega: „Eesti ei saa endale lubada Expol mitte osalemist.” Jah, kogu empaatiat kokku võttes suudan end sundida uskuma, et iga sent, mis kulutatud väljaspool oma kiviktaimla perimeetrit on asjatu risk ja et…
-
Ka nõukogude ajal on eestlased maailmanäitustel üles astunud ja auhindugi võitnud. Estonia klaver võitis 1958. aastal Brüsselis hõbemedali, „Kalevipoja” illustratsioonide eest sai pronksmedali Pensas elanud Alfred Oja. Kirjastusele Eesti Raamat kuulus audiplom ning nõukogude paviljonis olid esindatud ka eesti kannel, rahvusmustriga vaibad ja nahka köidetud raamat. Spokane’i 1974. aasta maailmanäituse Nõukogude Liidu paviljoni sisekujunduse autoriteks olid Eesti disainerid Toivo Gans ja Mait Summatavet, Tallinna botaanikaaia toonane…
-
Walter Nicolino on kiirelt kasvava ja nii Torinos, Bostonis kui Londonis tegutseva arhitektuuribüroo Carlo Ratti Associati (CRA) äripartner ja arhitekt.1 Novembri lõpus Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas loengu pidanud arhitekti töölaual on projekte, mis varieeruvad nii oma mõõtkava kui asukoha poolest eri kontinentidel. Tema viimaste tööde seast leiab tuhat tsunamiohvritele mõeldud maja Sri Lankas, Londoni 2012. aasta olümpiamängude „Pilve” projekti ja 2008. aasta Zaragoza maailmanäituse nn…
-
Milline võiks olla Eesti arhitektuurielu aastaks 2020?
Esiteks, Eesti arhitektuuriharidus on rahvusvaheliselt tunnustatud ja atraktiivne. Oluline on just EKA arhitektuuriõppe arendamine, nii et aastaks 2020 kuulub EKA arhitektuuriteaduskond Põhja-Euroopa viie tugevama, prestiižsema arhitektuurikooli hulka. EKA loomingupõhiseid magistri- ja doktoriõppekavu hinnatakse rahvusvaheliselt, sest need väärtustavad arhitektuuri kui iseseisvat loomingulist distsipliini, mille eesmärk on mõtestada ruumilisi meetodeid kasutades kriitiliselt ja analüütiliselt nüüdiskultuuri protsesse. EKA arhitektuuriõppes koolitatakse ambitsioonikaid, võimekaid liidri…
-
Autoriõigused jagunevad varalisteks ja isiklikeks. Varalisi autoriõigusi saab autor vabalt võõrandada ja litsentseerida ning küsida selle eest tasu. Isiklikud õigused on aga autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad. EV põhiseaduse § 39 märgib, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik peab kaitsma autori õigusi. Just isiklikud õigused peaksid olema tagatud põhiseaduses märgitud autori võõrandamatu õigusega oma loomingule.
Vastuolus seaduse ja kultuurse käitumisega
Ükski loov isiksus, sh arhitekt,…
-
Lahemaale on kolinud hulk inimesi, koos nendega on lisandunud ka igasugust arhitektuuri. Lahemaa miljöö eest vastutajad on ehitatud keskkonna kvaliteediprobleemi teadvustanud ja 2012. aasta sügisel tehti kalurikülade uute talude tarvis ligi 30 osavõtjaga arhitektuurivõistlus „XXI sajandi kodu Lahemaal”. Žürii valis välja neli peapreemia ja kaks eripreemia väärilist tööd, lisaks tunnustasid paljusid töid mitmed asutused. Tehti veebikataloog, kust Lahemaale ehitaja saab valida endale sobiva majatüübi, autoriga ühendust…
-
ARDA KULLERKUPP
16. IX 1928 – 12. XII 2013
Teatame kurbusega, et 12. detsembril lahkus kauaaegne Eesti Arhitektide Liidu liige Arda Kullerkupp. Arda Kullerkupp lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurieriala 1954. aastal ning asus tööle rajooniarhitektina Tallinna linna arhitektuuriosakonnas, kus oli ametis kuus aastat. Paralleelselt põhitööga oli Kullerkupp aastail 1959–1961 Eesti Riiklikus Vabaõhumuuseumis vanem teaduslik kaastöötaja, võttes osa ekspeditsioonist muuseumisse sobivate eesti talurahvaehitiste selgitamiseks. Aastatel 1960–1987 töötas Kullerkupp…
-
Võitlus ei näi käivat mitte selle üle, mida oleks vaja teha, vaid selle üle, kes peaks mida tegema ning milliseid tiitleid inimestele omistada. Selline asjade seis on tõeliselt kahetsusväärne.
Ove Arup, 1972
Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi võimalikku ühendamist puudutava debati valguses paluti mul analüüsida arhitektuurikeskuste ja -muuseumide korraldust välisriikides ning võrrelda seda Eesti kontekstiga. Esmalt tuleks aga astuda küsimuse juurest, kas arhitektuurikeskuse ja -muuseumi ühendamine on mõttekas,…
-
Peeter Pere, Eesti Arhitektide Liidu esimees
Arhitektuurikoja sünnile andis tõuke kultuuriministeeriumi loomemajanduse tegevussuund, mis on kiirendanud muidu nii loomulikuna paistvat protsessi. Ministeeriumile polnud selge, „keda arhitektide liit aruteludes esindab”, kuid see, et erialaorganisatsioonid peavad olulistes küsimustes esinema ühise platvormiga, oli meile ilmselge varemgi. Tegevust kooskõlastati seni aga stiihiliselt.
Kolm aastat tagasi otsustasime hakata korraldama EALi juhatuse laiendatud koosolekuid, kuhu kutsusime koolide ja arhitektuurikeskuse ning -muuseumi esindajaid. Ikka selleks,…
