-
Vilnius või Kaunas?
Oleme harjunud võtma Leedut kahe keskusega maana, kus on kuidagi juhtunud nii, et suhteliselt lähestikku asuvad kaks Tallinna suurusjärku linna: Vilnius ja Kaunas. Selles pole midagi imelikku, sada aastat tagasi oli Tartu küllaltki arenenud taristuga suur linn ja Eestiski polnud veel vahekord kaldunud nii Tallinna kasuks. On selge, et Vilniusel pealinnana läheb praegu paremini kui Kaunasel. Ent kahjuks kiratseb identiteedipuuduses Kaunas oma kunagise hiilguse…
-
1986. aasta sügisel toimus Moskva Kunstnike Keskmajas ühel ajal kaks suurt näitust: üks oli Yves Saint Laurent’i, teine Mait Summataveti isikunäitus. Summataveti näitus paigutus 620 ruutmeetrile ja oli tollal esimene disaineri kui just selle elukutse esindaja personaalnäitus. Näitus erines varasematest ka selle poolest, et esemete ja keskkondade kõrval oli eksponeeritud ka disaineri tööga kaasas käiv oluline tugimaterjal: plaanid, joonised, detailid, lõiked ja muu selline taustainfo. Didaktilisena…
-
31. jaanuari lehes on väidetud, et Tallinnasse kavandatud nelja ministeeriumi ühishoone jaoks hammustatakse tükk rahandusministeeriumi taga paiknevast staadionist. Ühine hoonekompleks on kavas ehitada Tallinnasse Riigi Kinnisvara ASile kuuluvale Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule ehk rahandusministeeriumi praeguse hoone asemele ja selle taha jääva staadioni vahele.
-
Eestis on vähe neid väljaandeid, kus ilmub arhitektuurikriitikat. Trükiajakirjandusest saab Sirbi kõrval esile tuua erialaajakirjad Ehituskunst ja Maja. Arhitektuuriteemat käsitletakse ka elustiili ajakirjas Eramu ja Korter, nädalalehes Eesti Ekspress, väliruumi ajakirjas Õu ja Müürilehes. Arhitektuuriteemad sulanduvad või vahelduvad sageli aga disaini, sisearhitektuuri, linnasotsioloogia, urbanistika ja teiste elukeskkonda puudutavate valdkondadega. Aeg-ajalt ilmub arvamuslugusid päevalehtedes. N-ö klassikalist arhitektuurikriitikat, kus analüüsitakse konkreetset ehitist, näitust, arhitektuurikultuuri tendentsi või muud selletaolist,…
-
Poliitika kui esteetiline akt
Rama sõber ja kolleeg Sala on videokunstnik (sünd 1974), kelle „Anna mulle värvid” pole lihtsalt hea sõbra portree ega kolleegist poliitiku propagandatrikk, vaid värvi- ja utoopiakogemuse mõtestamine – refleksioon selle üle, kuidas kogeme värve enda ümber, mis on utoopia ja mis reaalsus. Rama andis igale linnaelanikule ämbritäie värvi – tooni võis igaüks ise valida –, et sellega korterite välisfassaadid üle värvida. Kortermajade asukad…
-
Laur Laanemaa: Inimesed teavad sind Prussakovi rattaühingust (PRÜ). Tulid ka siia rattaga?
Erko Valk: Hea meel, et keegi veel 90ndatest seda Prussakovi rattaühingut mäletab, mis 2007 otsa sai.
Pidasite ka „matuseid”?
Ei, meile lihtsalt saadeti kiri äriregistrilt, kuna MTÜ polnud juba mõnda aega tegev. Mõtlesime, et mida vastata. Pole ju vaja hoida elus ühingut vaid registri pärast – ikka sellepärast, et on mingi idee, midagi, mida öelda. Tekkis küsimus,…
-
Koristaja, preester ja mägironijad
„Koolhaasi koduelu” (2008) viib meid Bordeaux’sse hollandi arhitekti Rem Koolhaasi disainitud eramusse. Maja valmis üheksakümnendate lõpus perekond Lemoine’i tellimusel, härra Lemoine oli autoõnnetuse tagajärjel liikumispuudega. Maja nurgataguseid tutvustab hispaanlannast keskealine koristaja Guadalupe, kes tunneb maja elanikest pareminigi. Ta võtab meid kaasa puhastusretkedele ka kõige intiimsematesse magamistubadesse, jagab jooksvalt nii kriitikat kui komplimente, paljastades nii disaini kitsaskohad kui ka nutikad lahendused. Guadalupe groteskselt oskuslikku…
-
Millised on arhitektuuri sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas selle uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Kalle Komissarov, arhitektuuri sihtkapitali nõukogu esimees: Praegusse arhitektuuri sihtkapitali koosseisu kuuluvad põhiliselt arhitektid, lisaks sise- ja maastikuarhitekt. Aegade jooksul on valdkondade esindatus muidugi erinenud: oma esindaja on olnud ka disaineritel ja arhitektuurikriitikul.
Otseselt ei esinda ükski meist mõnd organisatsiooni, kuid erinev taust on eelduseks, et sihtkapitalil on otsuste tegemiseks…
-
Statistikaameti uus hoone
Keskendun RKASi korraldatud statistikaameti bürooruumide üürimise avalikule konkursile, mille tulemusel ehitati eraettevõttele kuuluvale kinnistule RKASi tingimustele vastav hoone.1 Iseenesest pole selles juhtumis pealtnäha mitte midagi halba, kuid lähemal uurimisel koorub siit linnaruumisotsioloogia ja sotsiaalse infrastruktuuri aspektist välja stsenaarium, kuidas annab ühest asumist üle sõita.
Nimelt paiknes enne uue hoone ehitamist Kaamos Kinnisvarale kuuluval Tallinna kinnistul aadressiga Tatari 51 / Vana-Lõuna 4 Veerenni piirkonna elanikele…
-
Elukoht valitakse sageli selle järgi, millist infovälja pakub üks või teine linn elukeskkonnana või kui suure tüki see meie privaatsusest ära hammustab. Isegi kui nutilinnades hoitakse kaubandust ja teenindussfääri üha oskuslikumalt kontrolli all ning jälgitakse ka linnaelanikke endid, jääb inimesele alles tema vaba tahe ja õigus valida kodukohta, olgu selleks või Masdar Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis. Selle 2006. aastal käivitatud ja 20 miljardit dollarit maksva linna…
